Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-10-13896
Kohtuasi
Tallinna mnt 42 Korteriühistu (KÜ) hagi Nina Leontieva vastu võla ja viivise nõudes 433,86 eurot Hageja: Tallinna mnt 42 KÜ (registrikood 80054903, asukoht Tallinna mnt 42-171, 21006 Narva) Hageja seaduslik esindaja: Jelena Matušs (asukoht XXX) Kostja: Nina Leontieva (isikukood 43506103716, elukoht XXX) Kostja esindaja volikirja alusel: poeg Vladimir Leontiev (isikukood 36003273724, elukoht Tallinna XXX) Hagimenetlus (lihtmenetlus) 22.09.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Olga Kolesnitšenko, tõlk Olga Nõmmemees Hageja esindaja, kostja ja tema esindaja
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskuld tsiviilasjas nr 2-10-13896 jätta poolte endi kanda.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.10.2011) otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1;
Tsiviilasi nr 2-10-13896
50050
telefonid: [email protected]).
7500702
või
7500703;
faks
7500701;
e-post:
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 15.06.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on ruumi, asukohaga XXX omanik. Kostjal on võlgnevus hooldustasu ja kütte eest. Korduvatele pöördumistele palvega kustutada võlgnevus kostja ei reageeri ning ei võta tarvitusele meetmeid võlgnevuse kustutamiseks. Kostja räägib suuliselt, et ta ei kavatse küttekulusid tasuda, kuna korteris oli külm. Kuid ta ei esitanud oma sõnade kinnituseks mitte ühtegi tõendit (mõõtmised, ekspertiisiaktid). Käesoleval hetkel on põhivõla summa 6788,47 krooni ja viivis – 1096,45 varasemast võlgnevusest 8634.92 krooni. Viivist arvestatakse 0,07% põhivõla summast (korteriühistute seaduse § 7 lg 4) ja hageja kohaldab seda viivise arvestamisel mitteõigeaegselt tasutud kommunaalteenuste ja teenustasude eest. VÕS § 76 lg 1 ja 2 näevad ette, et kohustus tuleb täita vastavalt seadusele, kohustuse täitmisel tuleb aga juhinduda heausklikkuse ning mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse olemasolevaid tavasid ning praktikat. VÕS § 82 lg 1 ja 4 ning § 90 näevad ette, et kui kohustuse täitmise kuupäev on kindlaks määratud ning see tuleneb võlaõiguslike suhete sisust, siis tuleb kohustus nimetatud tähtpäevaks täita. Vastavalt VOS § 100, § 101 lg 1 ja 6 on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ning käesoleval juhul võib nõuda kohustuse täitmist ning võib nõuda ka viivise tasumist. Eeltoodu alusel palub hageja mõista Nina Leontjevalt Tallinna mnt 42 korteriühistu kasuks välja võlasumma 8 634,92 krooni (põhivõla summa 6 788,47 krooni ja viivis – 1 096,45 krooni); kohtukulud jätta kostja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 15.06.2010. 2(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 433,86 eurot (6 788,47 krooni).
Hagi vastuse kohaselt ei ole võimalik aru saada, mida kirjutas J. Matušs: mis hagi see on ning kust on võetud niisugused summad. Kostja hagi ei tunnista, sest ta ei ole võlgnik. Kümne aasta jooksul müra olemasolu korteris, mis ületab normi, ettekirjutuse täitmise mittesoovimine, müra tekkimise ekspertiisi läbiviimisest keeldumine, ebaseaduslik soojussõlme ekspluatatsioon ja küttepuudumine - kõik see on Narva Linnavalitsuse ametnikule, KÜ Tallinna mnt. 42 juhatuse ja juhataja J. Matušsi poolt ebaseadusliku tegutsemise tagajärg. Juhatusel on võlg kostja ees summas 1 763,12 EEK (112,68 eurot) küte puudumise eest ajavahemikul alates 11.11.2008a. kuni 20.02.2009a. Ainult teade inspektori saabumisest Tehnilise Järelevalve Ametist sundis juhatust tegema tööd kütte taastamiseks. 3 050 EEK (194,93 EURO) väljapressimine jälitab järgmist tagamõtet: kui me maksame, siis tunnustame ebaseaduslikku soojussõlme tööd seaduslikuks. Kostjale ei õnnestunud lahendada müraga seotud probleemi ja seda probleemi Eestis, sellepärast kaebus on teele saatnud Euroopa kohtusse. Kostja palub kohut edasi lükata kohtuotsust kuni Euroopa kohtu otsuse tegemiseni, sest seoses Narva linnanõukogu poliitilise otsusega gaasikatlamaja ja soojussõlme ebaseadusliku kasutamise kohta, Eesti seadusi ei täideta.
Hageja 12.04.2011 arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta KÜ Tallinna mnt. 42 juhatus jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde. Ajavahemikul hagi esitamisest kuni käesoleva ajani teostas kostja makseid. Kostja kustutas vastavalt seadusele osaliselt võla. Tänase päeva seisuga moodustab põhivõla summa 534,06 eurot, viivis - 7,56 eurot. Võla kogusumma on 541,62 eurot. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas müra korteris puudutab kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmisesse, seda enam, et müra seal pole. Selle alusel palutakse mõista KÜ kasuks välja - 541,62 eurot, jätta kohtukulud kostja kanda.
3(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja seletas, et kostja võlg hakkas kasvama alates 2008.aasta septembrist ja seisuga 01.09.2011 moodustas 539,85 eurot, s.h viivis 9,69 eurot. Kostja tasus esitatud arved kinni vaid osaliselt. Hageja esindaja arvab, et müra korteris ei anna alust jätta kommunaalmaksed tasumata. Hageja esindaja seletuste kohaselt jooksva kuu eest esitatud arve pidi olema kinnimakstud hiljemalt selle kuu viimasel päeval. Hageja esindaja ei saanud selgitada, kuidas, mis ajast viivis arvestatakse, vastas lihtsalt, et kõik teeb raamatupidamisprogramm ja enam tal ei ole midagi esitada. Kostja seletas, et tema korter on kolmetoaline ja asub esimesel korrusel ning et ajavahemikul 11.11.2008 – 20.02.2009 korteris ei olnud kütmist, mille eest ta ei ole nõus maksma. Samuti kostjale ei ole arusaadav, kuidas arvestatakse viiviseid.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. TsMS § 405 lg 1 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on XXX asuva eluruumi omanik, et ta on Tallinna mnt 42 KÜ liige ning et Narvas, Tallinna mnt 42 asuva elumaja haldab ja majandab Tallinna mnt 42 KÜ. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 4(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
Tulenevalt KOS § 2 lg-st 1 korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg-st 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja esindaja seletas, et jooksva kuu eest esitatud arve pidi olema kinni makstud hiljemalt selle kuu viimasel päeval, kostjale on võlgnevus arvestatud alates 2008.a septembrist, seega kohus kontrollib summad alates 2008.a septembri lõpust. Kohus ei ole nõus hageja esindaja seisukohaga, et ajavahemikul 11.11.2008-20.02.2009 kostja korteri kütmise puudumine ei ole tõendatud. Kohus tunnistab vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 5 tõendina kostja avaldused KÜ-le (tl-d 41-44), millede kohaselt ajavahemikul 11.11.20085(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
20.02.2009 kostja korteri tubades (20m2 ja 12m2) ning köögis puudus küte. Kuid kohus ei arvesta summasid kütte arvetest maha, kuna ühes toas küte oli olemas ja kostja jättis esitamata summade arvestuse kütte puudumise eest. Kohus leiab, et hagi viiviste nõude osas tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei saanud seletada, kuidas ja mille katteks ta arvestas kostjalt saadud raha, kas esmalt jooksva kuu kulutuste või eelmisel perioodil tekkinud võla või viiviste katteks. Hageja esindaja seletused, et kõik arvetused teeb raamatupidamisprogramm ja ei tema ega ka raamatupidaja ei saa enam esitada midagi, kust nähtuks viivise arvestuse põhimõtted, ei kanna kohtu arvates kriitikat. Andmed raamatupidamisprogrammi sisestab raamatupidaja, kelle kohustuseks on osata seletada kõiki summasid ja nende arvestamise põhimõtteid ning tähtaegu. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide kohaselt (tl 94, 99) seisuga 01.09.2008.a kostja võlg moodustas 1 403,65 krooni, 2008.a septembri eest oli arvestatud 1 433,30 krooni ja tasutud 793,20 krooni. Seega seisuga 01.10.2008 (lähtudes kõigest ülalöeldust) kostja võlg moodustas 2 043,75 krooni (1 403,65 krooni + 1 433,30 krooni – 793,20 krooni). Kostja poolt esitatud kviitungi kohaselt tasus ta 15.09.2008 hagejale 793,20 krooni selgitusega „korterimaks“ (tl 98). 2008.a oktoobri eest oli kostjale arvestatud 1 228,65 krooni, tasutud ei olnud midagi (tl 94). See vastab ka kostja poolt esitatud teatisele (tl 99). Seega seisuga 01.11.2008 kostja võlg moodustas juba 3 272, 40 krooni (2 043,75 krooni + 1 228,65 krooni). 2008.a novembri arve Võlg seisuga 01.11.2008 moodustas 3 272,40 krooni, 2008.a novembri eest arvestatud summa oli 1 424,85 krooni (tl 94, 101). 10.11.2008 oli kostja poolt tasutud 220,05 krooni (tl-d 94, 100), seega 01.12.2008 seisuga kostja võlg moodustas 4 477,20 krooni (tl 94, 101). 2008.a detsembri arve Võlg seisuga 01.12.2008 moodustas 4 477,20 krooni, 2008.a detsembri eest arvestatud summa on 1 570,60 krooni (tl 94, 102). 05.12.2008 oli tasutud 1 424,85 krooni (tl 101), seega 01.01.2009 seisuga kostja võlg moodustas 4 622,95 krooni (tl 94, 102). 2009.a jaanuari arve Võlg seisuga 01.01.2009 moodustas 4 622,95 krooni, 2009.a jaanuari eest arvestatud summa on 1 692,25 krooni (tl 94, 103). 13.01.2009 oli tasutud 1 570,60 krooni (tl 94, 102), seega 01.02.2009 seisuga kostja võlg moodustas 4 744,60 krooni (tl 94, 103). 2009.a veebruari arve Võlg seisuga 01.02.2009 moodustas 4 744,60 krooni, 2009.a veebruari eest arvestatud summa 1 678,15 krooni (tl 94, 104). 16.02.2009 oli tasutud 658,33 krooni (tl 103), seega 01.03.2009 seisuga kostja võlg moodustas 5 764,42 krooni. 2009.a märtsi arve Võlg seisuga 01.03.2009 moodustas 5 764,42 krooni, 2009.a märtsi eest arvestatud summa 1 371,10 krooni (tl 94, 105). 16.03.2009 oli tasutud 948,95 krooni (tl 104), seega 01.04.2009 kostja võlg moodustas 6 186,57 krooni. 6(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
2009.a aprilli arve Võlg seisuga 01.04.2009 moodustas 6 186,57 krooni, 2009.a aprilli eest arvestatud summa 1 174,85 krooni (tl 94, 106). 07.04.2009 oli tasutud 1 371,10 krooni (tl 105), seega 01.05.2009 seisuga kostja võlg moodustas 5 990,32 krooni. 2009.a mai arve Võlg seisuga 01.05.2009 moodustas 5 990,32 krooni, 2009.a mai eest arvestatud summa 1 054,20 krooni (tl 94, 107). 07.05.2009 oli tasutud 1 174,85 krooni (tl 106), seega seisuga 01.06.2009 moodustas kostja võlg 5 869,67 krooni. 2009.a juuni arve Võlg seisuga 01.06.2009 moodustas 5 869,67 krooni, 2009.a juuni eest arvestatud summa 1 089,00 krooni (tl 94, 108). 08.06.2009 oli tasutud 1 054,20 krooni (tl 107), seega seisuga 01.07.2009 moodustas kostja võlg 5 904,47 krooni. 2009.a juuli arve Võlg seisuga 01.07.2009 moodustas 5 904,47 krooni, 2009.a juuli eest arvestatud summa 1 041,90 krooni (tl 94, 109). 07.07.2009 oli tasutud 1 089,00 krooni (tl 108), seega seisuga 01.08.2009 moodustas kostja võlg 5 857,37 krooni. 2009.a augusti arve Võlg seisuga 01.08.2009 moodustas 5 857,37 krooni, 2009.a augusti eest arvestatud summa 1 052,65 krooni (tl 94, 110). 13.08.2009 oli tasutud 1 041,90 krooni (tl 109), seega seisuga 01.09.2009 moodustas kostja võlg 5 868,12 krooni. 2009.a septembri arve Võlg seisuga 01.09.2009 moodustas 5 868,12 krooni, 2009.a septembri eest arvestatud summa 1 068,75 krooni (tl 94, 111). 06.09.2009 oli tasutud 1 052,65 krooni (tl 110), seega seisuga 01.10.2009 moodustas kostja võlg 5 884,22 krooni. 2009.a oktoobri arve Võlg seisuga 01.10.2009 moodustas 5 884,22 krooni, 2009.a oktoobri eest arvestatud summa 1 164,90 krooni (tl 94, 112). 07.10.2009 oli tasutud 1 068,75 krooni (tl 111), seega seisuga 01.11.2009 moodustas kostja võlg 5 980,37 krooni. 2009.a novembri arve Võlg seisuga 01.11.2009 moodustas 5 980,37 krooni, 2009.a novembri eest arvestatud summa 1 336,25 krooni (tl 94, 113). 06.11.2009 oli tasutud 1 164,90 krooni (tl 112), seega seisuga 01.12.2009 moodustas kostja võlg 6 151,72 krooni. 2009.a detsembri arve Võlg seisuga 01.12.2009 moodustas 6 151,72 krooni, 2009.a detsembri eest arvestatud summa 1 690,00 krooni (tl 94, 114). 08.12.2009 oli tasutud 1 336,25 krooni (tl 113), seega seisuga 01.01.2010 moodustas kostja võlg 6 505,47 krooni. 7(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
2010.a jaanuari arve Võlg seisuga 01.01.2010 moodustas 6 505,47 krooni, 2010.a jaanuari eest arvestatud summa 1 973,00 krooni (tl 94, 115). 07.01.2010 oli tasutud 1 690,00 krooni (tl 114), seega seisuga 01.02.2010 moodustas kostja võlg 6 788,47 krooni. 2010.a veebruari arve Võlg seisuga 01.02.2010 moodustas 6 788,47 krooni, 2010.a veebruari eest arvestatud summa 1 701,25 krooni (tl 94, 116). 10.02.2010 oli tasutud 1 973 krooni (tl 115), seega seisuga 01.03.2010 moodustas kostja võlg 6 516,72 krooni. 2010.a märtsi arve Võlg seisuga 01.03.2010 moodustas 6 516,72 krooni, 2010.a märtsi eest arvestatud summa 1 623,55 krooni (tl 94, 117). Hageja andmete kohaselt 2010.a märtsis tasus kostja 1 834,55 krooni (tl 94), seega seisuga 01.04.2010 moodustas kostja võlg 6 305,72 krooni. 2010.a aprilli arve Võlg seisuga 01.04.2010 moodustas 6 305,72 krooni, 2010.a aprilli eest arvestatud summa 962,55 krooni (tl 94, 118). Hageja andmete kohaselt 2010.a aprillis oli kostja poolt tasutud 1 623,55 (tl 94), seega seisuga 01.05.2010 moodustas kostja võlg 5 644,72 krooni. 2010.a mai arve Võlg seisuga 01.05.2010 moodustas 5 644,72 krooni, 2010.a mai eest arvestatud summa 748,10 krooni (tl 94, 119). 09.05.2010 oli tasutud 751,55 krooni (tl 118), seega seisuga 01.06.2010 moodustas kostja võlg 5 641,27 krooni. 2010.a juuni arve Võlg seisuga 01.06.2010 moodustas 5 641,27 krooni, 2010.a juuni eest arvestatud summa 874,15 krooni (tl 94, 120). 05.06.2010 oli tasutud 748,10 krooni (tl 119), seega seisuga 01.07.2010 moodustas kostja võlg 5 767,32 krooni. 2010.a juuli arve Võlg seisuga 01.07.2010 moodustas 5 767,32 krooni, 2010.a juuli eest arvestatud summa 899,25 krooni (tl 94, 121). 06.07.2010 oli tasutud 874,15 krooni (tl 120), seega seisuga 01.08.2010 moodustas kostja võlg 5 792,42 krooni. 2010.a augusti arve Võlg seisuga 01.08.2010 moodustas 5 792,42 krooni, 2010.a augusti eest arvestatud summa 876,45 krooni (tl 94). 05.08.2010 oli tasutud 899,25 krooni (tl 121), seega seisuga 01.09.2010 moodustas kostja võlg 5 769,62 krooni. 2010.a septembri arve Võlg seisuga 01.09.2010 moodustas 5 769,62 krooni, 2010.a septembri eest arvestatud summa on 908,65 krooni (tl 94). 06.09.2010 oli tasutud 876,45 krooni (tl 122), seega seisuga 01.10.2010 moodustas kostja võlg 5 801,72 krooni. 8(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
2010.a oktoobri arve Võlg seisuga 01.10.2010 moodustas 5 801,72 krooni, 2010.a oktoobri eest arvestatud summa on 1 332,60 krooni (tl 94, 124). 07.10.2010 oli tasutud 908,65 krooni (tl 123), seega seisuga 01.11.2010 moodustas kostja võlg 6 225,77 krooni. 2010.a novembri arve Võlg seisuga 01.11.2010 moodustas 6 225,77 krooni, 2010.a novembri eest arvestatud summa on 1 299,65 krooni (tl 94, 125). 05.11.2010 oli tasutud 1 332,60 krooni (tl 124), seega seisuga 01.12.2010 moodustas kostja võlg 6 192,82 krooni. 2010.a detsembri arve Võlg seisuga 01.12.2010 moodustas 6 192,82 krooni, 2010.a detsembri eest arvestatud summa on 1 770,45 krooni (tl 94). 04.12.2010 oli tasutud 1 299,65 krooni (tl 125), seega seisuga 01.01.2011 moodustas kostja võlg 425,88 eurot (6 663,62 krooni). 2011.a jaanuari arve Võlg seisuga 01.01.2011 moodustas 425,88 eurot, 2011.a jaanuari eest arvestatud summa on 100,41 eurot (tl 94). 10.01.2011 oli tasutud 113,15 krooni (tl 126), seega seisuga 01.02.2011 moodustas kostja võlg 413,14 eurot. 2011.a veebruari arve Võlg seisuga 01.02.2011 moodustas 413,14 eurot, pluss 2011.a veebruari eest arvestatud summa on 112,46 eurot (tl 94). 08.02.2011 oli tasutud 100,40 eurot (tl 127), seega seisuga 01.03.2011 moodustas kostja võlg 425,20 eurot. 2011.a märtsi arve Võlg seisuga 01.03.2011 moodustas 425,20 eurot, 2011.a märtsi eest arvestatud summa on 93,43 eurot (tl 94, 129). 08.03.2011 oli tasutud 112,47 eurot (tl 128), seega seisuga 01.04.2011 moodustas kostja võlg 406,16 eurot. 2011.a aprilli arve Võlg seisuga 01.04.2011 moodustas 406,16 eurot, 2011.a aprilli eest arvestatud summa on 74,96 eurot (tl 94, 130). 08.04.2011 oli tasutud 93,43 eurot (tl 129), seega seisuga 01.05.2011 moodustas kostja võlg 387,69 eurot. 2011.a mai arve Võlg seisuga 01.05.2011 moodustas 387,69 eurot, 2011.a mai eest arvestatud summa on 49,32 eurot (tl 94, 131). 07.05.2011 oli tasutud 74,96 eurot (tl 130), seega seisuga 01.06.2011 moodustas kostja võlg 362,05 eurot. 2011.a juuni arve Võlg seisuga 01.06.2011 moodustas 362,05 eurot, 2011.a juuni eest arvestatud summa on 45,20 eurot (tl 94, 132). 08.06.2011 oli tasutud 49,32 eurot (tl 131), seega seisuga 01.07.2011 moodustas kostja võlg 357,93 eurot. 9(10)
Tsiviilasi nr 2-10-13896
2011.a juuli arve Võlg seisuga 01.07.2011 moodustas 357,93 eurot, 2011.a juuli eest arvestatud summa on 45,52 eurot (tl 94, 133). 07.07.2011 oli tasutud 45,20 eurot (tl 132), seega seisuga 01.08.2011 moodustas kostja võlg 358,25 eurot. 2011.a augusti arve Võlg seisuga 01.08.2011 moodustas 358,25 eurot, 2011.a augusti eest arvestatud summa on 47,18 eurot (tl 94, 134). 09.08.2011 oli tasutud 45,52 eurot (tl 133), seega seisuga 01.09.2011 moodustas kostja võlg 359,91 eurot. Kohtu poolt tehtud arvestuste kohaselt poolte poolt esitatud tõendite alusel, on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja kasuks 01.09.2011 seisuga tekkinud põhivõlgnevuse katteks 359,91 eurot, ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata, seega rahuldab kohus hagi vaid osaliselt.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud vaid osaliselt, kohus otsustab jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.