Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Pankrotimäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkon Ringkonnakohtule konnakohtule sama maakohtu kaudu. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. täitmisele Ärakiri määrusest saata: 1) võlgnikule 2) pankrotihaldurile 3) Tallinna kohtutäitur Arvi Pink`ile, aadress: Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; e-post: [email protected] ja Rakvere kohtutäituritele 4) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. I. Avaldaja Avaldaja taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud. asjaolud. 09.08.2011 laekus Viru Maakohtule füüsilisest isikust võlgniku Annika Kruve (ik 48012260327) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduses toodud asjaolud Võlgnik on abielus J K`ga (ik xxxx). Nende abielu sõlmiti xxxx. Abielust on sündinud poeg K K (ik xxxx). Avaldaja ja J K abielulised suhted lõppesid 2010.a. kevadest, abielu on lahutamata. Abielu kestel Sampo Pangast võetud laenuga on soetatud kinnisvara – korteriomand xxxx (kinnistu nr xxxx), milline on abikaasade ühisomandis. Laenusaajaks on võlgniku abikaasa ning laen on tagatud korteriomandile seatud hüpoteegiga. Vastavalt Danske Bank AS-i filiaali (endine Sampo Pank) avaldusele on alustatud võla sissenõudmiseks täitemenetlust nõue on täitmisel Tallinna kohtutäitur Arvi Pink` juures (täitemenetlus nr 024/2011/209). Nõude suurus kokku moodustab 131 634.41 eurot. Võlgniku abikaasa maksis ise kuni töö kaotamiseni laenumakseid. Töö kaotamisel hakkas ta võtma erinevatest krediidiasutustest laenu. Kui abikaasale laenu enam ei antud, siis vormistas ta mõned laenud võlgniku nimele, lubades need ise maksta. Kõigist laenudest ei ole võlgnik ka teadlik. Võlgnik on õppimise eesmärgil võtnud ise laenu BIGBANK AS-ist: seisuga 13.07.2011 moodustab tagastamata krediidisumma kokku 11 417.12 eurot. Nimetatud laenu käendajaks on võlgniku õde. Seni on võlgnik suutnud õppelaenu makseid tasuda, kuid käesoleval ajal on tekkinud olukord, kus solidaarvõlgnikuna on hakatud temalt nõudma ka abikaasa võetud kohustusi. AS-ist SEB Pank võetud laenu (laenuleping nr 2009014032) tagastamisel tekkinud võlgnevuse summas 9414.29 eurot osas kinnitati tsiviilasjas nr 2-11-1158 kohtu poolt kompromissileping, mille järgi võlgnik kohustus solidaarselt tasuma pangale võlasumma ja pool riigilõivust maksegraafiku alusel. Kompromissilepingus ettenähtud makseid ei tasutud ning nõue on täitmisel kohtutäitur Kairi Laiõun`a juures. Time Finats AB on esitanud võlanõude summas 2 340.98 eurot võlgniku vastu sissenõudmiseks OK Debt Collect OÜ-le. Võlausaldajate nõuded kokku moodustavad summas 155 900.37 eurot.

Võlgniku ainsaks väärtust omavaks varaks on abikaasaga ühisomandis olev korteriomand. Võlgniku abikaasa ei ole võlakohustusi seni tasuma asunud. Võlgniku enda sissetulekuks on xxxx makstav igakuine töötasu summas 278.02 eurot. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. Pankrotiavaldusele on lisatud avaldus PankrS § 170 tulenevalt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. II. Kohtumenetluse käik 17.08.2011 võttis maakohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas PankrS § 15 lg 1 tulenevalt ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Pankrotiavalduse läbivaatamisel toimunud kohtuistungil 28.09.2011 jäi võlgnik pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. Tema abielu J K`ga on veel lahutamata, kuid hagi on kohtusse esitatud. J K on lubanud kõik kohustused üle võtta, kuid ei ole seda seni teinud ning võlgnikul endal vahendid laenukohustuste katmiseks puuduvad. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur esitanud järelepärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile, on kohustanud andma võlgnikku seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja andmed oma vara ja kohustuste kohta pankrotimenetluse algatamise seisuga. Saadud andmete alusel on ajutine haldur andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile Võlgnik Annika Kruve töötab 01.12.2008 sõlmitud töölepingu alusel xxxx maniküüripediküüri ametikohal töötasuga minimaalselt 278,01 eurot kuus. Võlgnik ei kuulu ühegi eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganitesse. Võlgniku abielu J K`ga (isikukood xxxx) on lahutamata. Võlgniku ülalpeetavaks on xxxx sündinud poeg K K. Abieluvaralepingut ei ole sõlmitud ja seega kohaldub varaühisuse režiim. Võlgniku andmetel on faktiline kooselu abikaasaga lõppenud. Seni ei ole J K soovinud vara ja kohustusi kohtuväliselt jagada. Andmed võlgniku vara kohta. Annika Kruve ja J K ühisomandis on kinnistu registriosa number xxxx, suurusega 523 m2, 100% elamumaa asukohaga xxxx. Kinnistu on ühisomandisse kantud 6.02.2008 kinnistamisavalduse alusel ning samast ajast on kinnistusraamatu IV jaos kehtiv hüpoteegikanne Danske Bank A/S kasuks (summas 2 890 000 krooni); III jaos on vara käsutamise keelumärge kohtutäitur Arvi Pink’i kasuks arvates 4.02.2011 (sundtäitmine on peatatud). Võlgniku abikaasa J K omandis on olnud abielu ajal kinnistu registriosa numbriga xxxx (korteriomand, xxxx), milline on võõrandatud 12.03.2008 ning võõrandamisel on kustutatud hüpoteek Danske Bank A/S kasuks summas 2 890 000 krooni. Eelnevast võib eeldada, et korteri võõrandamisest saadud vahendite arvelt tasuti osaliselt xxxx kinnistu laenuvõlgnevust. Muud kinnisvara Annika Kruve omandis tuvastatud ei ole. Võlgnik kasutab arvates 16.maist 2010 tasuta eluruumi kasutamise lepingu alusel xxxx asuvat korterit (leping on sõlmitud kuni 31.12.2011), milline eluruum on möbleeritud; kasutaja tasub tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Ajutisel halduril puudub võrdluse võimalus alternatiivse kinnistu müügihinna suhtes. Kuivõrd vara kuulub ühisomandisse, siis enne müüki tuleb leida lahendus ühisvara jagamiseks.

Võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei kuulu ja vastutavas kasutuses ei ole. Samuti ei ole Maanteeregistri andmetel võlgniku abikaasa kantud registrisse sõiduki või väikelaeva omaniku või vastutava kasutajana. Muu vallasvarana on hinnatav võlgniku ja tema pere kasutuses olev mööbel ja kodutehnika, mis võlgniku andmetel on perekonna endises elukohas xxxx ning millele võlgnikul puudub juurdepääs. Soetusmaksumuses hindab võlgnik koduse vara maksumuseks 3 5910.45 eurot. Võlgniku lapse kasutuses on ATV, mille maksumus koos varustusega on 1661.75 eurot. Võlgniku isiklikud asjad (riideesemed) ei ole pankrotivarana realiseeritavad (TMS § 66 lg 1 p 1). Kodusisustus ja mööbel kuulub tema ja abikaasa ühisvarasse ning seega on vajalik ühisvara jagamine. Võlgnikul on arvelduskontod nr xxxx xxxx (saldo pankrotimenetluse alustamise seisuga 0,00 eurot, ja xxxx - nr xxxx, saldo 12.09 eurot. J K omab arvelduskontosid – xxxx xxxx, saldo 0,00 eurot, xxxx xxxx - saldo 0,00 eurot; xxxx xxxx, saldo 0,00 eurot, ja xxxx xxxx, saldo 0,00 eurot. Teistes krediidiasutustes võlgnikul kontot avatud ei ole. Pankrotiavalduse esitamise seisuga puuduvad võlgnikul vabad rahalised vahendid. Võlgnikul on puudunud alates 1.01.2010 püsivad suured sissetulekud, tema töötasu on olnud minimaalne või isegi alla selle. J K on teinud oma xxxx kontole 2010.a. kahel korral suuremaid sissemakseid, milliste vahendite saamise allika kohta andmed puuduvad. Kolmandate isikute vastu võlgnikul olemasolevaid nõudeid ei ole tuvastatud. Võlgnikule lahusvara ei kuulu (v.a. hädavajalikud riietusesemed). Eelpool nimetatud kinnisvara ja vallasvara (kodusisustus ja -tehnika) tuleb lugeda võlgniku ja tema abikaasa J K ühisvaraks. Kohtutäituri poolt on kinnisasja arestimise akti kohaselt hinnatud 31.03.2011 kinnisasja väärtuseks 128 000 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta: võlgnikul on kohustused järgmistele võlausaldajatele: 1) AS BIGBANK - laenukohustus kokku summas 11 417.12 eurot, millest 5127.84 eurot on põhivõlg ja 6 289.28 eurot on intressinõue. Laen oli võetud 2005.aastal FIE-na tegutsemiseks (inventari soetamiseks iluteenuste osutamisel). 2006 ja 2007 tuli võlgniku sõnul laenusummat suurendada, sest abikaasa jäi töötuks ning võlgniku enda sisetulekust ei piisanud perekonna vajalike väljaminekute (s.h. ühised laenukohustused) tasumiseks. Laenu käendab võlgniku õde. 2) Time Finance AS nõue 2006.47 eurot (22.08.2010 on nõue antud inkassofirmale; nõue koos inkasso kuludega 2 340.98 eurot). Ühiskohustused abikaasaga. Pandiga tagatud laenukohustused: 1) laen Danske Bank AS leping ENL-060208JKR, nõue summas 121 993.28 eurot; tagatud hüpoteegiga kinnistule xxxx summas 184 704.66 eurot (2 890 000 krooni). Sama hüpoteegiga on tagatud kõik J K kohustused panga ees: eluasemelaenule lisandub J K arvelduskrediidilepingust tulenev nõue 2 534.52 eurot. 2) SEB Pank - laenuleping 2009014032 summas 9 893.63 eurot. SEB Pank hagi A ja J K vastu solidaarvõlgnikena rahuldati Viru Maakohtu määrusega 28.03.2011. Ühisvara jagamise korral võiks võlgniku kohustus olla 4 946.82 eurot. Viimased kaks nõuet on täitmisel kohtutäiturite juures ning nõuetele lisandub täituri tasu. Võlgnikul on ainukohustusi seega kokku summas 13 758.10 758.10 eurot ja abikaasaga ühiskohustusi - 126 940.10 940.10 eurot. eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid nii enda kui ka ühiskohustuste täitmiseks ning ta on muutunud maksejõuetuks; ühiskohustuse tagatiseks olev kinnistu ei kata kõiki nõudeid.

Makseraskused võlgniku sõnul said alguse abikaasa poolt töö kaotamisel. Toimetulekuks suurendati laenukohustusi BIGBANK ees, samuti võeti lühiajalist laenu muudelt eraõiguslikelt laenuandjatelt. Võlgnikul on igapäevaselt kulutusi enda ning lapse ülalpidamiseks, samuti on vajalik igapäevaselt tasuda eluaseme kommunaalkulud, mistõttu tema töötasu ei võimalda katta kohustusi krediidiasutuste ees. Vara tagasivõitmise alused ajutises menetluses kogutud andmete alusel puuduvad. Ajutise halduri aruandele on lisatud selles märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid: võlgnikuga sõlmitud tööleping, abielutunnistus, lapse sünnitunnistus, ajutise halduri päringutele registritest ja krediidiasutustest saadud vastused, võlgniku selgitus, täitemenetluse peatamise otsus, eluruumi tasuta kasutamise leping, teatised võlgnevuste kohta, kohtumäärus SEB Pank võlanõudes; võlgniku esitatud ettepanek abikaasale ühisvara ja –kohustuste jagamiseks kohtuväliselt Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning isegi kui eeldada, et ühisvara jagamisel peaks nii olemasolev ühisomandis olev vara kui ka kohustused jääma võlgniku abikaasale, siis käesoleval ajal ei jätku tal vahendeid tema ainuomandis olevate võlgade tasumiseks paralleelselt igapäevaste jooksvate kuludega. III Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: Kohus, olles tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et esitatud pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiavaldus vastab ka PankrS § 1 ja 13 nõuetele: võlgnik on põhistanud oma maksejõuetuse, on esitanud seletuse oma maksejõuetuse põhjuste kohta ja lisanud võlanimekirja. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et Annika Kruve`l puudub vara olemasolevate varaliste kohustuste katmiseks. Maksejõuetus on tekkinud seoses võlgniku suutmatusega täita laenulepingujärgseid kohustusi. Tema praegune sissetulek (280 eurot bruto) on vajalik tema enda ja lapsega seotud igapäevaste kulutuste katmiseks. Antud situatsiooni arvestades on isik maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole selline seisund võlgnikul tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja seega on võlgnikul alaline maksejõuetus täielikult välja kujunenud. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma seisukoha pankroti väljakuulutamise osas, leides ka, et võlgnikul on õigus taotleda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid selleks tuleb pankrotimenetlus läbi viia. Kuna võlgnikul on ühisvarast tulenevalt piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tiia Kalaus.

Ajutise halduri taotlus töötasu töötasu ja kantud kulude hüvitamiseks. hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Tasu määramiseks esitatud taotlusele lisatud tabelis on toodud halduri tööaja arvestus kokku 9 tunni ulatuses (tasuga 0.26 kuni 64 eurot tunnis). Ajutine haldur palub kohtul kokku tema poolt tehtud töö ja ajutise halduri ülesannete täitmisel tehtud kulutuste katteks välja mõista summas 649.60 eurot, milline summa kuulub kandmisele FIE Tiia Kalaus arveldusarvele. Esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et taotletud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti on halduri tehtud kulutused olnud vajalikud ja põhjendatud (PankrS § 23 lg 1). PankrS § 33 tulenevalt avaldatakse pankrotiteade pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 26. oktoobril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.