Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtulikus menetluses on kindlaks tehtud, et kostja K A ehitas hageja tellimusel 2008.a. algusesT talluA külasL vallas Saare mk pliidi, soemüüri ja ahju. Töö maksumuseks oli kokkuleppe kohaselt 17000 krooni (1086.50 eurot). Kohtulikus menetluses nõustusid mõlemad pooled et hagiavalduses märgitud küttekollete ehitamise aeg 2009.a. algus ei ole õige. Õige ehituse aasta on 2008.a. Ahi, pliit ja soemüür valmisid 2008.a. aprillikuus, mil kostja hageja poolt esitatud tellimusel tehtud töö lõpetas ja hageja töövõtjana kostjale kokkulepitud tasu 17000 krooni (1086.50 eurot) maksis.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2008.a. (hagiavalduses ekslikult märgitud 2009.a.) algul leppis hageja kostjaga suuliselt kokku, et viimane ehitab Saaremaal L vallasA külasT talu taluhoonesse pliidi, soemüüri ja ahju. Hageja kohustus vastavalt kostja poolt esitatud spetsifikatsioonile (soovidele) muretsema ehitamiseks vajalikud materjalid ja tasuma kostjale töö eest töötasuna 17000 krooni. Ehituseks vajalike materjalide maksumus oli 11373.- krooni (726.87 eurot), millise kulutuse kandis hageja. Peale kokkulepitud töö valmimist maksis hageja kostjale töötasu 17000 krooni (1086.50 eurot). Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline kokkulepe käsitletav tarbijatöövõtulepinguna VÕS § 635 lg 4 mõttes. Hageja täitis kõik lepingus ettenähtud kohustused kostja ees. Ahju, pliidi ja soemüüri kasutuselevõtmisel aga selgus koheselt, et neid ei ole võimalik kasutada – puudus tõmme, suits tungis eluruumidesse, ahjutelliste sidumiseks kasutatud segu pudenes telliste vahelt välja jne. Puuduste kindlakstegemiseks, so. elamusse ehitatud ahju, pliidi ja soemüüri tuleohutuse ja ehituslikele normidele vastavause kontrollimiseks tellis hageja ekspertiisi, mille teostas 31.03.2009.a. ehitusinsener Peeter Arikas (tegevusluba MTR EO, EP, EP 00177 FIE – 0001). Ekspert tuvastas et: - küttekolde müüritise ebakvaliteetse segu koostise ja selle ebapiisava tugevuse tõttu on seatud ohtu küttekolde püsivus ja tulekindlus. Võib tekkida tulekahju oht hoonele;

- küttekolde müüritise pideva niiskuse sisalduse tõttu suitsulõõrides paakunud tahmaollused võivad kergelt süttida ja tekitada ohu hoonele; - pottsepa ebakvaliteetse töö ning normidele mittevastava küttekollete tulemusel on tekkinud oht majaomaniku varale. Ekspert teeb ettepaneku nimetatud rajatised lammutada ja rajada need uuesti. Rajatiste lammutamise korral on nende ehitamiseks kasutatud materjalid muutunud kasutamiskõlbmatuks. Kostja poolt ehitatud küttekollete ebakvaliteetsust kinnitasid ka teised ehitustöölised kes samaaegselt küttekollete ehitusega renoveerisidT talu. Seega tekitati hagejale kostja poolt kahju 28373 krooni (1813.37 eurot). Eelnevast tulenevalt esitas hageja esindaja 04.05.2009.a. kostjale pretensiooni koos ekspertiisiaktiga ja tegi ettepaneku kostjale heastada kahju vabatahtlikult. Hageja ei soovinud, et kostja ehitaks uue ahju, pliidi ja soemüüri, kuivõrd selgus, et kostjal puudub üldse pottsepa kvalifikatsioon. Kostja keeldus vabatahtlikult kahju hüvitamast, väites, et tema poolt on kõik tehtud õigesti. Sellest tulenevalt pöörduski hageja kahjutasunõudega kostja vastu kohtusse. VÕS § 647 lg1 alusel töövõtja (kostja) loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine ja uue töö tegemine ei ole võimalik. Sama seaduse § 649 järgi võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja leiab, et VÕS § 635, 647 lg1 (4) ja 649 alusel vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. TsMS 162 lg1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel palub hageja:

Materjalid kokku 11373 krooni ehk 726.87 eurot; Töötasu 17000 krooni; ehk 1086.50 eurot; KOKKU 28 373 krooni ehk 1813.37 eurot. Hageja selgituste kohaselt ei ole temal alles enam kõiki materjalide soetamist ja nende soetamismaksumust kinnitavaid dokumente, kuid materjalide hinnad on võetud kauplustest analoogsete toodete omad. Tegelikult läks ehitus veelgi kallimaks.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja ei tunnista hagi, leides, et esitatud hagi on alusetu ja põhjendamatu ning aegunud (tl.28-30). Kostja võtab omaks, et ehitas hagejale 2008.a. algul viimase poolt tellitud pliidi,

soojamüüri ja ahjuA külas asuvasseT tallu. Kostja ei nõustu aga hageja väidetega ebakvaliteetse töö teostamise kohta ja leiab, et need väited on alusetud. Kostja vastuväited on järgmised:

Nimetatud põhjendustel ei kata pliidi metallist katteplaat kogu kividest laotud pliidi osa.

22.05.2009.a. vastus hageja esindaja pretensioonile, kuid hageja ei võimaldanud enam kostjale ligipääsu objektile. Aga juhuks kui kohus asub seisukohale, et hagi aegumist ei ole võimalik mingil põhjusel kohaldada, leiab kostja, et tuginedes spetsialisti Raul Kurmi 26.05.2011.a. kirjalikule arvamuses esitatud parandustööde mahtudele moodustaks vaegtööde (parandustööde maksumus kokku 4317 krooni ehk 275.97 eurot. 07.01.2011.a kirjalikus seisukohas hagi osas (tl.129-131) teatas kostja, et ei tunnista hagi täies ulatuses ja palub hagi jätta rahuldamata. Selles kirjalikus vastuses on kostja asunud seisukohale, et tegemist ei ole tarbija töövõtulepinguga vaid tegemist on poolte vahel sõlmitud ehitise töövõtulepinguga VÕS § 635 lg1 tähenduses. Hageja seisukoht seosea kostja seisukohtadega 12.08.2011.a. (tl.155-156) Siin märgib hageja esindaja, et nõustub kostja vastus märgituga, mille kohaselt hagi aluseks on VÕS § 635 lg1, mis ei välista hagi alusena VÕS § 647 ja samuti tuleb asja lahendamisel lähtuda Ehitusseaduse §-dest 2 lg1. Samas jääb hageja oma hagis esitatud nõude juurde.

TÕENDID MIDA KOHUS UURIS:

I Hageja poolt esitatud tõendid: - FIE Peeter Arikase poolt 31.03.2009.a. koostatud ekspertiisiaktL vallasA külasT kinnistul asuval elamus rajatud ahju, pliidi ja soemüüri tuleohutuse ja ehituslikele normidele vastavuse kontrollimise kohta, fotod sinna juurde. Ekspertiisi tellijaks on olnud hageja K H (tl.5-6). Ekspertiisiaktist nähtub, et vaidlusalused küttekolded –pliit, soemüür ja ahi on rajatud punastest savitellistest, mis on sobivad küttekollete rajamiseks. Ekspertarvamus on järgmine:

-

-

teinud pottsepale, kes käis ka kohal ja saagis rellakaga mingi tüki ahju koldest ära ka. Kuid asi ei paranenud ja hiljem ei võtnud K A enam telefoni vastu. Pliit tõmbas ja sealt ei ajanud suitsu välja. 2009.a. kevadel otsustasid nad ahju pealt lahti võtta ja siis oli näha, et see koht, kus ahi läheb korstnajalga, see ava oli liiga väike. Suits ei mahtunud sellest avast välja ja see oligi põhipõhjus. 2009.a. kevadel sai ahi lahti võetud ja lõpuks sai see ahi täitsa maha lõhutud (tl.75) ; Tunnistaja V R ütluseid. Tunnistaja tunneb hagejat, kostja võõras. 2008.a. märtsikuus viis tunnistaja hagejaleT tallu küttekollete tegemiseks vajalikku materjali. Materjalide viimise ajal oli seal pottsepaks K A. Kui ta hiljem veel sinna tallu kaupa viis, siis nägi ta kuidas ahi ajas suitsu sisse, pliit oli soojaseina suhtes viltu, vuugi vahelt pudises liiva ja oli näha väikseid kive. Segu pudises, kui sellest sõrmega üle tõmmata. Pliidil kerkisid kütmisel pliidiraua servad üles. Pliidisegu oli sama mis vuugi vahel (76); Tunnistaja Peeter Arikas’ e ütluseid. Tunnistaja andis ütluseid küttekollete seisukorra kohta ajal, mil ta hageja palvel käis 2009.a. märtsikuus hindamas nende kollete tuleohtlikkust. Tõmmet kolletes ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt kutsestandard on aluseks kvalifikatsiooni vormistamisel – kui see on nii kirjas, siis müürsepp 1. Võib ehitada küttekoldeid. (tl.78-79);.

II Kostja poolt esitatud tõendid - K Aile 07.06.2006.a. väljastatud Kutsetunnistus, millest nähtub, Et K A vastab Müürsepp I kutsekvalifikatsioonile. Tunnistus kehtib 07.06.2011.a. (tl.32) ja Müürsepp I,II,III kutsestandardist interneti väljatrükk (tl.45-50; - K Ai poolt 25.05.2009.a. hageja esindajale postitatud vastuse ärakiri hageja pretensioonile (tl.33); - Fotod kostja poolt hagejale ehitatud ahjust, pliidist ja soemüürist. Fotod on dateeritud 08.04.2008.a. kuupäevaga ja sellel päevast tuleb lugeda töö valminuks ning päevaks, mis toimus tehtud töö eest tasustamine, kohtule on tõendina esitatud ka mälupulk, millel olevatest failidest on fotod tehtud, mälupulgal on ka pildid küttekolletest 04.02.2009.a., so. ajast, mil kostja käis koldeid kohendamas (tl.58, 63-64); - Koopia-väljavõte raamatust Ahjud, pliidid, kaminad, mille on koostanud Arvo Veski 1978.a. (tl.67-69); III Paikvaatlus ja selles toimingus osalenud spetsialistide Peeter Arikase ja Margus Kurm’ i arvamused Poolte taotlusel on kohus 05. Mail 2010.a. teostanud paikvaatluse SaaremaalL vallasA külasT talus (tl.89-90). Elumaja ruumides on käsil remont ümberehitus. Keset ruumi asub korsten ja kostja ehitatud soesein. Pliidist mida kostja oli teinud on vaatluse hetkeks alles kolme telliskivi kõrguse alune rida. Ahju ei ole säilinud, näha on rauast ahjuuks ja siiber ning tahmatopsid. Paikvaatluse käigus vaatlesid mõlemad spetsialistid paikvaatluse ajaks alles olnud küttekoldeid ja fotografeerisid neid ning tegid tähelepanekuid ehitusliku külje kohta, mis on leidnud kajastamist paikvaatluse protokollis. Arvamused on mõlemad andnud eraldi kirjalikus vormis koos fotodega. - Peeter Arikas on andnud arvamuse (tl.91-93), milles loetletakse vead, mille vastu kostja küttekolded ehitanud spetsialistina on eksinud ja mida ta oleks pidanud tellijale teavitama:

-

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pooltest tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas tsiviilasjas on kohus teinud menetlusosaliste eelmenetluses (sh. eelistungil) ettepaneku esitada nende kasutuses olevad kõik tõendid kohtule. Otsuse tegemisel on kohus lähtunud eeldusest, et kõik olemasolevad tõendid on pooled kohtule esitanud. Ühtlasi on kohus teinud pooltele korduvalt ettepaneku asi lahendada kompromissiga, kuid hageja on seadnud tingimuseks praktiliselt kogu haginõude rahuldamise koos menetluskulude tasumisega, mis omakorda ei ole olnud kostjale vastuvõetav. Kostja esindaja on väljendanud kostja valmisolekut hagi tunnistamata tasuda hagejale kompromissina üksteist tuhat krooni 2011.a. jaanuarikuu lõpuks, millise ettepanekuga hageja aga ei nõustunud. Vaatamata sellele võivad pooled TsMS § 430 alusel menetluse kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohtulikus menetluses on pooled jõudnud ühistele seisukohtadele selles, et hageja tellis 2008.a. alguses kostjalt, kui pottsepalt, ehitustööd - ahju, pliidi ja soojamüüri ehitamise. Tellimus oli suuline. Ahju, pliidi ja soojamüüri ehitas kostja valmis 2008.a. aprillikuuks. Pooled käsitlevad ahju ehitamist poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel toimununa. Tehtud töö eest maksis hageja kostjale 17000 krooni 2008.a. aprillis, so. peale kostja poolt ahju, soojamüüri ja pliidi ehituse lõpetamist. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja tellimuse täitis ja tellija võttis 2008.a. aprillis töö vastu ning maksis kostjale selle eest 17000 krooni. Pooled aga vaidlevad tehtud töö tulemusel valminud ahju, pliidi ja soojamüüri lepingu tingimustele vastavuse ja sellest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse üle. Hageja leiab, et kostja poolt ehitatud objektid ei vastanud nende valmimisest peale töövõtulepingu tingimustele. Kostja poolt ehitatud ahju ei olnud võimalik eesmärgipäraselt kasutada, kuna ahi ei tõmmanud õieti ja ajas suitsu sisse. Sama lugu oli pliidiga. Segu nii ahjus, kui mujal, pudises, kivid hakkasid liikuma. Lõpuks tuli kolded lammutada ja siis ilmnesid nende ehituslikud vead. Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et küttekolded olid ehitatud vastavalt hageja tellimusele ja hageja materjalist. Töö üleandmisel oli küttekolletes tõmme olemas ja küttekolded ei ajanud suitsu, seega oli töö kvaliteetne. Hagejalt tulid kaebused töö kvaliteedile alles pea aasta hiljem. Saades esimesed kaebused, käis ta ühe korra ka tõmbe parandamiseks ahju parandamas, kuid hiljem ei kutsutud teda enam tööd parandama ega kustutud ka ekspertiisi juurde. Hageja ei kutsunud kostjat ka tema poolt ehitatud küttekollete lammutamise juurde. Kohus leiab, et 2008.a. alguses ehitas kostja hageja suulisel tellimusel hagiavalduses märgitud küttekolded ja 2008.a. aprillikuus toimus poolte vahel suuliselt sõlmitud

töövõtulepingu objektide-ahi, soemüür, pliit vastuvõtmine tellija (hageja) poolt VÕS § 638 tähenduses. Kostja töövõtjana andis hageja tellimusel ehitatud küttekolded kostjale üle ja hageja tellijana tasus kostjale tehtud töö eest. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus peab kohe vajalikuks märkida, et poolte vahelist lepingut hagejale kuuluvasse kinnisasja – korterisse - ahju ehitamiseks ei saa vaadelda tarbijatöövõtulepinguna VÕS 635 lg4 tähenduses vaid töövõtulepinguna VÕS § 635 lg1 tähenduses. VÕS § 635 lg4 järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõttu, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallaasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ahi, pliit, soemüür on vastavalt Ehitusseadusele ehitise lahutamatuks osaks. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st. ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg4 tähenduses (RK lahend 3-2-1-80-08 OÜ Wolreks Ehitus hagi Joonas Maanurme vastu võla nõudes). VÕS § 635 lg1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna tellitu töö vastuvõtmisele peaks eelnema töö ülevaatamine, hakkab vastuvõtmise hetkest kulgema VÕS § 644 sätestatud puudustest teatamise tähtaeg. Poolte vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtuleping, kus oli määratud, et hageja tellimusel peab valmima pliit, soemüür ja ahi. Et pooled oleksid kokkuleppinud muude täiendavate ja täpsustavate või muude eritingimuste osas, sh. töö puudustest teatamise tähtaja pikkuses ahju lepingu tingimustele vastavuses, ei ole kohtulikus menetluse kindlaks tehtud. Ehitusseadus § 2 kohaselt ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ehitusseaduse § 2 lg kohaselt ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. Ehitusseaduse § 3 kohaselt ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada

rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Vastavalt Ehitusseaduse § 48 sätestatule on ehitusettevõtja kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi jne. Ehitusseaduse §-s 4 on sätestatud ehitise garantii. Ehitusseaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud töö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud

ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseaduse §-s 4 lg1 nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva loetakse ehituse garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Eeltoodud põhimõtetest tulenevalt tuleb lugeda kostja poolt ehitatud ahju garantii alguseks 2008.a. aprillikuud. Kostja selgituste kohaselt käis ta hageja kutsel ahju juures ilmnenud puudustega tutvumas ja ka parandamas 2009.a. jaanuarikuus. Rohkem teda küttekolletel esinenud puudustest kuni pretensiooni esitamiseni 2009.a. maikuus teavitatud ei olnud ega olnud kutsutud ka küttekolletel ilmnenud puudusi likvideerima. Vastavalt eelpool nimetatud Ehitusseaduse sättele möödus seega töövõtjapoolne garantii ahjule 2010.a.aprillis. VÕS §-s 647 on sätestatud töövõtulepingu olulise rikkumise tagajärjed töövõtja poolt. Nimetatud sätte lg1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg3 kohaselt ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hageja on ise kohtus selgitanud, et peale küttekollete kasutamisel ilmnenud puuduste ilmnemist ja peale 2009.a. jaanuarikuus kostja poolt ahju parandamise katset, ei ole ta soovinud, et kostja ise enam küttekoldeid parandaks või uuesti ehitaks vaid ta soovis, et kostja hüvitaks temale lepingutingimustele mittevastavate küttekollete ehitamisega tekitatud kahju- tehtud kulutused materjalile ja makstud töötasu. Seega ei ole kostjale, kui töövõtjale pakutud ega ka võimaldatud VÕS §-s 647 sätestatud võimalusi tehtud töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostjat ei ole kutsutud ka nende toimingute juurde, mille käigus väidetavalt tehti kindlaks kostja poolt ehitatud küttekollete lepingutingimustele mittevastavus. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus välistada või lugeda kõrvaldatuks kostja poolt püstitatud kahtlustust, et halb tõmme küttekolletes võis muuhulgas olla tekkinud alates 2008.a. aprillikuust kuni pretensiooni esitamiseni 2009.a. maikuuni ebaõige ekspluatatsiooni käigus. Kuna hageja tellijana ei ole andnud kostjale töövõtjana võimalust töö parandamiseks või uue töö tegemiseks ega võtnud vastu ka kostja ettepanekut ehitatud küttekolded üle vaadata ja väidetavad puudused kostja poolt ise parandada või uuesti teha, siis kohus leiab, et hageja ei saa VÕS §-s 648 sätestatust tulenevalt taotleda kostjale tehtud töö eest makstud tasu (17000 krooni) täielikku või osalist tagasinõudmist. Kohus pakkus kohtulikus menetluses korduvalt pooltele võimalust sõlmida kompromiss, sh. ka võimalust, et kostja ise kõrvaldab küttekolletel esinevad puudused, millega aga hageja ei nõustunud. Osaliselt olid küttekolded juba lammutatud (ahi ja pliit). Seega ei ole hageja tellijana andnud kostjale võimalust töövõtjana heastada väidetav lepingutingimustele mittevastav töö. VÕS § 651 lg1 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Sama paragrahvi lg2 kohaselt uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduste kõrvaldamisel algab hagi aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduste suhtes uuesti, alates puuduste kõrvaldamisest. TsÜS § 146 lg 2 kohaselt on ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat samas aga on ehitisele Ehitusseaduse alusel antav garantiiaeg kaks aastat. TsÜS § 146 lg1 alusel ei ole hageja nõude puhul tegemist aegumisega. Kohus leiab, et kostja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et ta omab pottsepp – müürsepa kvalifikatsiooni ja seega on pädev ehitama küttekoldeid.

Hageja on taotlenud kahju hüvitamist VÕS § 649 alusel. VÕS §-s 649 on sätestatud kahju hüvitamise erisused. Tellija poolt töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on: - töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) - töövõtja vastustus (VÕS §-d 642; 643-645). Kuna VÕS § 649 sätestab erinormi üksnes kahju hüvitamise nõude sisu osas kohaldatakse muus osas VÕS -i üldosa sätteid. VÕS § 641 lg2 p2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd kasutatakse. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja poolt tehtud töö mittevastavus lepingu tingimustele on ilmnenud alles pärast töö üleandmist hagejale, mitte selle töö üleandmise ajal. Paikvaatluse ja selles osalenud spetsialistide arvamustes on toodud esile mõningaid puuduseid kostja töös, kuid tulenevalt asjaolust, et pliit ja ahi olid lammutatud, ei olnud võimalik nende kollete ehituslikele vigadele täpset hinnangut anda. Spetsialistide hinnangul oli kostja kasutanud küttekollete ehitamisel savimördis vale liiva-liiga peene teraga liiva. Olemasoleva soojamüüri tõmme oli hea ja sellest tulenevalt on andnud spetsialist R. Kurm arvamuse, et ka pliidi tõmme pidi hea olema. Kuna kostja ehitas tellitud küttekolded ruumis juba varem olnud vana korstnajala külge, siis esines ilmselt sellest tulenevalt eeskirjade nõuete mittejärgimist, mis võis ka halvendada ahju tõmmet (tl.95-96). Samas ei ole kohtul tulenevalt asjaolust, et küttekolded on osaliselt lammutatud (pliit ja ahi) ja seda on tehtud ilma kostja, kui töövõtja juuresolekuta, võimalik anda hinnangut ilmnenud ehituslike vigade olulisusele. Kuna on leidnud tõendamist, et kostja poolt teostatud tööd – ehitatud küttekolded ei vastanud täielikult hageja poolt tellitule ning seega ei ole kostja poolt täiel määral järgitud Ehitusseaduse §-s 3 sätestatut, siis on formaalselt täidetud üks lepingu tingimustele mittevastava töö tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude eeltingimusi. Teine eeldus kahju hüvitamisele on töövõtja vastutus. Töövõtja vastutus ei ole töö lepingutingimustele mittevastavuse korral siiski absoluutne ning VÕS sätestab sellest mitmeid olulisi erandeid. VÕS §-s 644 lg3 sätestab põhimõtte, mille kohaselt vabaneb töövõtja osaliselt vastutusest juhul, kui tellija ei teata töö lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel õigeaegselt. Tellija peab töö väidetava lepingutingimusele mittevastavuse korral suutma tõendada nii lepingutingimustele viitava puuduse olemasolu tööl kui ka selle, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba töö üleandmise hetkel. Nagu juba eelpool korduvalt märgitud, töö üleandmise hetkel ei ole hageja viidanud kostja poolt üle antud töö puudustele. Kohtulikus menetluses on kindlaks tehtud, et töö valmimisel ja selle vastuvõtmisel kostjalt hagejal kostja töö suhtes pretensioone ei esitanud. Kohus leiab, hageja ei teatanud kostjale tema arvates lepingu tingimustele mittevastavast töös mõistliku tähtaja jooksul VÕS § 7 tähenduses. Hageja ei ole andnud kostjale võimalust tööl esinenud puuduste tuvastamiseks, nende puuduste kõrvaldamiseks või uue ahju ehitamiseks. VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS §-s 644 lg3 kohaselt kui tellija ei ole töövõtjale õigeaegselt teatanud töö lepingu tingimustele vastavusest ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole täidetud lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamise teine eeldus, mis puudutab töötaja vastutust, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus leiab ka, et hageja ei ole tõendanud oma rahalise nõude (kahju) suurust ja põhjendatus piisavalt. Hageja poolt taotletud kahjutasu koosneb hagi kohaselt kostjale tehtud töö eest makstud tasust ja ahju ehitamisel kasutatud materjali maksumusest. Kostjale tehtud töö eest makstud tasu hüvitamise põhjendatuse osas on kohus oma seisukoha väljendanud eelpool. Mis puutub materjali maksumusse, siis ei ole kohtul võimalik esitatud andmete põhjal hinnata ahju ehitamisele kulunud materjali kogust, koosseisu ja maksumust ega seda, milline osa materjalist on kasutatav või kasutamiskõlbmatu ja mis võib olla järelejäänud kasutatava materjali maksumus. Kostja on vaidlustanud hageja nõude rahalise

suuruse põhjendatuse. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks reaalselt seni kandnud kulutusi lepingutingimustele mittevastava töö parandamiseks või uuesti tegemiseks, materjali ostmiseks (VÕS § 115).

MENETLUSKULU JAOTIS

Kohus arvestades konkreetse tsiviilasja sisu ja asjaolusid leiab, et kostja menetluskulude panemine hageja kanda on tema suhtes ebaõiglane ja peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 173 lg1 ja 174 kohaselt Vastavalt TsMS § 173 lgle 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-442, 630-632.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.