lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-48382/45

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-48382/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-48382

Tsiviilasi

OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte hagi Alena Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

958,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alena Polkovnikova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

20. september 2011

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja) – Alena Polkovnikova (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja) – OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte (registrikood: 10659800), esindaja Margo Evardson

esindajad

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte hagi Alena Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte kanda. Välja mõista OÜ-lt Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte riigituludesse riigilõiv 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot 73 senti).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte esitas 25.09.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Alena Polkovnikovalt 37 080 krooni saamiseks. Pärnu Maakohtu 16.11.2009 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte esitas 26.01.2010 kohtule hagiavalduse A. Polkovnikova vastu, milles palus mõista välja kostjalt hageja kasuks 15 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt 2008 märtsi alguses võttis hagejaga ühendust Eestis sündinud, kuid ajutiselt Peterburis elav, A. Polkovnikova, kes pakkus välja, et ta võib töövõtulepingu alusel olla hageja asjaajajaks Peterburis ning vormistada vajalikud tööload. 19.03.2008 saatis kostja hageja meilile oma CV. Kohtumisel selgitas hageja kostjale, milliseid ülesandeid tal oleks vaja Peterburis täita. 25.03.2008 teatas kostja hagejale meiliga, et talle pakub hageja töölubade vormistamise ettepanek huvi ning ta on valmis detailide täpsustamiseks kohtuma. 09.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 12/08, millega sätestati poolte õigused ja kohustused. Aprillis 2008 teatas kostja hagejale meiliga, et tal ei ole Venemaal pangaarvet, tal on pangaarve vaid Eestis, kuid, et tal puudub pangakaart, siis ei ole tal Peterburis võimalik raha kätte saada ning ta soovib, et hageja tooks raha sularahas tema kätte. 29.04.2008 vormistas hageja kassa väljamineku orderi nr 12/08 summale 36 000 krooni ning hageja esindaja Karl Sisask andis kostjale Peterburis 36 000 krooni sularahas üle, summa sisaldas töölubade vormistamist ja ettemaksu kontoriruumide rentimiseks. Kostja jättis tööload vormistamata ja kontoriruumid rentimata. Samas jättis kostja hagejale raha tagastamata. Mais 2008 esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni, milles palus saadud raha tagastada. 13.05.2008 teatas kostja oma meilis, et tal on ükskõik, kas hageja esitab tema vastu kohtusse hagi või mitte, ning, et makstud raha on talle ette nähtud 17 tööpäeva eest. Hageja põhjendas oma nõuet VÕS §-ga 36; § 635 lg-ga 1; § 637 lg-ga 3 ja § 641 lg-ga 1 ning leidis, et kostja ei täitnud töövõtulepinguga võetud kohustusi ja on kohustatud talle tagastama töövõtulepingu alusel saadud ettemaksust 15 000 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele ning hagi menetlusse võtmisest tuleks keelduda või asjas menetlus lõpetada. Hageja väide, et 09.04.2008 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 12/08, ei vasta tõele ja lepingu koopiat hageja esitanud ei ole. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks saanud hagejalt 15 000 krooni sularaha. Hagiavalduse lisad – arve nr 8011 ja konto väljavõte Swedbankast 17.03.2008 kohta – ei tõenda nimetatud asjaolu. Ka e-kirjad ei tõenda, et kostja võttis vastu ning ei tagastanud sularaha.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 11. oktoobri 2010 otsusega hagi ning mõistis välja A. Polkovnikovalt OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte kasuks 15 000 krooni. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja viited kohtu poolt menetlusnormide rikkumisele asjakohatud. Hagi menetlusse võtmisel otsustatakse üksnes, kas kohtul on alust selle hagiga tegeleda. Menetlusse võtmisel ei lahendata üldjuhul hageja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi, sh ei anna kohus hinnangut hagi tõendatusele. Hageja on hagiavalduses selgelt välja toonud hagi aluseks olevad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2) ja viidanud tõenditele, mis hageja arvates teatud asjaolusid tõendavad (TsMS § 363 lg 1 p 3). Samuti on täidetud muud nõuded hagiavaldusele ning puudus alus hagi menetlusse võtmisest keelduda või hagi käiguta jätta. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et raha üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud makseorder või võlatunnistus. Üheski õigusaktis pole sellist nõuet sätestatud, seega saab raha üleandmist tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõenditega. Kohus nõustus kostja väitega, et pangakonto väljavõte ja hageja esitatud arve ei tõenda raha üleandmist, kuid esitatud väljatrükid, mis on hagejale saadetud e-posti aadressilt XXXX, on käsitletavad dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses ning kostja väited ei võimalda e-kirju kui asjaolusid, sh raha üleandmist tõendavaid dokumente, kõrvale jätta. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis, muu hulgas ka poolte eelnevat käitumist omavahelistes suhetes, kohtuistungil esitatut ja kõiki teisi toimikus olevaid tõendeid. Kostja on 01.07.2010 kohtuistungil väitnud, et ta kirjutas 10.04.2008 e-kirjas, et „kontor saab meie omaks, kui tehakse ettemakse“ ja, et e-maili aadress ei kuulu talle. 19.03.2008 e-posti aadressilt XXXX saadetud meilist nähtub, et kirjutajaks on kostja, kes on saatnud hagejale oma lühikese CV (resümee) ja teatanud hagejale, et temaga saab võtta ühendust eelviidatud e-posti aadressil või märgitud telefoninumbril. Seega on väär kostja väide, et ta pole hagejale oma CV-d saatnud. Samalt e-posti aadressilt 25.05.2008 saadetud ekirjast nähtub, et hagejale on edastatud kostja poolt teistkordselt kostja telefoninumber Peterburis. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostja kasutas e-posti aadressi XXXX hagejaga suhtlemiseks. Poolte väited ja e-kirjade sisu kattuvad. Sellist teavet ilma kostja teadmata ja sekkumiseta ei saanud hagejale edastada kolmas isik. E-posti aadress XXXX ja sellelt hagejale edastatu on otseselt seostatav kostjaga ning puudub vajadus käsitleda poolte väiteid erinevate e-posti aadresside registreerimise, muutmise ja hageja tehtud järelpärimiste ning taotluse (päringute tegemiseks) suhtes. Kohtu arvates oli tõendatud, et kostja sai hagejalt raha. Kostja on 13.05.2008 saatnud hagejale e-posti aadressilt XXXX kirja, milles tunnistab, et sai hagejalt raha, leides, et raha on saadud 17 tööpäeva eest. TsMS § 228 kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud poolte esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldab seadust ise. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et töövõtulepingust juttu ei olnud. Nimetatu on ümber lükatud kostja poolt hagejale 25.03.2008 saadetud e-kirjaga. Nii tsiviilseadustiku üldosa seadus,

võlaõigusseadus, kui ka töölepingu seadus võimaldavad lepinguid, sh töölepingu, sõlmida mis tahes vormis, sh suuliselt, kuid kohus ei nõustunud hageja väitega, et poolte vahel oli 09.04.2008 sõlmitud töövõtuleping. Hageja väide, et kostja pakkus välja, et ta võib olla hageja asjaajajaks Peterburis ja vormistada tööload, jääb paljasõnaliseks. Ka ei nähtu, millisest pakkumisest on e-kirjas (tl 19) juttu. Pelgalt asjaolu, et kostja on tundnud huvi hageja pakkumise vastu, ei näita tahet sõlmida leping. Nii töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, kuid arvestades poolte esitatuga, ei olnud hageja tahe suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd talle teenuste osutamisele. Kostjale raha üleandmine teatud eesmärgil ei tõenda seda, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping. Raha on kostja poolt vastu võetud ettemaksuks kontoriruumide rentimiseks, mille kostja pidi üle andma kolmandale isikule. Seda ei saa TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine lepingu sõlmimisega (VÕS § 20 lg 1). Sellised tahteavaldused pole piisavalt selged väitmaks, et pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Kostja arvates töötas ta hageja juures ja tegi sekretäri tööd. Ka teises riigis asuv sekretär või lihtsalt isik võib saada teiselt isikult kontoriruumide rentimiseks raha, et rendimakse isiku eest tasuda kolmandale isikule, kuna sel moel on see otstarbekas, kui teisiti ei ole võimalik. Kohus leidis, et hageja poolt raha üleandmise näol kostjale on tegemist lepinguvälise sooritusega. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) kui hageja on tõendanud raha kostjale andmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väide, et raha on tema töötasu 17 päeva eest, seda ei tõenda. Samuti ei saaks töövõtja (kostja) nõuda tasu töö eest, mida ta ei ole tegelikult teinud, või käsundisaaja käsundi täitmise eest, mida ta tegelikult ei täitnud. Kuna hageja tegi kostjale ettemaksu eeldatava lepingu alusel, mida sõlmitud ei olnud, st lepingut ei eksisteerinud, siis puudus hagejal kohustus kostjale ettemaksu teha ning tegemist on kostja alusetu rikastumisega hageja arvelt VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A. Polkovnikova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu otsus põhjendamatu ja vastuoluline. Kohus on rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kohus jagas valesti ka poolte tõendamiskoormise. Kostjale ei ole arusaadav, milliseid tõendeid ja millisel viisil on hinnatud. Tõendite hindamisel on kohus arvestanud vaid hageja huvisid. Kohtuotsuses refereeritakse vaid poolte ütlusi, põhjendamata tõenditest tehtud järeldusi. Kohus on jätnud ka asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata; 2) ei saanud kohus võtta hagi menetlusse, sest hagiavalduses olid alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduse lisades on märgitud töövõtulepingu nr 12/08 koopia, kuid antud dokument tsiviilasjas puudub. Ka puuduvad muud tõendid selle kohta, et kostja sai Peterburis hageja esindajalt K. Sisaskilt sularahas 36 000 krooni, milline summa sisaldas töölubade vormistamist ja ettemaksu kontoriruumide rentimiseks. Arve nr 8011 ja Swedbanka konto väljavõte ei tõenda sularaha ülaandmist. Makseorder või vastav allkiri puuduvad. E-kirjad tõendavad ainult seda, et toimusid lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. E-kirjadest nähtuvalt pooled kokkulepet ei saavutanud, seega õiguslikud tagajärjed puuduvad;

3) kvalifitseeris kohus pooltevahelise õigussuhte valesti. Kohtu arvates sõlmisid pooled töövõtulepingu. Kohus ei analüüsinud, kas hageja oli õigussuhtes tarbijaks või mitte. Nii jättis kohus ekslikult kohaldamata võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatu; 4) oli tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Nii töövõtuleping kui käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, kuid vaidlusaluse lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele; 5) loetakse VÕS § 11 lg 4 kohaselt kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 13 lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Käsunduslepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Seega on kirjaliku lepingu puhul tegemist poolte kokku lepitud vormiga. Kui soovitakse tagada seda, et ainult kirjalikus vormis lepingu muudatused omaksid õiguslikku tähendust, siis tuleb see ka eraldi lepingus välja tuua. VÕS § 13 lg 3 kohaselt ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis; 6) jättis kohus ekslikult tähelepanuta kostja väite selle kohta, et raha üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud makseorder või võlatunnistus. Antud juhul oleks tegemist maksekäsundiga, mis on reguleeritud VÕS 40. peatükis. VÕS § 703 lg 1 sätestab, et maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. VÕS § 703 lg 2 kohaselt maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. VÕS § 704 alusel maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Sellest tuleneb, et dokument, mis kinnitab raha ülalandmise asjaolu, peaks olema kirjalikus vormis. Antud dokument puudub, seega raha ülalandmine on tõendamata; 7) laienevad töölepingule võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Töölepingut ega töövõtulepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Tõendid selle kohta puuduvad. Isegi kui pooled sõlmisid käsunduslepingu suuliselt, siis peaks kostja tegutsema käsundiandja nimel ning selleks on käsundisaajal vajalik esindusõiguse olemasolu. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (TsÜS § 129 lg 1); 8) on ekslik kohtu seisukoht, et e-kirjad on saanud lahutamatuks osaks igapäevaelust, e-kirjadega tehakse rahaülekandeid jne.

5.OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) olid kostja väited saadud sularaha kohta vastuolulised. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud nõuet, et raha üleandmist tõendab ainult allkirjastatud makseorder või võlakiri, seega saab raha üleandmist tõendada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõenditega. Kohus on vaadelnud kostja saadetud e-kirju kogumis, seal avaldatut ning avaldatu seost ja kattumist poolte väidetega. Kostja on 01.07.2010 kohtuistungil väitnud, et ta kirjutas 10.04.2008 e-kirjas, et „kontor saab meie omaks, kui tehakse ettemaks“, kuid samas eitas, et e-maili aadress XXXX kuulub talle. 19.03.2008 samalt aadressilt saadetud meilist nähtub, et kostja on saatnud hagejale oma CV ja kontaktandmed ning 25.05.2008 saadetud e-kirjast nähtub, et kostja saatis hagejale uuesti oma telefoninumbri. 10.04.2008 teatas kostja hagejale meiliga, et tal ei ole Venemaal pangaarvet, tal on pangaarve vaid Eestis, kuid et tal puudub pangakaart, siis ei ole tal Peterburis võimalik raha kätte saada ning ta soovib, et hageja tooks raha sularahas tema kätte. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et tal puudub pangaarve Venemaal ja kogu arveldamine toimus hagejaga sularahas. 29.04.2008 vormistas hageja kassa väljamineku orderi nr 12/08 summale 36 000 krooni ning hageja esindaja K. Sisask andis kostjale Peterburis 36 000 krooni sularahas üle, summa sisaldas töölubade vormistamist ja ettemaksu kontoriruumide rentimiseks. Kostja jättis tööload vormistamata ja kontoriruumid rentimata. Samas jättis ta ka raha tagastamata; 2) üldise tõendamiskoormuse reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1), kui hageja on tõendanud kostjale raha andmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väide, et raha on tema töötasu 17 päeva eest, ei ole tõene ega tõenda seda; 3) on kohus piisavalt analüüsinud kõiki tõendeid, otsuses on märgitud kõik tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega on kohtuotsus igati seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Margo Evardsoni Õigusbüroo Krimonte hagi A. Polkovnikova vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
7.Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud hagi kostja vastu 15 000 krooni väljamõistmiseks ning nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ebaõigesti, sest esinesid alused menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtule esitatud hagiavaldus vastas TsMS §-s 363 sätestatule. Hagi menetlusse võtmise keeldumise alused tulenevad TsMS §-st 371 ning apellant ei ole oma apellatsioonkaebuses märkinud ühtki TsMS §-s 371 nimetatud alust, mis annaks kohtule õiguse keelduda võtta hagiavaldust menetlusse. Asjaolu, et hagiavaldusele ei olnud lisatud töövõtulepingut nr 12/08, kuigi hagiavalduse lisa loetelus oli see nimetatud, ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.
8.Hageja seisukoha kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, kostja väite kohaselt aga oli tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja väitel sõlmiti poolte vahel leping Vene Föderatsiooni töölubade vormistamiseks ja kontoriruumide rentimiseks. Kostja vastuväited on olnud menetluse kestel vastuolulised. Nende kohaselt ei ole hageja pöördunud tema poole töölubade vormistamiseks, kuid ta töötas hageja juures, lepingut ei sõlminud ja raha ei võtnud. Seega kuigi kostja on leidnud, et ta ei ole sõlminud hagejaga mingit lepingut, on ta siiski enda väitel töötanud hageja juures, s.o hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ning sellele seisukohale on kostja asunud ka apellatsioonkaebuses, leides, et poolte vahel oli käsundusleping. Samuti on ka apellatsioonkaebuses esitatud väited vastuolulised. Nimelt on apellant lisaks selle, et poolte vahel oli käsundusleping, asunud seisukohale, et e-kirjad tõendavad ainult seda, et toimusid lepingueelsed läbirääkimised, e-kirjadest nähtuvalt pooled kokkulepet ei saavutanud ning seega õiguslikud tagajärjed puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes VÕS §-s 619 ja § 635 lg-s 1 sätestatud käsunduslepingu ja töövõtulepingu mõistest, on pooltevaheline õigussuhe kvalifitseeritav käsundina.

9.Arusaamatu on apellandi viide VÕS § 11 lg-le 4 ja § 13 lg-le 2. Asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et poolte vahel oleks sõlmitud kirjalik leping. Tegemist saab olla suulises vormis sõlmitud lepinguga.
10.Hageja väite kohaselt tasus ta kostjale lepingu järgi 36 000 krooni, sellest 21 000 krooni oli ette nähtud rendi tasumiseks ja kostja võis seda kasutada, kuid kostjal tuleb tagastada 15 000 krooni, sest ta ei täitnud endale võetud kohustusi, s.o ei täitnud lepingut. Seega nõuab hageja kostjalt väidetavalt ettemaksena tasutud tasu (või hüvitamisele kuuluvate kulude) tagastamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on või ei ole kostjale üle andnud raha. Hageja väitel andis tema esindaja Peterburis kostjale üle sularahas 36 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta üldse hagejalt raha saanud, e-maili aadress XXXX ei kuulu talle ning seetõttu ei ole ta ka 13. mai 2008 e-kirjas kinnitanud raha saamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostjale sularaha üleandmise fakt on tõendatud kostja 13. mai 2008 e-kirjaga hagejale, mille kohaselt saadud raha on tasu 17 tööpäeva eest (tl 22). Siinkohal on väheusutav kostja väide, et e-maili aadress XXXX ei kuulu talle ja tema ei ole sellelt aadressilt hagejaga suhelnud. 01.07.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 57-59) on kostja selgitanud: “10.04.2008 e-mailis ma kirjutasin, et kontor saab meie omaks kui tehakse ettemaks.” Seega kostja enda seletuse kohaselt on ta suhelnud hagejaga e-maili aadressil XXXX ning mingit alust ei ole arvata, et kolmas isik saatis tema nimel 13. mail 2008 e-kirja hagejale.
11.Samas kuigi on tõendatud hageja poolt kostjale raha üleandmine, ei ole tõendatud asjaolu, kui suure rahasumma hageja andis kostjale üle ning ka see, kui suure osa üleantud summast moodustas tasu ja millises osas oli tegemist kulude hüvitamisega. Hageja enda väitel andis ta kostjale 36 000 krooni ja tagasi nõuab 15 000 krooni. Kostja vastuväitel ei ole ta raha üldse saanud. Kostja 13. mai 2008 e-kiri, mille kohaselt saab tuvastada asjaolu, et hageja andis talle raha üle, ei võimalda tuvastada üleantud rahasumma suurust ning selle jagunemist tasuks ja kulutusteks. Hageja poolt maakohtule esitatud arve nr 8011 (tl 17) ja Swedbanka konto väljavõte (tl 18) ei tõenda seda, kui suures summas ja mis otstarbeks anti kostjale sularaha. Ebaõige on apellandi väide, et raha üleandmist saab tõendada ainult allkirjastatud makseorder või võlatunnistus. Raha üleandmist on võimalik tõenda kõigi TsMS-s sätestatud tõenditega, sh ka tunnistajate ütlustega, e-kirjadega jms. Samuti on üleantud rahasumma suurust võimalik tõendada muude tõenditega kui makseorder või võlatunnistus. Asjakohatu on apellandi väide, et antud juhul oleks tegemist maksekäsundiga, mis on reguleeritud VÕS 40. peatükis.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud seda, kui suures summas raha anti kostjale üle ning mis otstarbeks tuli kasutada üleantud rahasummat, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.

12.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011 määrusega oli kostjale antud menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 191,73 eurot. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb TsMS § 190 lg 5 kohaselt hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 191,73 eurot.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja