Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.06.2010 AOÜ esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ Bvastu põhivõlgnevuse 27 061,10 krooni saamiseks. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja avaldus anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse läbiviimiseks. Kohus määratud tähtajal hageja esitas hagiavalduse nõuetele vastavas vormis põhjendatud nõude ning tasus riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus teeb lahendi kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja.

HAGEJA NÕUE

10.11.2010 hagiavalduses ja 26.11.2010 nõude täpsustuses hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla 8925,31 krooni üürivõlga ja samas summas viiviseid. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 01.01.2006 sõlmis OÜ BOÜ-ga Alter Õigusbüroo mitteeluruumi allüürilepingu, millega kostja üüris hagejalt XXX hoone teisel korrusel mitteeluruumi nr 72. Hageja õigusjärglane on OÜ T, kes loovutas nõude hagejale. Lepingu lõpetamise järel jäi kostjal tasumata üüri 2008.a. juuli, augusti ja septembri eest. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: 14.07.2008 arve nr 421 summas 2848,45 krooni; 14.07.2008 arve nr 429 summas 838,28 krooni; 05.08.2008 arve nr 483 summas 3079,80 krooni; 12.08.2008 arve nr 490 summas 1198,06 krooni; 14.09.2008 arve nr 549 summas 960,72 krooni. Kokku kostja võlgnevus 8925,31 krooni. Kostja korduvalt lubas oma kohustused täita, kuid ei ole seda siiani teinud. Allüürilepingu kohaselt pidi kostja tasuma üürniku poolt esitatud arved igakuiselt 10.kuupäevaks, arvete mitteõigeaegse tasumise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,1 % võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja raamatupidamise andmetel oli seisuga 27.05.2010 kostja viivise 27 061,10 krooni, hageja vähendab viivisenõuet ja taotleb kostjalt viivised välja mõista samas summas põhivõlaga. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märgib, et kostja on varasemad arved, mis sisaldasid maamaksu tasunud, mistõttu on poolte vahel välja kujunenud VÕS § 23 lg 1 p 2 kohane praktika, et kostja tasub hagejale ka maamaksu, kuigi leping sellist kokkulepet sõnaselgelt ei sisalda. Hageja leiab, et see praktika on poolte jaoks siduv, kostja ei ole esitanud varasemalt pretensiooni maamaksu tasumise osas. Hageja leiab, et kostja on oma maksekäitumisega andnud nõusoleku tasuda kõik maksud ja koormised.

KOSTJA VASTUS

10.01.2011 kirjalikus vastuses kostja tunnistab põhinõuet osaliselt, kostja ei tunnista esitatud viivisenõuet, kuna viivisenõue ei ole selge. Kostja kinnitab, et 01.01.2006 sõlmitud lepingu alusel kasutas kostja hagejalt üüritud mitteeluruumi nr 72 aadressil XXX Tallinnas. Lepingus oli objekti suuruseks fikseeritud 14,5 m2, üürisummaks on kokku lepitud 53,295 EEK/m2, millele lisandub käibemaks ja kommunaalmaksud. Lepingu punktis 4.2.1. kohustus kostja tasuma hagejale ettemaksu tagatisraha suuruses, mis moodustab kahe kuu üürisumma hageja poolt kostjale esitatava arve alusel. Leping punkti 4.3. kohaselt pidi hageja ettemakstud summa kostjale tagastama, kui kostja lahkub üüripinnalt peale ühte aastat. Üüri või kommunaalmaksete tasumisega viivitamise puhuks oli lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,1 % võlgnetavalt summalt päevas. Kostja väidab, et igakuiseks üürisummaks oli 772,78 krooni, millele lisandus käibemaks ning kommunaalmaksud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei ole kokkulepet maamaksu kompenseerimise osas, mistõttu kostja ei tunnista arvel nr 490 real nr 7 märgitud maamaksu summas 381 krooni ja arvel nr 549 real nr 7 maamaksu 127 krooni. Maamaks on tulenevalt maamaksuseaduse § 8 kinnisasja omaniku, hoonestaja või kasutusvaldaja kohustus. Kostja leiab, et hageja nõuab kostjalt põhjendamatult maamaksu kompensatsiooni summas kokku 508 krooni, Selles osas kostja põhinõuet ei tunnista. Kostja on tasunud hagejale ettemaksuna tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses, so 2x772,78=1545,56 krooni. Tagatisraha tasumist tõendab asjaolu, et kostjale on üüripind peale lepingu sõlmimist üle antud ja kostja on nimetatud pinda kasutanud üle kahe aasta, samuti ei ole hageja hagis esitanud nõudeid tagatisraha mittetasumise kohta. Kostja 08.03.2007 maksekorraldus 3540 krooni ettemaksu tasumise kohta tõendab, et kostja tasus tagatisraha isegi nõutavast suuremas ulatuses. Hageja on kohustatud kostjale tagatisraha tagastama, kuid siiani ei ole seda teinud. Kostja tagatisraha 1545,56 krooni ulatuses põhinõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on eksinud viiviste arvestamisel. Viivisemääraks on kokku lepitud 0,1 %, mida hageja ka ise hagiavalduses kinnitab. Viivist on hageja arvestanud aga määraga 0,45 % päevas. Hageja viivised ületavad ka vähendatud osas lepingus kokkulepitud viiviseid. Tulenevalt lisaks asjaolust, et kostja ei tunnista põhinõuet maamaksu ja tagastamata tagatisraha summa osas, on hageja viivisenõue ebaselge ja kostja nõuet ei tunnista.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

lepitud teisiti. Vaidlusaluse allüürilepingu punktis 4.2. on pooled kokku leppinud üürisummas 53,295 EEK/m2, millele lisandub käibemaks ja kommunaalmaksud. Maamaksu allüürniku poolt tasumise kokkulepet üürilepingus ei ole. Seega VÕS § -s 293 nimetatud teistsugune kokkulepe poolte vahel puudub ning maamaksu peab kandma hageja üürileandjana. Kohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 23 lg 2 kohaselt on kostjal maamaksu tasumise kohustus, kuna kostja ei ole varem pretensioone selles osas esitanud. Maamaksu tasumise kohustuse tekkimiseks kostjal on vajalik poolte kokkulepe. Pooltevaheline praktika, mille kohaselt hageja esitatud arved sisaldasid maamaksu ning kostja tasus need arved pretensioone esitamata, ei tõenda poolte kokkulepet maamaksu tasumise kohta. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tulenevalt VÕS § 9 lg 2 teisest lausest saab mingit tegu (kaudset tahteavaldust) lugeda lepingu sõlmimise nõustumuseks üksnes siis, kui teo tegemisega lepingu sõlmituks lugemine tuleneb pooltevahelisest praktikast või tavast. Vaidlusaluse lepingu punkt

kommunaalteenuste eest tasumisega viivitamise puhuks kokku leppinud viivises 0,1 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Arvetel on hageja viivisemääraks märkinud 0,45 % ning selle määraga ka viiviseid arvestanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled on viivisemäära suurendamises kokku leppinud. Hageja on viivisnõudes lähtunud seisuga 27.05.2010 sissenõutavaks muutunud viivisesummast, mida hageja on vähendanud põhivõla summani. Kohtu palvel kostja täpsustas oma vastuväiteid viivisenõudele, sellele vaatamata hageja oma viivisenõuet ei muutnud ega täpsustanud. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus ei ole põhjendatud ning tegelikult on 27.05.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised oluliselt väiksemas summas, kui hageja taotleb kostjalt välja mõista. Hageja viivisearvestus on esitatud arvel nr 44, millest nähtuvalt hageja arvestab kõikide hagis nimetatud arvete tasumisega viivitamise eest viivist 674 päeva eest määraga 0,45 % võlgnetavast summast päevas. Lisaks viivisemäärale ei ole õige ka viivitatud päevade arv. Hagi aluseks oleva esimese arve nr 421 tasumise tähtpäev oli 19.07.2008 ja arve nr 429 tähtpäev 20.07.2008, seega viivituses oli kostja nende arve tasumisega vastavalt 20.07.2008 – 27.05.2010 kokku 676 päeva ja 21.07.2008 – 21.05.2010 675 päeva, mitte 674 päeva. Kohus ei saa hagi piiridest väljuda ega nende arvete tasumisega viivitamise eest välja mõista viivist rohkemate päevade eest, kui hageja ise on vajalikuks pidanud. Ülejäänud arvete tasumisega on kostja aga viivitanud vähem, kui 674 päeva, näiteks arve nr 549 tasumise tähtpäev oli 20.09.2008 ning 27.05.2010 seisuga koguneb viivitatut päevade arvuks üksnes 613 päeva. Eeltoodust tulenevalt ei ole kõikide arvete tasumisega viivitamise eest viivis 674 päeva eest põhjendatud. Õiguslikult on põhjendatud seisuga 27.05.2010 viivis summas 353,83 eurot (5536,24 krooni) järgmiselt: Arve nr 421 tasumata summas 2848,45 krooni, viivitamise periood 20.07.2008 – 27.05.2010, viivitatud päevi hageja arvestanud 674, viivis 0,1 % päevas on 2,85 krooni (0,18 eurot), kokku viivis 1919,86 krooni (122,70 eurot). Arve nr 429 järgi võlg 838,28 krooni, viivitatud päevi on hageja perioodil 21.07.2008 – 27.05.2010 arvestanud 674, viivis 0,1 % päevas on 0,84 krooni (0,05 eurot), kokku viivis 565 krooni (36,11 eurot). Arve nr 483 summas 3079,80 krooni, viivitatud perioodil 11.08.2008 – 27.05.2010 kokku 654 päeva, viivisesumma 3079,80 krooni x 0,1 % x 654 päeva = 2014,19 krooni (128,73 eurot). Arve nr 490 summas 817,06 krooni (ilma maamaksuta), perioodil 21.08.2008 – 27.05.2010 viivitatud päevi 644, viivis 817,06 krooni x 0,1 % x 644 päeva = 526,19 krooni (33,63 eurot). Arve nr 549 summas 833,72 krooni (ilma maamaksuta), perioodil 21.09.2008 – 27.05.2010 viivitatud 613 päeva eest viivisesumma kokku on 833,72 krooni x 0,1% x 613 päeva = 511,07 krooni (32,66 eurot). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 353,45 eurot (5536,24 krooni).

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.