Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Pooled sõlmisid 26.10.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0605267/15kt (leping), mida tagab Evelin Nõvaga sõlmitud käendusleping. Lepingu raames on sõlmitud üks kokkulepe, millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1278,23 euro võrra. Seega anti lepingu ja kokkuleppe alusel kostjale laenu kogusummas 2540,33 eurot. Kokkuleppe järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,28% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostjal ja käendajal oli kohustus tasuda hagejale lepingu- ja kokkuleppejärgseid regulaarseid makseid alates 08.06.2007, millist kohustust korduvalt rikuti. Eeltoodust tulenevalt alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale ja käendajale kirjalikke teatisi maksekohustuste meeldetuletamiseks. Sellest hoolimata ei asutud oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitma, mistõttu hoiatas hageja esmalt kostjat ja käendajat ning ütles siis 16.12.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud krediidisumma katteks 717,84 eurot, siis nõuab hageja kostjalt 756,04 eurot tagastamata krediidisumma katteks ja 695,97 eurot 03.06.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja lisanduva viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, alates 04.06.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,28% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja jäi 29.09.2011 kohtuistungil oma nõude juurde, paludes asja lahendada tagaseljaotsusega. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kostja kohtukutse on kätte toimetatud tema emale Asta Leesmannile 30.08.2011 (tl 53) edasiandmiseks kostjale. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 413 lgtes 1 ja 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 26.10.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0605267/15kt koos maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega lepingu sõlmimisel ning ülesütlemisel, 14.05.2007 kokkuleppest nr 1 koos maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega kokkuleppe sõlmimisel, kostjale 13.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatusest, kostjale ja käendajale 16.12.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavaldusest, viivise arvestusest ja hageja poolt kehtestatud hinnakirjast (tl 17-26, 28-37, 41). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-st 1 tuleneb, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-st 1 tuleneb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 116 lg 6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 näeb ette, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. TsMS §-st 367 tuleneb, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 1452,01 eurot, millest 756,04 eurot on tagastamata krediidisumma ja 695,97 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 03.06.2011 seisuga. Hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista täiendav viivis 24,28% aastas tagastamata krediidisummalt 756,04 eurolt alates 04.06.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 60,07 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täies ulatuses, jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna 287,60 euro (kohtumenetluses tasutud riigilõiv 191,73 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot) väljamõistmist. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 191,73 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagimenetluses tasutud riigilõiv 143,80 eurot). Hageja on esitanud kohtule arve nr 195 (tl 38) ning maksekorralduse nr 11191 (tl 39) selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks käesolevas menetluses on volikirjade (tl 42, 72) alusel olnud Triin Marran ja Artur Maljukov. Volikirjade kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Triin Marranit ja Artur Maljukovi esindama hagejat

kohtumenetluses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Triin Marran ja Artur Maljukov saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Triin Marran ja Artur Maljukov on hageja töötajad. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 95,87 euro väljamõistmiseks puudub alus.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.