2-10-67289/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 31.12.2010 esitas Swedbank AS hagi TJ vastu kokku 5 895,01 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 4 968,09 eurot, intress 555,26 eurot, viivis 365,92 eurot ja kaardikasko 5,74 eurot ning alates 31.12.2010 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt päevas. Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2008 käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenus summas 95 000 krooni. Vastavalt lepingu p. 2.5 oli intressimäär 16% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 15.03.2013. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt üles. Hageja ja kostja sõlmisid 02.06.2006 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiidiga 5 000 krooni. 31.01.2008 sõlmis kostja krediitkaardi kindlustuse poliisi . Intressimääraks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 4 993,96 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidi jättis kostja hagejale tagastamata ning intressi tasumata. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei tasunud kostja võlgnevusi tähtaegselt ja hageja luges lepingud üles öelduks. Hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2006 arvelduskrediidi lepingu , mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 6 000 krooni. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Hageja on lepingu ühepoolselt üles öelnud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud. Kohtu põhjendused Kohus on kohtukutse kätte toimetanud kostjale isiklikult allkirja vastu 30.08.2011. Kostja 03.10.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja 2 (4)

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 455 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 455 lg 1 kohaselt kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 5 895,01 eurot, millest põhivõlgnevus 4 968,09 eurot, intress 555,26 eurot, viivis 365,92 eurot ja kaardikasko 5,74 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas põhinõudelt, s.o 4 968,09 eurolt, alates 31.12.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 (4)