Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-4429
Tsiviilasi
AS V.Ahagi IPCAS vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS V.A (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helina Luksepp (Advokaadibüroo Consensus, e-post: [email protected]); Kostja: IPCAS (registrikood XXX, asukoht XX; Kostja lepinguline esindaja: Allan H (XXX).
Kinnitada AS V.A (hageja) ja IPCAS (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1
IPCAS kohustub tasuma AS-le V.A poolte vahel 05.02.2009.a sõlmitud kindlustuslepingu alusel 02.02.2010.a toimunud kindlustusjuhtumi (kahjujuhtum ) tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks täiendavalt 200 000 krooni ehk 12 782 (kaksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) eurot ja 33 senti viie (5) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
1.2
AS V.A ja IPCAS kinnitavad, et pärast käesoleva määruse jõustumist ei ole pooltel teineteise suhtes mistahes nõudeid, mis tulenevad 05.02.2009.a sõlmitud kindlustuslepingu täitmisest või kindlustusjuhtumist.
1.3
AS V.A kinnitab, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudeid käsutanud.
1.4
AS V.A ja IPCAS leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad kulu kandnud poole
enda kanda.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-4429.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool AS V.A (registrikood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 1 118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot ja 45 senti ning kanda nimetatud summa AS V.A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, selgitusega „Hagi IPCAS vastu, riigilõivu tagastamine“. AS V.A tasus 02.02.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 2 236,90 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv AS V.A hagiavalduse eest IPCAS vastu“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 ASs SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-4429, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas kohtule hagiavalduse kindlustushüvitise 20 184,8 euro ja viivise väljamõistmiseks kostjalt. Hagiavalduse kohaselt olid kostja ja hageja sõlminud kindlustuslepingu, millega oli kindlustatud hagejale kuuluv hoone asukohaga Tallinnas, XXX/XXX. 02.02.2010.a toimus kindlustatud hoone pööningul küttetorustiku avarii, mis põhjustas veekahju hoone erinevatele osadele. Kostja hüvitas kindlustuskahju osaliselt, kuna kostja hinnangul oli hoone alakindlustatud. Kostja väitis, et poliisil toodud kindlustussumma 35 000 000 krooni ei ole asjakohane, kuna hoone kindlustusväärtus on 66 352 000 krooni. Kostja hüvitas tekitatud kahju osaliselt. Hageja sellise seisukohaga ei nõustunud ning nõudis kostjalt täiendava hüvitise väljamõistmist. Hageja viitas, et VÕS § 479 lg 3 järgi loetakse ehitise kindlustusväärtuseks tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maja arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Hageja enda ekspert on teinud kindlaks, et hoone kindlustusväärtus kahjujuhtumi toimumise ajal oli 34,75 miljonit krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning tõi välja, et kostja kindlustab hooneid reeglina taastamisväärtuses, mitte jääkväärtuses. Hageja on ekslikult tuginenud VÕS § 479 lõikele 3. Vaidlusaluse lepingu puhul oli tegemist kokkuleppelise kindlustusväärtusega. VÕS § 480 lg 4 järgi võivad pooled ehitise kindlustamise korral leppida kokku ehitise taastamise maksumuse. Kindlustustingimuste punkti 28 kohaselt oli ehitise kindlustusväärtuseks ehitise taastamisväärtust vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, so ehitise kindlustuskohas endisel kujul taastamise
maksumus. Kindlustussumma määras hageja ise ning kostja töötaja Elo Raitviir selgitas hagejale lepingu sõlmimisel, et tõenäoliselt ei vasta kindlustussumma hoone taastamisväärtusele. Kostja palus käesolevas asjas viia läbi ekspertiis kindlustatud hoone taastamisväärtuse kindlakstegemiseks. Kostja palus eksperdiks määrata riiklikult tunnustatud eksperdi Ülo L . Kostja palus eksperdilt küsida, milline oli Tallinnas, XXX/XXX asuva hoone taastamisväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 02.02.2010.a ehk ehitise kindlustuskohas endisel kujul taastamise maksumus, arvestades sealjuures kulutusi ehitise taastamisega seotud mullatöödele, transpordile ning tagastamata lõive ja makse (sealhulgas mittetagastatavat käibemaksu). Hageja ei vaielnud kostja taotlusele vastu. Hageja palus eksperdilt täiendavalt küsida, milline on vaadeldava ehitise tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Eksperdiks taotletud Ülo L teatas kohtule, et ta on nõus ekspertiisi teostama ning ekspertiisi eeldatavaks maksumuseks hindas ekspert 1560 eurot koos käibemaksuga. Ekspert märkis, et ekspertiisi teostamise aeg on ligikaudu 1 kuu pärast kohtumääruse kättesaamist ning hoonete ehitamist ja ümberehitamist puudutavate dokumentide ja projektide saamist hagejalt, kuna kohtutoimikus nimetatud dokumente ei ole. Kostja märkis oma 21.04.2011.a menetlusdokumendis, et kostja kindlustab üle 30%-lise kulumiga hooneid ainult jääkväärtuses. Kuna kindlustatud hoone puhul võib tegemist olla üle 30%-lise kulumiga hoonega, siis palus kostja eksperdilt täiendavalt küsida, kui suur oli vaidlusaluse hoone kulum vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 02.02.2010.a. Kohus määras 27.04.2011.a määruses viia läbi ekspertiis selgitamaks välja, milline oli hagejale kuuluva hoone , asukohaga Tallinnas, XXX/XXX, taastamisväärtuse kindlakstegemiseks seisuga enne kindlustusjuhtumi toimumist 02.02.2010.a. Kohus määras käesolevas asjas eelistungi läbiviimise ajaks 03.10.2011.a kell 14.00. 03.09.2011.a esitasid pooled kohtule ühiselt allkirjastatud taotluse, milles nad teatasid, et soovivad tsiviilasja lõpetada kompromissiga. Pooled on jõudnud kompromisslepingu olulistes tingimustes kokkuleppele ja esitavad esimesel võimalusel kohtule kompromisslepingu. Seoses sellega palusid pooled 03.10.2011.a määratud kohtuistung edasi lükata 7 päeva võrra. Kohus rahuldas taotlus03.10.2011.a määrusega. Pooled esitasid 04.10.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning edasikaebe tähtaja lühendamises kolmele päevale. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et AS V.A taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS V.A tasus 02.02.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 2 236,90 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv AS V.A hagiavalduse eest IPCAS vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas kanda AS V.A arvelduskontole nr
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kulu kandnud poole kanda.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele (3) päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.