Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Sõle 48-215 Tallinn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 64). Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukoht Võru maakond Antsla vald Kraavi küla Jõe (tl 44). Sellel aadressil saadetud hagi materjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 59). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela A. P. aadressil Võru maakond Antsla vald Kraavi küla ja politseile on teadmata tema asukoht (tl 61).Antsla Vallavalitsusel puuduvad andmed A. P. tegeliku viibimiskoha kohta (tl 74). Maksu-ja Tolliameti andmebaasis on viimased andmed A. P. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta novembrist 2008.a. (tl 65). Kostja võimalikule e-aadressile aire22 hot.ee saadetud järelpärimisele ei ole kohtule vastatud (tl 66). Hageja ettepanekul on menetlusdokumendid saadetud Mahla 78-88 Tallinn (tl 72), kust need on postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 81). Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo teatise kohaselt ei olnud kohtumäärust ja hagimaterjale A. P. aadressil Mahla 78-88 Tallinn edastada, kuna A. Pavel ei ela antud aadressil ja politseil ei ole andmeid A. Paveli mõnest teisest elukohast. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 08.juulil 2011 (tl 93). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

2 (4)

TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.06.2006 Topeltneto krediitkaardi krediidilimiidiga summas 5 000 krooni ning hageja aktsepteeris taotluse 03.07.2006. Lepingu lahutamatuks lisaks on Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu esitas hageja 28.04.2010 kostjale lepingu ülesütlemise teatise koos tähtajaga võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 10.05.2010. Kostja kohustus tasuma kogu kasutatud krediidilimiidi ja muud lepingust ning hinnakirjast tulenevad maksed, sealhulgas võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt hinnakirjast on lepingu ülesütlemise teatise saatmise tasu 100 krooni. VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja kokku viivises määraga 0,022% päevas, so 8,00 % aastas, mis on sätestatud hinnakirjas. Seisuga 11.05.2010-07.09.2010 on lepingust tulenev kostja viivisevõlgnevus hageja ees 127, 60 krooni, so 8,16 eurot. Neil asjaoludel nõuab Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagis A. P. vastu VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4; 113 lg 1; 116; 196; 416 alusel välja mõista kokku 5 227,60 krooni, so 334,10 eurot, millest võlanõue on 5000 krooni, so 319, 56 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulu 100 krooni, so 6, 39 eurot; seisuga 07.09.2010 sissenõutavaks muutunud viivitusintress 127, 60 krooni, so 8, 16 eurot. Samuti on hageja esitanud TsMS § 367 alusel nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivisintress protsendimääraga 0,022% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 08.09.2010. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

3 (4)

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 319, 56 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulu 6, 38 eurot ja 07.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 8,16 eurot, kokku seega 334,10 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut lepingujärgne viivis 0,022% päevas põhinõudelt, so 319,56 eurolt päevas alates 08.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 8, 16 euroga) kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, so 63, 91 eurot; postikulu 60 krooni, so 3,83 eurot ning õigusabikulu 750 krooni, so 47, 93 eurot. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot, riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu ja postikulu 3.83 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 47, 93 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt A. P. välja mõista Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulu kokku 122,06 eurot. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.