Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 04.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-09-33406/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1825

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2011. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-33406

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagiavaldus Marge Liivalaid vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

838,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS, registrikood 10625474, aadress Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn, Hageja esindaja: Kristjan Vahar, Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post: * Kostja: Marge Liivalaid, isikukood *, elukoht *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, 1⁄2 riigilõivu tagastamine ja menetluskulude väljamõistmine hagejalt riigi kasuks

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i ja kostja Marge Liivalaid vahel 29.09.2011. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1.1.Kostja Marge Liivalaid kohustub tasuma hagejale Era Liisingu Inkassoteenused AS võlgnevuse summas 1063,91 (üks tuhat kuuskümmend kolm eurot 91 senti) eurot hiljemalt 15.09.2014. a vastavalt kompromisslepingus toodud maksegraafikule alates 15.10.2011. a igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks 30 (kolmkümmend) eurot kuni 15.08.2014 k.a ning viimase osamakse hiljemalt 15.09.2014 summas 13,91 eurot.

1.2.Maksegraafikus toodud maksetähtaegade mittekinnipidamisel kohustub Marge Liivalaid tasuma hagejale (ERA Liisingu Inkassoteenused AS) võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Maksegraafikus toodud võlgnevuse kogusumma sisaldab hageja poolt makstud riigilõivu 50% ulatuses. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled leppinud kokku, et poolte ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 6-8/ ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1250 krooni /tlk 35/, mille laekumist on kohus kontrollinud 13.08.2010 /tlk 40/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Era Liisingu Inkassoteenused AS-le tagastada 1⁄2 makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 63,91 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus Era Liisingu Inkassoteenused AS 13.07.2009. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10000003815017 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Marge Liivalaid riigilõiv AS Era Liisingu Inkassoteenuste poolt; riigilõivu summas 1250 krooni tasus Era Liisingu Inkassoteenused AS 06.08.2010. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Era Liisingu Inkassoteenused AS vs Marge Liivalaid, ik *.

TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9617 krooni, intressid summas 3500 krooni ning viivised summas 9617 krooni. Seega ületavad kõrvalnõuded põhinõuet ning TsMS § 133 lg 2 järgi on hagihinnaks on 13 117 krooni. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tuleb 13 117 kroonilt tasuda riigilõivu 3000 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2000 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal tasuda täiendavalt riigilõivu 1000 krooni, s.o 63,91 eurot. TsMS § 179 lg 4-6 järgi riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Juhindudes TsMS § 179 lg 3 ei ole käesolev määrus edasikaevatav menetluskulude osas