Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-15628 Tsiviilasi Maket Kinnisvara ASi hagi Sergei Serebrovi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 234,33 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Maket Kinnisvara AS, reg.nr 10846131, asukoht Tallinn, Narva mnt 13a, hageja esindaja Priit Pööbo; kostja Sergei Serebrov, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxxxxxxx x Resolutsioon Välja mõista Sergei Serebrovilt 246,94 eurot ja viivis 0,022% päevas alates 05.04.2011 põhinõudest 234,33 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni Maket Kinnisvara ASi kasuks. Jätta menetluskulud Sergei Serebrovi kanda. Välja mõista Sergei Serebrovilt riigilõiv 70,30 eurot ja 150.- eurot tasu õigusabi eest Maket Kinnisvara ASi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Maket Kinnisvara AS esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sergei Serebrov võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja on olnud korteriomandi xxxxxxxxx xx-x, xxxxxx omanik. Antud korteriomandile teostas hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja. Hageja esitas kostjale igakuiselt teenuste eest arved, millel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Kostja kasutas eeltoodud korteriomandit, tarbis hageja poolt osutatud teenuseid, sai võlausaldajalt igakuiselt arve, kuid jättis arved tasumata alates 27.05.2010 kuni 28.10.2010. Seisuga 04.04.2011 on võlgnevus kostjal hageja ees summas 234,33 eurot. Kuna kostja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 0,022% päevas. Kostja on esitanud arve tasumisega viivituses perioodil 27.05.2010 kuni 04.04.2011. Arvestades viivise suurust päevas ning viivituse aja pikkust, nõuab hageja kostjalt 12,61 euro viivise tasumist. Tuginedes eeltoodule on hageja põhinõude suuruseks 234,33 eurot ning viivis 12,61 eurot. Kokku 246,94 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja P.Pööbo palub kostjalt välja mõista võla 246,94 eurot ja viivis 0,022% päevas alates 05.04.2011 põhinõudest 234,33 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 70,30 eurot ja 150.- eurot tasu õigusabi eest hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 29.09.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist.