Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 04.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-11-24263/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2030

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-24263

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roomet Sõnna

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04.oktoobril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus

Tsiviilasja number

2-11-24263

Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

4 829, 39 eurot Swedbank AS hagi A. K. vastu 5 858, 22 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn), esindaja Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi, e-mail: [email protected]; kostja A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Swedbank AS hagi A. K. vastu.

2.Välja mõista A. K. Swedbank AS kasuks lepingu nr 10-040639-KX alusel 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) eurot ja 87 senti ning viivis protsendina põhinõudelt 319,14 eurolt alates 25.maist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 24,56 eurot) ei või ületada põhinõuet.

3.Välja mõista A. K. Swedbank AS kasuks lepingu nr 10-040640-KE alusel 1 364 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 31 senti ning viivis protsendina põhinõudelt 1 242,24 eurolt alates 25.maist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 96,78 eurot) ei või ületada põhinõuet.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Välja mõista A. K. Swedbank AS kasuks viivis menetluskulult 639, 11 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Swedbank AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 58-61), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 11. juulil 2011 (tl 66). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi A. K. vastu 5 858, 22 euro ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.01.2006 pooled Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221029655024. Pooled sõlmisid 16.01.2006 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06003079-RK (edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev* (P) kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 19.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-171563-VL (edaspidi leping 2) summas 37 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2011. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. 15.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-202388-EG (edaspidi leping 3), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 18 000 krooni ulatuses. Lepingu 3 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. 11.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel laenulepingu nr 08-069048-VL (edaspidi leping 4) summas 32 000 krooni intressimääraga 19% aastas. 15.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel laenulepingu nr 08-086213-VL (edaspidi leping 5) summas 18 000 krooni, intressimääraga 19% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja jäi lepingute 2, 4 ja 5 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.05.2010. Hageja saatis 21.05.2010 kostjale lepingu 1, 2, 3, 4 ja 5 ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 05.06.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 07.06.2010 ütles hageja lepingud 2, 4 ja 5 seoses

võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 08.06.2010 ütles hageja lepingu 3 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 10-040640-KE alla. 08.06.2010 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 10-040639-KX alla. Seisuga 24.05.2011 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 858,22 EUR: 1) lepingu nr 10-040639-KX võlgnevus kokku 358,87 EUR (põhiosa 319,14 € , intress 9,43 € perioodi 11.05.2010-07.06.2010 eest, kaardikasko 5,74 € perioodi 11.01.201011.03.2010 eest ja põhiosa viivis 24,56 € perioodi 07.06.2010-24.05.2011 eest); 2) lepingust nr 07-171563-VL tulenev võlgnevus kokku 1 126,25 EUR (põhiosa 915,39 €, intress 34,50 € perioodi 10.05.2010-07.06.2010 eest ja põhiosa viivis 176,36 € perioodi 10.01.2010-24.05.2011); 3) lepingust nr 10-040640-KE tulenev võlgnevus kokku 1 364,31 EUR (põhiosa 1 242,24 € , intress 1,24 € perioodi 07.06.2010 - 07.06.2010 eest , kaardikasko 20,85 € perioodi 11.01.2010 kuni 11.03.2010 eest, menetlustasu 3,20 € võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest ja põhiosa viivis 96,78 € perioodi 11.01.2010 kuni 24.05.2010 eest); 4) lepingust nr 08-069048-VL tulenev võlgnevus kokku 1 886,33 EUR (põhiosa 1 479,18 €, intress 136,31 € perioodi 10.01.201007.06.2010 eest ja põhiosa viivis 270,84 € perioodi 10.01.2010-24.05.2011); 5) lepingust nr 08-086213-VL tulenev võlgnevus kokku 1 122,46 EUR (põhiosa 873,44 €, intress 86,55 € perioodi 10.01.2010-07.06.2010 eest ja põhiosa viivis 162,47 € perioodi 10.01.2010-24.05.2011). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis A. K. vastu välja mõista lepingute nr 10-040639-KX ja 10-040640-KE võlgnevus kokku summas 1 723,18 eurot ja lepingute nr 10-040639-KX ja 10-040640-KE viivis protsendina põhinõudelt (1 561,38 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); lepingute nr 07-171563VL, 08-069048-VL ja 08-086213-VL võlgnevus kokku summas 4 135,04 eurot ja lepingu nr 07-171563-VL viivis protsendina põhinõudelt (915,39 eurot) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,05% päevas; välja mõista lepingu nr 08-069048-VL viivis protsendina põhinõudelt (1 479,18 eurolt) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,052% päevas; välja mõista lepingu nr 08-086213-VL viivis protsendina põhinõudelt (873,44 eurolt) alates 25.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,053% päevas. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest, võlgnevuse arvestuse ning lepingu ülesütlemise kirjad. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil

asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingute alusel võlgnevus kokku 5 858, 22 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõuetelt alates 25.maist 2011 kuni põhinõuete täitmiseni, kusjuures 24.05.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada lepingute põhinõuete summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639, 11 eurot. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendi (tl 9). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt A. K. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulu 639, 11 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas).