Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Rita Kulberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.oktoober 2011. a. Põlva kohtumaja, Põlva xxxx tn 12
Tsiviilasja number
2-10-2084
Tsiviilasi
S. AS (endine H. AS) hagi M. T. lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
257,99 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. AS (registrikood xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxx xx ), esindaja S. K. xxxxxxx xx xxxxx) Kostja: M. T. xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xx-x, xxxx, tegelik elukoht xxxxxxx xxx xx-xx, xxxx xxxxxxx xxx xxxx, xxxxxxxx)
esindajad
krediitkaardi kasutamise
Kirjalik menetlus
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul, kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (praegu S. AS) ja kostja 10.02.2007 M. T. krediitkaardi kasutamise lepingu nr 6918 (07-025440-KK) (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Partner krediitkaardi , mis oli seotud limiidikontoga nr 2210305035133 ja teenindava arvelduskontoga nr 221028308521 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma püsimakseid summas 200 krooni iga kuu 13.nda1 kuupäeval. Lepingu p. 5.3. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 8.2. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 14.08.2007 jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 14.08.2007-14.11.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 12 09.06.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 24.06.2008 ning hoiatas, juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 26.11.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, sulges lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 07-212793-KB alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud võlgnevust kostjalt kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 22.12.2009 jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-08-69418 kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.01.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 4613,13 krooni s.h. põhiosa 4036,72 krooni, intress 21,48 krooni perioodi 26.11.2007 kuni 26.11.2007 eest, põhiosa viivis 476,29 krooni perioodi 14.08.2008 kuni 11.01.2010 eest, menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise eest ja postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-st 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1, palub hageja kostjalt välja mõista 4613,13 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (4036,72 krooni) alates 12.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud (milleks on riigilõiv summas 1250 krooni) ja viivise
2 (5)
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud 25.08.2011.a. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 15-17). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 4) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 6-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 11.01.2010.a. seisuga 4613,13 krooni s.h. põhiosa 4036,72 krooni, intress 21,48 krooni perioodi 26.11.2007 kuni 26.11.2007 eest, põhiosa viivis 476,29 krooni perioodi 14.08.2008 kuni 11.01.2010 eest,
3 (5)
menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise eest ja postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 11.01.2010.a. koostatud hagis arvestanud viivise 11.01.2010.a. seisuga. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana 2010.a. arvestanud 0,022%. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määraga. Eesti Panga intressimäära avaldamise teate kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded oli võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2010.a. ja enne 1.juulit 2010.a. ning enne 1.jaanuari 2011.a. 1,00%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis 2010.a. oli 8% aastas so 0,022% päevas. Arvestades põhinõude suurust 4036,72 krooni on ajavahemiku 12.01.2010 kuni 31.12.2010 eest viivis 314,38 krooni (4036,72 x 0,00022 x 354). Eesti Panga intressimäära avaldamise teate kohaselt väljaandes Ametlikud Teadaanded on võlaõigusseaduse §
lõige
nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2011.a. olnud 1,25%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis käesoleval ajal on 8,25% aastas so 0,023% päevas. Arvestades põhinõude suurust 4036,72 krooni, on viivis ajavahemiku 01.01.2011 kuni 03.10.2011 eest moodustab viivis 256,25 krooni (4036,72 x 0,00023 x 276) krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel seisuga 11.10.2011.a. võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 5183,76 krooni (sh 4036,72 krooni põhiosa, 21,48 krooni intressi, 1046,92 krooni põhiosa viivis perioodi 14.08.2008 kuni 03.10.2011 eest, 50 krooni menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest ja 28,64 krooni postikulu võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest, katteks. Alates 04.10.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Alates 01.01.2011.a. on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse katteks 331,30 eurot, sellest 257,99 eurot võlgnevuse põhiosa, 1,37 eurot intress, 66,91 eurot põhiosa viivis (seisuga 03.10.2011), 3,20 eurot menetlustasu võlgnevuse kirja koostamise eest ja 1,83 eurot postikulu võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses
4 (5)
näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1250 krooni. Hageja on esitanud ka maksekorralduse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kohta (tl 5). Kuna Tartu Maakohus on avaldaja maksekäsu avaldust menetlenud, annab see alust arvata, et maksekäsumenetluses ettenähtud riigilõivu on avaldaja tasunud. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 11.01.2010.a. 1000 krooni riigilõivu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Tartu Maakohtu 22.12.2010.a. määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hagi on kohtusse esitatud 14.01.2010.a. Seega on saab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvata käesoleva asja menetluskulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1250 krooni so 79,89 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.
Kohtunik Rita Kulberg
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.