2-09-3162/39 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Tühistada Harju Maakohtu 29.jaanuari 2009 määrus, millega on asjas kohaldatud hagi tagamist. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud V B (hageja) esitas 26.01.2009 CKE Inkasso OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista õiglase hüvitise talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Lisaks palus hageja hagi tagamise korras kohustada kostjat kohe lõpetama hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamine ning kõrvaldama hageja nimi hagis osutatud plakatilt. Hagiavalduse järgi paigutas kostja 05.01.2009 Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava ristmiku juurde plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. Muuhulgas oli seal märgitud BK Elekter OÜ (võlgnik) ning nimeliselt hageja ja O K. Ajakirjanduses avaldatu põhjal lähtus kostja sellest, et üles riputatakse kõige jultunumad kliendid, kellega ei ole ühendust saadud, et võla tasumises kokku leppida. Hagejaga pole keegi ühendust võtnud, et võla tasumist arutada, seega ei tea hageja, millise võlaga üldse tegemist on. Samas ei ole hagejal võimalik mõjutada võlgniku tegevust, kuna selle on õigusvastaselt üle võtnud O. K. Hagejat kui piiratud esindusõigusega juhatuse liiget ei tunnistata võlgniku esindajana ja talle ei anna teavet ka kolmandad isikud. Hageja pöördus 06.01.2009 kostja poole selgitava kirjaga ja nõudega lõpetada hageja õigusi rikkuv tegevus, kuid kostja sellele ei reageerinud. Hageja au ja väärikust on solvatud ning nime ja (äri)mainet alusetult teotatud, asjaolusid kontrollimata. Nime lubamatu kasutamine on käsitatav ka eraelu puutumatuse rikkumisena. Õigusvastane ja faktiliselt ebaõige on käsitada teda võlgnikuna ning anda avalikkusele sellekohast teavet. Teabe avaldamisega on hagejale tekitatud suuri moraalseid kannatusi ja sellisel avaldamisel on ka objektiivsed tagajärjed – hagejaga seotud äriühingutega ei soovita sõlmida lepinguid ja sellest tuleneb nendele äriühingutele varaline kahju. Eraisiku nime avaldamine võlgnikuna koos kommentaaridega on õigustamatu ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 17, kui avaldaja nõuet ja asjaolusid ei kontrolli, eriti kui nõue ei ole suunatud isiku vastu. Võttes ette niivõrd ekstreemse ja laia kõlapinda leidva aktsiooni, oleks kostja pidanud asjaolusid kontrollima ning andma hagejale võimaluse oma seisukoht öelda ja tõendid esitada. Kuna kostja on vaidlusaluse aktsiooni võtnud ette ilmselgelt eesmärgiga väidetavatele võlgnikele kahju tekitada, et sundida neid võlgu tasuma, saab väita, et kostja on oma õigusi kasutanud vastuolus hea usu põhimõttega. Juhatuse liikme või osaniku vastane isiklik rünne eesmärgiga mõjutada osaühingut võlgu tasuma on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega ning osadel juhtudel ka heade kommetega. Asjaolude kontroll oleks välistanud hageja nime jõudmise plakatile. Hageja jätab nõutava rahasumma kohtu määrata ja taotleb raha väljamõistmist kostjalt kohtu õiglasel äranägemisel.

Tsiviilasi nr: 2-09-3162 Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates on hageja nõue arusaamatu ja ebaselge. Hagi alusena on hageja viidanud erinevatele põhiseaduse paragrahvidele, hagi esemes palunud aga määrata kohtul vaid õiglase hüvitise tekitatud mittevaralise kahju eest. Hageja ei ole põhistanud ega välja toonud kostja rikkumist ega süüd, ta ei ole põhistanud kostja tegevuse ja võimaliku saabuva kahjuliku tagajärje vahelist seost, ega seda, mil viisil kostja tegevus on riivanud hageja au, väärikust ja head nime. Samuti ei ole hageja kindlaks määranud kahju suurust ega märkinud põhjusliku seose olemasolu hageja väidetava kahju ja kostja süülise käitumise vahel. Avaliku teabe avaldamine ei ole iseenesest seadusega vastuolus. Kostja on avaliku teabe avaldamisel lähtunud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning ei ole seetõttu rikkunud ei hageja eraelu puutumatust ega tema au või head nime teotanud. Ükski esitatud tõenditest ei tõenda, et kostja on rikkunud hageja eraelu puutumatust või teotanud hageja au, väärikust ja head nime. Hageja esitatud tõendid on vastuolulised. Nimelt rõhutas hageja, et tema on võlgniku piiratud esindusõigusega juhatuse liige ja liiatigi ei tohi tema üldse äriühingus tehinguid teha, kuid samas püüab ta tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid kolmanda isiku lepingute ja lepingupartneri taganemiskirjaga, millel on hageja enda nimi ja allkiri. Kostja ei ole hageja nime avaldanud võlgnikuna, vaid ettevõttega seotud isikuna. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 01.10.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti tühistas maakohus hagi tagamise. Maakohtu otsuse järgi on Maardu Linnahoolduse Osaühing 20.10.2008 loovutanud OÜ-le CKE Inkasso 12 980 krooni suuruse nõude võlgniku vastu. Pooled ei vaidle, et kostja avaldas võlgnikuga seotud isikuna hageja nime plakatil, mis asus seina peal Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava ristmikul. Hageja on kinnitanud, et ükski avaldatud faktidest ei ole vale. Seega on kostja esitatud väited võlglaste ja nendega seotud isikute kohta faktiväited, mitte väärtushinnangud. Väärtushinnanguteks ei saa need muutuda ka nende esitamise viisi ja konteksti tõttu. Avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav. Viidatud teabe avaldamist seadusandlus ei keela, mistõttu ei ole kostja eksinud ühegi seaduse ega normi vastu. Kostja ei ole hagejat maininud ka võlglasena, vaid kui võlgnikuga seotud isikuna. Hageja on võlgniku juhatuse liikmena kantud äriregistrisse. Äriregistri andmed on avalikud. Asudes juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, on hageja andnud kaudse tahteavaldusega nõusoleku, et tema nime kasutatakse koos võlgniku nimega. Seetõttu ei ole hageja nime avaldamine õigusvastane ja tal puudub alus saada hüvitist mittevaralise kahju eest. Tähtsust ei ole hageja ja O. Ki omavahelistel suhetel, hageja avaldustel politseile ja sellel, et äriühingul puudub äriregistrisse kantud aadress. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.03.2010 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 krooni. Menetluskulud jättis ringkonnakohus nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kostja kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise.

Tsiviilasi nr: 2-09-3162 Riigikohus tühistas 21.12.2010 otsusega ringkonnakohtu 19.03.2010 otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuses muutmata osa, milles tühistati hagi tagamine. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja arvates on faktiväiteks see, et BK Elekter OÜ-l oli võlgnevus ning tema juhatuse liikmed olid O K ja hageja piiratud esindusõigusega. Tuues nimetatud isikud kõrvuti välja, on kostja esitanud faktilise valeväite. Seotud isikute avaldamise mõte on selles, et need isikud saavad midagi muuta – korraldada maksmise. Kohus on jätnud hindamata tõendid, et hageja seda teha ei saanud, kuna ei võinud firmat esindada ega selle pangakontosid käsutada. Märkides võlgniku BK Elekter OÜ juurde mõlemad juhatuse liikmed, näitas kostja avalikkusele, justkui oleks juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmises süüdi just need füüsilised isikud. Juhatuse liige ei vastuta automaatselt juriidilise isiku kohustuste eest, sest juriidiline isik kannab ise tsiviilõigusi ja -kohustusi. Võimalus olla seostatud peab eeldama võimalust midagi muuta. Seda hagejal ei olnud, kuna tema esindusõigus oli piiratud. Kohus tugines vääralt sellele, et hageja on andnud juhatuse liikmeks astumisega nõusoleku selleks, et tema nime kasutatakse seoses juriidilise isiku taheavaldustega. Kohus jättis alusetult hindamata tõendid, et hageja andis nõusoleku olla esindusõiguslik juhatuse liige, kes saab käsutada firma varasid. Seejärel seati temale võltsimise teel esinduspiirang ja võeti firma üle. Seega ei saa kohus siin tugineda tema enda tahteavaldusele, kuna see oli antud teistsugustel asjaoludel. Arvestades hagejale kohalduvat esindusõiguse piirangut, on tegemist asjaoluga, mis peaks välistama tema nõusolekut tema andmete kasutamisel võrdväärselt teise juhatuse liikmega, kellel oli piiramata esindusõigus tehingute teostamisel. Kohus jättis hindamata, et hagejat ei saa käsitleda kui tavapärase esindusõigusega juhatuse liiget ja hagejale seati O Ki poolt õigusvastaselt esinduspiirang. Küsitav on, kas on seaduslik märkida võlglaste nimekirja juurde selle juhatuse liikmed. Kohus jättis analüüsimata, et juriidilise isiku kohustused on tema enda kohustused, mitte automaatselt juhatuse liikme kohustused. Kohus leidis ebaõigesti, et avalikes registrites olevaid andmeid võib kasutada. Kohus oleks pidanud kaaluma nende andmete avaldamise lubatavust, mitte kasutamise lubatavust. Avalikus registris olevaid andmeid kasutati ebaobjektiivselt ja valikuliselt, jättes arvestamata hageja piiratud esindusõigusega. Hagejal puudus ligipääs äriühingu pangakontodele. Seega pole õige, et hageja nimi märgiti võlgnike nimekirja. Põhjendamatu on kohtu käsitlus, et andmed avalikes registrites õigustavad nende andmete edasist avaldamist ilma hea usu põhimõtteid ja TsÜS § 31 lg 5 toodut järgimata. Eraisiku nime avaldamine võlgnikuna koos artikliga, mis sisaldas kommentaare, et tegu on eriti jultunud võlgnikuga, on õigustamatu ning vastuolus põhiseaduse §-ga 17. Kostja poolt on riivatud nii hageja au ja väärikust, kui teotatud tema head nime. Kostja oleks pidanud asjaolusid kontrollima ja andma hagejale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Kohus ei ole vastanud hageja väitele, et juhatuse liikme või osaniku vastane isiklik rünne eesmärgiga mõjutada osaühingut võlgade tasumisele on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega ning teatavatel juhtudel ka heade kommetega. Kostjal oli hoolsuskohustus vähemalt ära kuulata juhatuse liikmete seisukohad enne avalikult informatsiooni väljapanemist. Kohus pole antud hagieseme kontekstis analüüsinud, et hagejal oli piiratud esindusõigus.

Kohus leidis põhjendamatult, et asjas ei oma tähtsust, millised on hageja ja O Ki vahelised suhted ja nende suhete kronoloogia, kuidas on hageja poolt politseile esitatud avaldusi politseis ja prokuratuuris menetletud, ja asjaolu, et äriühingul puudub äriregistrisse kantud aadress. Nimetatud asjaoludest on võimalik saada adekvaatne pilt äriühingus toimuva kohta. Jääb arusaamatuks, kas kohtu arvates on võimalik moraalset kahju käsitleda lahus isikust ja teda ümbritsevatest asjaoludest. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaeBe vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmata. Maakohtu otsus jääb jõusse menetluskulude jaotuse osas, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja on omandanud loovutuse teel hageja vastu 12 980 kr suuruse nõude; - kostja paigaldas 05.01.2009 Tallinnas elava liiklusega Sõpruse pst ja Tulika tn ristmikule plakati, millel olid märgitud, et avaldatakse „isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt“, plakatil oli suurelt paragrahvi sümbol ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi; - plakatil oli märgitud võlgniku nimi ja „seotud isikutena“ hageja ja O.Ki nimed, kes olid sel ajal mõlemad võlgniku juhatuse liikmed: - O.K võis juhatuse liikmena võlgnikku esindada üksnes üksinda ja hageja üksnes koos O.Kiga ning hagejal ei olnud 04.06.2007 – 13.03.2009 õigust käsutada võlgniku arvelduskontot; - Kostja juhatuse liikmed avaldasid Postimees on-line 07.01.2009 artikli kohaselt, et avaldatakse seitsme jultunuma kliendi nimed, sõltumata võla suurusest; Käesolevas asjas on ringkonnakohtule kohustuslikud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2). Riigikohtu 21.12.2010 seisukohad käesolevas vaidluses on järgmised: - Kostja avaldatud andmed kostja võlglaste ja nendega seotud isikutega on iseenesest tõesed faktiväited, kuid tulenevalt nende esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada väärtushinnangut. Isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Väärtushinnangu ebakohasus võib tuleneda ka ebasündsast väljendusviisist. - Kohus peab väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel kohaldama VÕS § 1046 lg 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda apellandi seisukohaga, et mõistlik inimene tajub andmete vaidlusalusel viisil avaldamist - andmete avaldamist hiiglaslikul plakatil linna olulises liiklussõlmes – võlgniku juhatuse liikmete avaliku häbistamisena. Nagu nähtub Postimees on-line 30.12.2008 ja 07.01.2009 avaldatud artiklitest (tl 12-14), leidis kostja aktsioon üleriigilise levikuga meediaväljaande on-line versioonis käsitlemist kui võlgnike häbiposti riputamine ja üksnes kostja konkurendid nägid selles kostja turunduslikku sammu enda avalikkuses reklaamimisel. Kuivõrd plakatil olid ära toodud kõrvuti äriühingutega juhatuse liikmed seotud isikutena, tajub mõistlik inimene nimetatuga ka plakatil mainitud füüsiliste isikute häbistamisena. Väärtushinnang muutus ebakohaseks kontekstis kostja juhatuse liikmete poolt avaldatuga, et üles riputatakse vaid kõige jultunumate klientide nimed 07.01.2009 Postimees on-line versioonis (tl 14). Juriidiline isik kui selline ei saa olla jultunud, seega tajub ka seda mõistlik inimene äriühingu juhatuse liikmete suhtes antud väärtushinnanguna. Apellatsioonikohtu istungil selgitas kostja, et võlgniku juhatuse liikmete andmed saadi äriregistrist ja võlgnikule saadeti eelnevalt hoiatuskiri. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käsitlemine eriti jultunud võlgade maksmisest eemalehoidjana antud vaidluse asjaoludel põhjendamatu. Hageja heidab muuhulgas objektiivse teokoosseisu osas kostjale ette tegevusetust ehk seda, et kostja jättis lõpetamata hageja õigusi rikkuva tegevuse peale hagejalt kirja saamist, milles kostja teatas endal võimaluse puudumisest äriühingu käitumist mõjutada (I kd, tl 17-18). Tegevusetuse eest vastutusele võtmiseks on vajalik eeldus kostja kohustus tegutseda, mis võib tuleneva kas seadusest või ka üldisest käibekohustusest. Muuhulgas on selliseks üldiseks käibekohustuseks hea usu põhimõttega kooskõlas olev tegutsemine oma õiguste teostamisel (TsÜS § 138 lg 2). Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada

Tsiviilasi nr: 2-09-3162 teisi isikuid. Kirja saamisest, kus hageja teatas oma piiratud esindusõigusest ja ligipääsu puudumisest võlgniku arvelduskontole, pidanuks kostjalt tekkima arusaam oma tegevusetuse õigusvastasusest. Ringkonnakohtu hinnangul võis olla kostjale mõistlik aeg hageja kirjas toodud asjaolude kontrollimiseks äriregistrist ja tõstuki tellimiseks ning nime eemaldamiseks kolm päeva alates kirja saamisest. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-105-01 leidnud, et isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa hageja kahju tekkimist käsitletud tähenduses tõendada ühegi tõendiga: tunnistaja ütluse, poole ja kolmanda isiku seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse ning eksperdi ütlusega. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb tõendatuks lugeda ka nende põhjuslik seos plakatil ja Postimees online’is kostja avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kahju on õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045). Au teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Üldised isikuõigused ehk põhiõigused tulenevad PS §-s 10 sätestatud lahtisest kataloogist ja PS § 19 lg-s 1 sätestatust. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada, kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda (PS § 17 ja 18). Nimetatud põhiseaduse normid hõlmavad endas õiguse inimväärikusele. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastsuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Kohtu hinnangul on seadusandja teo liigi juures pidanud silmas isikuõiguste kaitse sfääre, aga samuti ka seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga, samuti tuleb elava liiklusega ristmikul Tallinnas ja meediaväljaande puhul arvestada selle leviku ulatusega. Üldiste isikuõiguste rikkumine võib oma ulatuses olla erinev. Isikuõiguste sfääre võib jaotada individuaalsfääriks, privaatsfääriks ja intiimsfääriks. Üldiste isikuõiguste rikkumise individuaalsfäär hõlmab isiku enesemääramisõigust, so inimese isikliku omapära ehk identiteedi alahoidmist tema suhetes välismaailmaga, tema ühiskondlikus, majanduslikus ja tööalases tegevuses. Individuaalsfääri jäävad isiku võimed ja iseloomuomadused. Hageja kujutamine jultunud võlgade tasumisest eemalehoidjana viitab hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävale isiku võimele ja iseloomuomadusele nagu kartmatus võlausaldajate poolt õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Kohus on seisukohal, et andmete avaldaja vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Kuigi PS § 45 kohaselt tsensuuri ei ole, pole väljendusvabadus piiramatu. Selle määr on kõige avaram avaliku (poliitilise) elu küsimustes ning kõige piiratum eraelu sfääris. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, PS § 45 teine lause näeb ette võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Sellega kehtestab vaadeldava paragrahvi teine lause väljendusvabaduse riive põhiseaduslikud alused.

Ühel eraisikul on põhiõiguse alusel õigus riigi kaitsele teise eraisiku poolt ähvardava ohu eest, kuid põhiõigused kehtivad ka otse eraisikute vahel. Ükski põhiõigus ei oma teiste ees eelist. Põhiõigustest tulenevad õigused ja kohustused (PS § 19 lg 2), mistõttu põhiõiguste kollisiooni puhul tuleb võrrelda vastuolus olevaid huvisid ja vaadata, kas nende vahel on võimalik leida tasakaalu. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda üheltpoolt kannatanu üldiste isikuõiguste (õigus inimväärikusele PS § 10, ) ja teiselt poolt kostja väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise raskust. Oluliseks teguriks kasutatud väljendite ja antud hinnangute teotavuse hindamisel on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod või hinnangud aset leidsid (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus Nilsen ja Johansen vs Norra, 25.09.1999; otsus Dalban vs Rumenia, 28.09.1999.a). Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et hageja isiklikult on oma tegevusega andnud põhjust halvustava tähendusega hinnangu „kõige jultunumad võlgnikud“ andmiseks. Nagu kostja apellatsioonikohtu istungil selgitas, pidas ta oma käesoleva vaidluse esemeks oleva tegevusega silmas eelkõige reklaamihuve. Väärtushinnang „kõige jultunum võlglane“ on spekulatiivne, see ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam lihtsalt üldsuse informeerimisega, vaid õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja apellatsioonikohtu istungil antud seletuste kohaselt rippus plakat pärast hagejalt kirja saamist üleval veel kaks kuni kolm nädalat. Kostja on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat plakati eemaldamisega, mis ei ole kohtu hinnangul toimunud piisavalt kiiresti ja mistõttu kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei olnud võimalik pärast hagejalt avalduse saamist mõistliku aja jooksul hageja nime plakatilt eemaldada, samuti et kostja oleks lükanud ümber meediaväljaandes avaldatu. Seega kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et ta ei ole süüdi (VÕS § 1050 lg 1) kahju tekitamises. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks hingelistele kannatustele tõi hageja välja ringkonnakohtu istungil stressi ja unehäired. Mingit muud objektiivset vormi hageja kannatused ei ole võtnud. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Seega tuleb vastata küsimusele, kas hagejal tekkinud mittevaraline kahju väärib rahalist hüvitamist. Lisaks 8(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-3162 hingelistele kannatustele tõi hageja apellatsioonikohtu istungil välja stressi ja unehäired. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega lähtub nimetatud norm eeldusest, et hüvitise väljamõistmine on õigustatud, kui eelkõige kannatanu hingeline valu, aga ka rikkumise raskus seda õigustavad. Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist hageja poolt üleelatud ebameeldivused ja kannatused, aga ka rikkumise raskud hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Kohtu hinnangul on õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasid arvestav mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus, hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi hageja jättis konkreetse nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja poolt pakutud kompromissiga summas 500 eurot ja leidis, et tema kahju kompenseerib vähemalt 3 195,58 euro (50 000 krooni) suurune kompensatsioon mittevaralise kahju eest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on TsMS § 163 lg 2 käesolevas vaidluses kohaldatav, kuigi tulenevalt hageja nõude püstitusest hüvitise suuruse osas kohtu määramisel rahuldatakse hagi täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäävad nii poolte maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.