Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-4-12 Tartu, 19. märts 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Valeri Buseli hagi CKE Inkasso OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 Valeri Buseli kassatsioonkaebus 1595 eurot Hageja Valeri Busel (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890), esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa 20. veebruar 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-3162 osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu otsuse osas, millega tühistati Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.
Lugeda kohtuotsuse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Hagi rahuldada ja mõista CKE Inkasso OÜ-lt Valeri Buseli kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. 4.2 Tühistada Harju Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta.
5.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes (sh kassatsiooniastmes) jätta CKE Inkasso OÜ kanda.
1.Valeri Busel (hageja) esitas 26. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule hagi CKE Inkasso OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista õiglase hüvitise talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Lisaks palus hageja hagi tagamise korras kohustada kostjat lõpetama hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamine. Hagiavalduse kohaselt paigutas kostja 5. jaanuaril 2009 Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava ristmiku juurde plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. Muu hulgas oli nimede hulgas
märgitud BK Elekter OÜ (edaspidi võlgnik) ning nimeliselt hageja ja Oleg Kuzmin. Hagejaga pole ühendust võetud, seega ta ei tea, millise võlaga on tegemist. Samas ei ole hagejal võimalik võlgniku tegevust mõjutada, kuna selle on õigusvastaselt üle võtnud O. Kuzmin. Hagejat kui piiratud esindusõigusega juhatuse liiget ei tunnistata võlgniku esindajana ja talle ei anna teavet ka kolmandad isikud. Kostja on eeltoodud tegevusega ja asjaolusid kontrollimata solvanud hageja au ja väärikust ning teotanud alusetult tema nime ja (äri)mainet. Ebaõige on käsitada hagejat võlgnikuna ning anda avalikkusele sellekohast teavet. Teabe avaldamisega on tekitatud hagejale moraalseid kannatusi. Hagejaga seotud äriühingutega ei soovita sõlmida lepinguid, mis põhjustab neile varalist kahju. Kostja on käitunud eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja kasutanud oma õigusi vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palub kohtul määrata õiglane hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest.
2.Harju Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2009 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat kohe lõpetama hageja nime seostamine võlgnikuga.
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud kostja rikkumist ega süüd, kostja tegevuse ja võimaliku saabuva kahjuliku tagajärje vahelist seost ega seda, mil viisi on kostja tegevus riivanud hageja au, väärikust ja head nime. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Avaliku teabe avaldamine ei ole iseenesest seadusega vastuolus.
4.Harju Maakohus jättis 1. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise kohtumääruse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi on Maardu Linnahoolduse Osaühing loovutanud 20. oktoobril 2008 kostjale 12 980 krooni suuruse nõude võlgniku vastu. Hageja on kinnitanud, et ükski plakatil avaldatud faktidest ei ole vale. Seega on kostja esitatud väited võlglaste ja nendega seotud isikute kohta faktiväited, mitte aga väärtushinnangud. Väärtushinnanguteks ei saa neid väiteid muuta ka nende esitamise viis ja kontekst. Avalikust registrist võetud teabe avaldamine äriühingu juhatuse liikme kohta ei saa olla juhatuse liikme au ja väärikust teotav.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2010. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 krooni. Poolte menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Ringkonnakohus leidis, et hageja nimetamine avalikku ruumi paigutatud plakatil sellisel viisil ja kontekstis on tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Sellise negatiivse väärtushinnangu avaldamine ei olnud kohane ja kostja tegevus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi õigusvastane. Ringkonnakohus rõhutas, et lähtus hüvitise suuruse määramisel hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele.
7.Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus.
8.Riigikohus tühistas 21. detsembri 2010. a otsusega (tsiviilasi nr 3-2-1-67-10) ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, ja rahuldas uue otsusega hagi ning saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles tühistati hagi tagamine. Riigikohus leidis, et kostja avaldatud andmed on iseenesest tõesed faktiväited, kuid tulenevalt nende esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest. Ringkonnakohus kohaldas viidatud sätteid valesti. Hageja kohta väärtushinnangute avaldamist ei saa pidada õigusvastaseks hageja väidetud ja ringkonnakohtu tuvastatud põhjustel. Kostja käitumine võis aga muutuda õigusvastaseks alates ajast, mil kostja sai hagejalt avalduse, milles hageja palus oma nime plakatilt eemaldada (arvestades, et kostjale peab jääma mõistlik aeg reageerimiseks ja nime eemaldamiseks). Kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel on tähtis ka võimaliku rikkumise intensiivsus, st aeg, mille vältel oli hageja nimi plakatil avaldatud. Samuti on tähtis, kas ja millal omandas hageja taas kontrolli võlgniku tegevuse üle, st millal tema nime avalikustamist võlgnikuga seotud isikuna võiks taas lugeda lubatavaks. Riigikohus osutas, et ringkonnakohtu otsusest ei nähtu põhjendused, miks tuli hüvitisena kostjalt välja mõista just 100 000 krooni. Ringkonnakohus ei ole arvestanud VÕS § 134 lg-ga 2. Hüvitise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud pidanuks kohtule esitama hageja. Kostjal oli võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saanuks kaaluda hüvitise suuruse vähendamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. oktoobri 2011. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles menetluskulud jäeti hageja kanda, arvestades selles osas ringkonnakohtu põhjendust (resolutsiooni p 3). Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda (resolutsiooni p 4). Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse hagi tagamise kohaldamise kohta. Ringkonnakohus leidis, et mõistlik inimene tajub andmete avaldamist hiiglaslikul plakatil linna olulises liiklussõlmes võlgniku juhatuse liikme avaliku häbistamisena. Kuivõrd plakatil olid ära toodud kõrvuti äriühingutega juhatuse liikmed seotud isikutena, tajub mõistlik inimene nimetatut ka plakatil mainitud füüsiliste isikute häbistamisena. Väärtushinnang muutus ebakohaseks kontekstis
kostja juhatuse liikmete avaldatuga, et üles riputatakse vaid kõige jultunumate klientide nimed. Kirja saamisest, kus hageja teatas oma piiratud esindusõigusest ja ligipääsu puudumisest võlgniku arvelduskontole, pidanuks kostjal tekkima arusaam oma tegevusetuse õigusvastasusest. Mõistlik aeg kosjale hageja kirjas toodud asjaolude kontrollimiseks äriregistris, tõstuki tellimiseks ning nime eemaldamiseks võiks olla kolm päeva alates kirja saamisest. Hageja kujutamine võlgade tasumisest jultunud eemalehoidjana viitab hageja isiku võimele ja iseloomuomandustele, nagu kartmatus õiguskaitsevahendite kasutamise ees ehk ülbus. Avaldatu riivab ka hageja mainet, kuna kahjustab hageja reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu avalike hinnangutena üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" on spekulatiivne, see ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Hageja au teotamine ei olnud õigustatud. Isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus tugines VÕS § 134 lg-le 2 ja leidis, et hageja üleelatud ebameeldivused ja kannatused, samuti rikkumise raskus, õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Hageja väidetel põhjustas kostja käitumine talle hingelisi kannatusi. Lisaks märkis hageja ringkonnakohtu istungil, et kostja on põhjustanud talle stressi ja unehäireid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õiglase ja kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrasid arvestava hüvitisena mittevaralise kahju eest 500 eurot. Nimetatud summat pakkus kostja hagejale kompromissina ka apellatsioonikohtu istungil. Ühtlasi taotles kostja, et menetluskulud jäetakse juhul, kui hagi rahuldatakse sarnases ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 järgi hageja kanda. Kuigi hageja jättis nõudesumma määramata, ei olnud ta nõus kostja pakutud kompromissiga ja leidis, et tema kahju kompenseerib vähemalt 3195 euro 58 sendi (50 000 krooni) suurune kompensatsioon. TsMS § 163 lg 2 on asjas kohaldatav. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus poolte menetluskulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus määras hüvitise suuruseks 500 eurot, samuti osas, milles menetluskulud jäeti kõigis kohtuastmetes hageja kanda (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4). Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palub jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Hageja märgib, et ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles tuvastati kostja tegevuse õigusvastasus. Ringkonnakohus kohaldas hüvitise määramisel valesti materiaalõiguse norme, kui ei analüüsinud rikkumise asjaolusid, esmajoones rikkumise intensiivsust ja kestust. Samuti rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei selgitanud oma seisukohta, miks on mõistliku hüvitise määraks 500 eurot. Hüvitis ei ole õiglane. Ringkonnakohus kohaldas ekslikult TsMS § 163 lg-t 2, kui jättis kohtukulud hageja kanda. Viidatud sätte järgi peaksid kulud jääma selle poole kanda, kes keeldub mõistlikust kompromissist. Kostja
kompromissipakkumine 500 euro tasumiseks ei olnud mõistlik, sest hageja kulud olid menetluses selleks hetkeks juba kordades suuremad.
11.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Selles osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega tühistati maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrus hagi tagamise kohta.
13.Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 500 eurot ja jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
14.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 (enne 31. detsembrit 2010 kehtinud sõnastuses) järgi tuleb isikuõiguste rikkumise korral kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Sama põhimõte tuleneb
31.detsembril 2010 jõustunud VÕS § 134 lg 2 sõnastusest, mille kohaselt tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohtu järeldus kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse kohta kooskõlas eeltoodud õigusnormidega. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitada rahaliselt. Samuti hindas ringkonnakohus õigesti hagi rahuldamisel asjas tuvastatud hageja üleelatud ebameeldivuste ja kannatuste suurust. Samas ei ole kolleegiumi arvates ringkonnakohtu väljamõistetud hüvitis kooskõlas kostja rikkumise intensiivsuse ja mõjuga. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on andemete avaldamine vaidlusalusel viisi tajutav hageja avaliku häbistamisena ning hageja käsitamine võlgade maksmisest eriti jultunud eemalehoidjana on vaidluse asjaoludel põhjendamatu. Ringkonnakohus märkis, et avaldatu riivab hageja mainet, samuti väljendatakse selles arvamust hageja isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta, mille puhul on avaldaja vastutus eriti suur. Ringkonnakohus leidis, et väärtushinnang "kõige jultunum võlglane" ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist ning sellega tahetakse teadlikult solvata ja inimväärikust
alandada. Samuti osutas ringkonnakohus sellele, et plakat hageja nimega rippus üleval veel kaks kuni kolm nädalat pärast hagejalt kirja saamist (mõistlik aeg plakati eemaldamiseks olnuks ringkonnakohtu hinnangul kolm päeva alates hageja kirja saamisest), millest järeldub, et plakatit ei eemaldatud piisavalt kiiresti ning kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kolleegium järeldab viidatud põhjendustest, et ringkonnakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava kahju suuruse kohta ei ole kooskõlas ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludega ega neile antud hinnanguga. Kolleegium leiab, et nähtuvalt eeltoodust võib lugeda kostjalt väljamõistetava hüvitise õiglaseks suuruseks 1000 eurot.
15.Kolleegium ei nõustu vaidlustatud otsusega ka osas, milles ringkonnakohus jättis TsMS § 163 lg 2 alusel mõlema kohtuastme menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, paludes kohtul kostjalt välja mõista õiglase hüvitise oma äranägemisel. Ringkonnakohus rahuldas hagi, leides, et hageja isikuõigusi on rikutud, ning mõistis kostjalt oma äranägemisel välja rahasumma. Eeltoodust tuleneb, et TsMS § 163, mis sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral, asjas ei kohaldu, sest asjas ei saa kindlaks määrata osa, milles hagi rahuldatakse, ja osa, milles hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja isikuõigusi oli rikutud ja kostjal tuli isikuõiguste rikkumise tõttu hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju, tuli asjas kohaldada TsMS § 162 lgt 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd asja menetlus lõpeb Riigikohtus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel kindlaks menetluskulude jaotuse. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
16.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kautsjoni on tasunud hageja eest Advokaadibüroo Amos OÜ. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.