Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud Valeri Busel esitas 26.01.2009 Harju Maakohtule hagi CKE Inkasso OÜ vastu hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamise lõpetamiseks ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kostja riputas 05.01.2009 Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika tänava ristmiku juures üles plakati võlgnike nimedega, kes ei täida oma kohustusi. Muuhulgas on ära märgitud OÜ BK Elekter ja nimeliselt hageja – esinduspiiranguga juhatuse liige Valeri Busel ja esinduspiiranguta juhatuse liige Oleg Kuzmin. Ajakirjanduses avaldatu põhjal lähtus kostja sellest, et üles riputatakse kõige jultunumad kliendid, kellega pole ühendust saadud võlaga seonduvates küsimustes. Ei ole kahtlust selles, et sellise hinnangu andis just kostja. Hagejaga pole keegi ühendust võtnud, et arutada võlgnevuste tasumist, seega ei tea hageja millise võlgnevusega üldse on tegemist. Eeldatavasti on tegemist OÜ BK Elekter võlgnevusega. Samas ei ole hagejal kuidagi võimalik mõjutada OÜ BK Elekter tegevust, kuna see on õigusvastaselt üle võetud Oleg Kuzmini poolt. Hagejat kui piiratud esindusõigusega juhatuse liiget ei tunnistata osaühingu esindajana ning talle ei anta mingit informatsiooni ka kolmandate isikute poolt. Hageja pöördus 06.01.2009 kostja poole selgitava kirjaga ning nõudega lõpetada hageja õigusi rikkuv tegevus, kuid kostja ei ole sellele kirjale reageerinud. Hageja au ja väärikust on solvatud ning nime ja (äri)mainet teotatud alusetult ning asjaolusid kontrollimata või andmata talle võimalust olukorda selgitada. Nime lubamatu kasutamine on käsiteldav ka eraelu puutumatuse rikkumisena. Seda eriti juhul, kui küsimus puudutab juriidilise isiku võlgnevust. Osundatud plakatile on hageja sattunud seetõttu, et on OÜ BK Elekter juhatuse liige, mitte aga seoses oma isiklike võlgnevustega. Hagejale ei ole teada, et käesoleval juhul võiks olla mõni nõue, mille sissenõudmisega kostja võiks tegelda, pööratud tema kui juhatuse liikme vastu. Seega on õigusvastane ja faktiliselt ebaõige käsitleda teda võlgnikuna ning anda avalikkusele sellekohast teavet. Teabe avaldamisega on hagejale tekitatud suuri moraalseid kannatusi ning lisaks sellele on sellisel avaldamisel ka objektiivsed tagajärjed – hagejaga seotud äriühingutega ei soovita sõlmida lepinguid ning sellest tuleneb nendele äriühingutele varaline kahju. Eraisiku nime avaldamine võlgnikuna koos kommentaaridega on õigustamatu ning vastuolus PS §-ga 17, kui avaldaja nõuet ja asjaolusid ei kontrolli. Seda eriti juhul kui nõue ei ole suunatud otse füüsilise isiku vastu. Võttes ette niivõrd ekstreemse ja laia kõlapinda leidva aktsiooni, oleks kostja pidanud asjaolusid kontrollima ja andma hagejale võimaluse oma seisukoht öelda ja asjaolud ning tõendid esitada. Kuna kostja on ilmselgelt vaidlusaluse aktsiooni võtnud ette eesmärgiga väidetavatele võlgnikele kahju tekitada, et sundida neid võlgu tasuma, siis saab väita, et kostja on oma õigusi teostanud vastuolus TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Juhatuse liikme või osaniku vastane isiklik rünne eesmärgiga mõjutada osaühingut võlgade tasumisele on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega ning teatavatel juhtudel ka heade kommetega. 2(9)

Samuti ei ole kostja kontrollinud nõudega seonduvaid asjaolusid. Asjaolude lähem kontroll oleks igal juhul välistanud hageja nime jõudmise osundatud plakatile. Hagejal puudub igasugune võimalus mõjutada ebaseadusliku juhatuse liikme Oleg Kuzmini tegevust OÜ BK Elekter võlausaldajate süstemaatilisel kahjustamisel. Praeguseks on Oleg Kuzmin sulgenud hagejale juurdepääsu igasugusele osaühingu majandustegevust puudutavale informatsioonile ja kolmandad isikud tunnistavad ainult Oleg Kuzmini äriregistri kande alusel esindusõigusliku isikuna. Oleg Kuzmin ei esita OÜ BK Elekter majandusaasta aruandeid ning on üritanud registreerida osaühingut aadressile, millel pole mingit pistmist osaühinguga. Selle tulemusena puudub osaühingule äriregistrisse kantud aadress. Hageja avaldusi on politsei ja prokuratuur menetlenud venivalt ja suurte minetustega. Hageja palus hagiavalduses välja mõista õiglane hüvitus talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on arusaamatu ja ebaselge. Hagi alusena on hageja viidanud erinevatele põhiseaduse paragrahvidele, hagi esemes palub hageja määrata kohtul vaid õiglane hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest. Hageja ei ole põhistanud ega välja toonud kostja rikkumist ja süüd, ta ei ole põhistanud kostja tegevuse ja võimaliku saabuva kahjuliku tagajärje vahelist seost, ega põhistanud, mil viisil kostja tegevus on riivanud hageja au ja väärikust ja head nime; hageja ei ole hagiavalduses suutnud kindlaks määrata ka kahju suurust ning liiatigi luua põhjuslikku seost hageja väidetava kahju ja kostja süülise käitumise vahel. Pelgalt hagiavalduses põhiseaduse paragrahvide mainimise ja kostja poolt avaliku teabe avaldamise vahel ei esine au ja väärikuse ja hea nime rikkumist. Avaliku teabe avaldamine ei ole iseenesest vastuolus seadusega. Kostja on avaliku teabe avaldamisel lähtunud avalikes registrites sisalduvatest andmetest ning seetõttu ei ole rikkunud ei hageja eraelu puutumatust, tema au ega head nime teotanud. Hagiavaldus on ka tõendamata. Hageja on esitatud hagiavaldusele lisanud erinevaid tõendeid, kuid ükski esitatud tõenditest ei tõenda asjaolu, et kostja on rikkunud hageja eraelu puutumatust ja teotanud hageja au ja väärikust ning head nime. Küll on hageja poolt esitatud tõendid vastuolulised hageja poolt kirjeldatud asjaoludega. Nimelt hageja on korduvalt esitatud hagiavalduses rõhutanud, et tema on äriühingus OÜ BCA Elekter piiratud esindusõigusega juhatuse liige ja liiatigi ei tohi tema üldse äriühingus tehinguid teha, kuid samas püüab hageja tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid kolmanda isiku lepingute ja lepingupartneri taganemiskirjaga, millele lepinguprojektis on sisestatud hageja enda nimi ja allkiri, kuigi hageja enda väidete kohaselt puudub temal esindusõigus OÜ-s BCA Elekter. Seega ei saanud hageja asuda ka vastavat õigustoimingut teostama, kuivõrd tema esindusõigus on piiratud. Seetõttu ei saanud osundatud lepingut ka kunagi sõlmida ja sellest ei saanud tekkida ka kahju. Äriühingu võimalik ja väidetav kahju ei ole samastatav hageja kahjuga. Esitatud tõendid ei tõenda au ja väärikuse kohtuasjas mitte ühtegi hageja hagi aluseks olevat asjaolu. Kostja ei ole hageja nime avaldanud võlgnikuna, vaid ettevõttega seotud isikuna. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3(9)

Asja materjalidest nähtuvalt on Maardu Linnahoolduse OÜ loovutanud 20.10.2008 OÜ CKE Inkasso nõude BK Elekter vastu 12 980 krooni suuruses summas. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on avaldanud võlgnikuga seotud isikuna Valeri Buseli nime plakatil seina peal Tallinnas Sõpruse pst ja Tulika ristmikul. Hageja on kinnitanud, et ükski avaldatud faktidest pole vale. Seega saavad kostja poolt esitatud väited võlglaste ja nendega seotud isikute kohta olla faktiväited ja mitte väärtushinnangud ning väärtushinnanguteks käesolevas asjas ei saa need muutuda ka läbi nende esitamise viisi ja konteksti. ÄS § 28 kohaselt on äriregistri kanded avalikud. Avalikust registrist võetud teabe avaldamine ei saa olla au ja väärikust teotav. Osundatud teabe avaldamist seadusandlus ei keela, mistõttu ei ole kostja eksinud ühegi seaduse ega normi vastu. Kostja ei ole hagejat maininud ka kunagi võlglasena, vaid kui võlgnikuga seotud isikuna. Hageja on võlgniku juhatuse liikmena kantud äriregistrisse. Nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. Äriregistri andmed on avalikud. Seega, asudes juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, on hageja andnud nõusoleku oma nime kasutamiseks võlgnikuga seonduvalt kaudse tahteavaldusega. Eeltoodu alusel ei ole hageja nime avaldamine õigusvastane ning tal puudub alus hüvitise saamiseks mittevaralisse kahju eest. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja mõistlik hüvitis ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõigust ning tõendite ja asjaolude hindamine ei ole toimunud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Sisuliselt ei ole kohus vastanud hagiavaldusele ja on jätnud hindamata hageja esitatud tõendid. Faktiväideteks saab olla see, et BK Elekter OÜ-l oli võlgnevus ning tema juhatuse liikmed olid Oleg Kuzmin ja Valeri Busel piiratud esindusõigusega. Seega tuues nimetatud isikud välja kõrvuti, on kostja esitanud ka faktilise valeväite. Seotud isikute avaldamise mõte on selles, et need isikud saavad midagi muuta – korraldada maksmise. Kohus on jätnud hindamata tõendid, et Valeri Busel seda teha ei saanud, kuna ei võinud firmat esindada ega selle pangakontosid käsutada. Kohus on jätnud analüüsimata avaldamise konteksti. Märkides võlgniku BK Elekter OÜ juurde ka mõlemad juhatuse liikmed, näitas kostja avalikkusele, justkui oleks juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmises süüdi just need füüsilised isikud. Kohus on hindamata jätnud hageja väite, et juhatuse liige ei vastuta automaatselt juriidilise isiku kohustuste eest, sest juriidiline isik kannab ise tsiviilõigusi ja kohustusi. Võimalus olla seostatud peab eeldama võimalust midagi muuta, mida hagejal ei olnud, kuna tema esindusõigus oli piiratud. Kohus on vääralt tuginenud sellele, et Valeri Busel on andnud nõusoleku juhatuse liikmeks astumisega ka selleks, et tema nime kasutatakse seoses juriidilise isiku taheavaldustega. Kohus on jätnud alusetult hindamata hageja poolt esitatud tõendid, et Valeri Busel on andnud nõusoleku olla esindusõiguslik juhatuse liige, kes saab käsutada firma varasid, seejärel aga seati temale võltsimise teel esinduspiirang ja võeti firma üle. Seega ei saa kohus siin tugineda tema enda tahteavaldusele, kuna see oli antud teistsugustel asjaoludel. Võttes arvesse hagejale kohalduvat esindusõiguse piirangut, on tegemist asjaoluga, mis peaks välistama tema nõusolekut tema andmete kasutamisel võrdväärselt teise juhatuse liikmega, kellel oli piiramata esindusõigus tehingute teostamisel. Kohus on seisukoha 4(9)

esitamisel jätnud hindamata hulga tõendeid ja asjaolu, et hagejat ei saa käsitleda kui tavapärase esindusõigusega juhatuse liiget ja samuti selle, et hagejale seati Oleg Kuzmini poolt õigusvastaselt esinduspiirang. Tegelikult on üldse küsitav, kas seadusega on kooskõlas märkida võlglaste nimekirja juurde selle juhatuse liikmed. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks, kuid materiaalõigusest ei tulene, et kuidagi oleks võimalik vastupidine seostamine (samastamine). Vastavalt TsÜS § 26 võib juriidiline isik omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Seega on juriidilise isiku kohustused tema enda kohustused, mitte automaatselt juhatuse liikme kohustused. Nimetatud asjaolu on kohus jätnud analüüsimata. Kohus on andnud vale hinnangu, leides, et avalikes registrites olevaid andmeid võib kasutada. Kohus oleks pidanud kaaluma mitte nende andmete kasutamise lubatavust, vaid nende avaldamise lubatavust. Küsimus käesoleval juhul on andmete avaldamise viisis, mitte selles, kust need andmed saadi. Avalikust registrist teabe võtmisel ei kasutatud kõiki seal olevaid andmeid objektiivselt ning kasutati informatsiooni valikuliselt ainuüksi enda eesmärke silmas pidades, jättes arvestamata hageja õiguste õigustamatu riivega. Avalikus registris oli samuti nähtav, et hagejal oli piiratud esindusõigus ja tal oli kõigis õigustoimingutes õigus äriühingut esindada ainult koos teise juhatuse liikmega. Hagejal puudus ka ligipääs äriühingu pangakontodele. Seda arvesse võttes ei ole õige, et hageja nimi märgiti võlgnike nimekirja. Eraisiku nime avaldamine võlgnikuna koos avalikes väljaannetes ilmunud artikliga, mis sisaldas kommentaare, et tegu on eriti jultunud võlgnikuga, on õigustamatu ning vastuolus PS §-ga 17, kui avaldaja nõuet ja asjaolusid ei kontrolli. Seda eriti juhul, kui nõue ei ole suunatud otse füüsilise isiku vastu. PS § 17 on küll keeluna sõnastatud, kuid tähendab samas igaühe subjektiivset õigust aule ja heale nimele, olles seega iseseisvaks põhiõiguseks. Kui eristada au ja väärikuse riivamist kui sisemist subjektiivset kategooriat ja hea nime ehk reputatsiooni kui välimist objektiivset kategooriat, siis kahtlemata on kostja poolt riivatud nii hageja au ja väärikust kui teotatud tema head nime. Kahtlemata on kostjal olnud teadlik sihipärane (avaldamise meetodist tulenev) soov asetada hageja sellisesse olukorda. Seejuures on kostja teinud seda õigusvastaselt, arvestamata sellega, et nõuded juriidilise isiku vastu ei ole otse hageja vastu suunatavad. Võttes ette niivõrd ekstreemese ja laia kõlapinda leidva aktsiooni, oleks kostja pidanud asjaolusid kontrollima ja andma hagejale võimaluse oma seisukoht öelda ja asjaolud ning tõendid esitada. Kohus ei ole hageja sellele seisukohale vastanud. Kostja on oma õigusi teostanud vastuolus TsÜS § 138 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Juhatuse liikme või osaniku vastane isiklik rünne eesmärgiga mõjutada osaühingut võlgade tasumisele on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega ning teatavatel juhtudel ka heade kommetega. Kohus ei ole sellele hageja väitele vastanud. Võttes arvesse kõiki olemasolevaid andmeid avalikus registris, siis oli kostjal hoolsuskohustus vähemalt ära kuulata juhatuse liikmete seisukohad enne avalikult informatsiooni väljapanemist. Kohus pole antud hagieseme kontekstis analüüsinud asjaolu, et hagejal oli piiratud esindusõigus. Kohus leidis ka, et asjas ei oma tähtsust, millised on hageja ja Oleg Kuzmini vahelised suhted ja nende suhete kronoloogia, kuidas on hageja poolt politseile esitatud avaldusi 5(9)

politseis ja prokuratuuris menetletud, ja asjaolu, et äriühingul puudub äriregistrisse kantud aadress. Samas ei ole kohus põhistanud, miks ta on asunud sellisele seisukohale ning selles osas ei ole kohus vastanud hagiavaldusele ning põhistanud oma mittenõustumist hageja seisukohtadega. Nimetatud asjaolud on olulised ning asjakohased, kuna ainult nende valguses on võimalik saada adekvaatne pilt hageja äriühingus toimuva kohta. Jääb arusaamatuks, kas kohtu arvates on võimalik moraalset kahju käsitleda lahus isikust ja teda ümbritsevatest asjaoludest. Põhjendamatu on kohtu käsitlus, et andmed avalikes registrites õigustavad nende andmete edasist avaldamist ilma hea usu põhimõtteid ja TsÜS § 31 lg 5 toodud järgimata. Sellele võib järgneda õiguslik nihilism, kus inkassofirmade poolt hakataksegi juhatuse liikmeid ja muid seotud isikuid käsitlema ja kohtlema võrdselt võlgnikest juriidiliste isikutega, mis aga ei käi kuidagi kokku kehtiva õiguse põhimõtetega. Hea usu põhimõte tuleb sisustada, arvestades seda, et tegu on füüsilise isiku, kes ei ole ise võlgnikuks, ning inkassofirma vahelise vaidlusega. Hea usu põhimõttest tulenevalt on sellises olukorras inkassofirmal kontrolli ja ühenduse võtmise kohustus ning avaldamise on iseenesest põhiõiguse riive, mis on õigustatud ainult erandjuhul, kui seeläbi saaks saavutada soovitavat eesmärki, milleks on võlgade tasumine. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kõigepealt kolleegium märgib, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud haginõuet oma au ja hea nime teotamise lõpetamiseks. Hagiavalduses esitatud hagi tagamise taotlust kohustada kostjat kõrvaldama tema nime kasutamine vaidlust põhjustanud plakatilt ei saa tulenevalt TsMS §-ist 363 lg.1 p.1 lugeda hagi esemeks. Seetõttu on ekslik maakohtu poolt hagi nõudena märkida hageja au ja väärikuse ning hea nime teotamise lõpetamist. Mittevaralise kahju tekitamise eest rahalise hüvituse nõue on samuti õiguskaitsevahend, mis on suunatud hageja au ja väärikuse kaitsele. Kolleegium märgib ka, et hageja tugineb isiklike õiguste kahjustamisele tema au ja väärikuse teotamisega ebakohase väärtushinnanguga ja tema nime õigustamatu kasutamisega, mille õigusvastasuse hindamisel tuleb lähtuda (eeskätt) VÕS §-ist 1046; hageja ei nõua ebaõigete faktiväidete (andmete) ümberlükkamist. Seetõttu ei hakka kolleegium andma hinnangut sellele, kas hageja kohta esitatud faktiväited olid puudulikud (hageja viide sellele, et äriregistri kande kohaselt oli ta juhatuse liige, kel oli õigus äriühingut esindada vaid koos teise juhatuse liikmega), ning et kostja ei kontrollinud enne tema nime plakatile seadmist eelnevalt asjaolusid, mis seonduval tema ja osaühingu teise juhatuse liikme vahelise suhtega. CKE Inkasso poolt tänavate ristmiku üles seada lastud plakatil on märgitud, et avaldatakse „isikute nimed, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt“, ja nendega „seotud isikud“. Plakatil on nimetatud teiste seas OÜ-d BK Elekter ja sellega seotud isikutena Valeri Busel ning Oleg Kuzmin. Plakatil on suurelt antud paragrahvi sümbol § ning palitut, kaabut ja musta kinnast kandva mehe kujutis, kes hoiab silme ees suurt luupi (toimiku lk. 15). Plakat oli 6(9)

ülesse seatud elava liiklusega tänavaristmiku äärde. Maakohus tuvastas, et kostja omandas 20.10.2008 nõude BK Elekter vastu 12 980 kr. suuruses summas ning et hageja on kinnitanud, et ükski plakatil avaldatud faktidest pole vale. Siit on kohus leidnud, et esitatud väited kostja võlglaste ja nendega seotud isikut kohta saavad olla üksnes faktiväited ja mitte väärtushinnangud, ning väärtushinnanguks ei saa need muutuda ka läbi nende esitamise viisi ja konteksti. Maakohus on ka leidnud, et hageja nime avaldamine (plakatil) ei olnud õigusvastane, kuna ÄS § 28 kohaselt on äriregistri kanded avalikud ja avalikust registrist võetud andmete avaldamine ei ole seadusvastane, samuti seda, et nõusoleku andmisega saada juhatuse liikmeks ja olla kantud äriregistrisse andis hageja kaudse tahteavalduse oma nime kasutamiseks seonduvalt võlgnikuga. Kolleegium ei nõustu maakohtu nende seisukohtadega. Vastupidiselt kostjale ja maakohtule leiab kolleegium, et hageja nimetamine avalikku ruumi paigutatud palateil märgitud viisil ja kontekstis oli tema au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Plakatit näinud mõistlik inimene pidi aru saama, et hageja näol on tegemist isikuga, kes äriühingu juhina pahatahtlikul hoidub kõrvale äriühingule võetud kohustuste täimisest või on ebakompetentsusega viinud äriühingu olukorda, kus see ei ole suuteline võetud kohustusi täitma. Niivõrd negatiivse väärtushinnangu avaldamine ettevõtluses tegutseva hageja vastu ei olnud kohane. Kolleegium leiab, pidades silmas VÕS § 1046 lg.1 teise lause ja lg.2 sätteid, et kostja tegevus oli õigusvastane, sest kostja nõue BK Elekter vastu oli normaalselt tegutsevat äriühingut eeldades tühine, selle sissenõudmise algatamiseks piisanuks maksekäsu kiirmenetluse avaldamise esitamisest, ja nagu hageja äriregistri kandega (toimiku lk.35) ning Swedbanki õiendiga (toimiku lk.113) tõendas, puudus tal osaühingu juhtimisel iseseisev esindusõigus ning perioodil 04.06.2007 kuni 13.03.2009 puudus tal OÜ BK Elekter arvelduskonto käsutamise õigus. Õiguslikult vastuolulised ja ebaõiged on kostja ning maakohtu seisukohad, mille kohaselt äriregistrisse tehtud kanded on avalikud ja nende avaldamine kostja poolt (tähendatud viisil) ei ole seadusega keelatud, ja et asudes äriühingu juhatuse liikmeks ja olles äriregistrisse kantud, andis hageja kaudse tahteavalduse oma nime kasutamiseks seonduvalt võlgnikuga (s.t. OÜ-ga BK Elekter). Vastuolu seisneb selle, et kui äriregistri kannete (hageja nime) kasutamine nende avalikustamiseks ei ole keelatud, siis on asjakohatu viidata hageja nõusolekule nende kasutamiseks. Nagu apellant õigesti täpsustab, ei ole antud juhul küsimus registriandmete kasutamises, vaid nende avaldamises. ÄS § 28 lg.1 kohaselt on äriregistri andmed avalikud, kuid see on sisustatud igaühe õigusega tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevatest dokumentidest ärakirju. Seega kolleegium ei nõustu järeldusega, et äriregistri avalikkusest tuleneb igaühe õigus äriregistrisse kantud andmeid mistahes kontekstis avaldada. Isiku nime kasutamise, s.h. avaldamise puhul tuleb lisaks VÕS-is sätestatule arvestada ka isikuandmete kaitse seaduses (IAKS) sätetega. Antud seadus sätestab isikuandmete 7(9)

töötlemise tingimused ja korra ning vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. IAKS § 4 lg.1 järgi on isikuandmed mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas nende avalikustamine; § 10 lg.1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti; § 11 lg.1 kohaselt ei kohaldata isikuandmete töötlusele IAKS teiste paragrahvide sätteid, kui andmesubjekt on oma andmed avalikkustanud ise või andnud §-is 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks; § 12 lg.1 ja 2 kohasle peavad nõusolekus olema muuhulgas määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud; nõusolek peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldamist vormis; § 14 lg.1 p.1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Kuivõrd ÄS §-st 28 lg.1 ei tulene õigust hageja nime avaldada „jultunud võlgnikega seotud isikute nimekirjas“, nagu märgib hageja viitega kostja esindaja sõnadele ajakirjanduses väljendatuna, ja selliseks avaldamiseks puudus hageja kirjalik nõusolek, siis on märgitud IAKS sätteid silmas pidades tegemist VÕS §-is 1046 lg.1 käsitatud isiku nime õigustamatu kasutamisega. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja kahjustas hageja mainet tahtlikult heade kommete vastase teoga. Kolleegium mõistab, et maakohus ei pidanud vajalikuks selles osas hageja väidet käsitada, seonduvalt kohtu seisukohtadega kostja tegevuses õigusvastasuse puudumisega. Kolleegiumi hinnangul on antud vaidluses märgitud väite põhjendatuse hindamine vajalik eeskätt küsimuse lahendamiseks, kas ja kui suures ulatuses välja mõista hüvitust mittevaralise kahju eest (VÕS § 134 lg.2). Kolleegium nõustub apellandiga, et hageja maine kahjustamise ebakohase väärtushinnanguga koos isiku nime õigustamatu kasutamisega pani kostja toime heade kommete vastase tahtliku teoga (VÕS § 1045 lg.1 p.8). Õigusriigis, kus eraõiguse subjektile on tagatud õigus pöörduda oma tsiviilõiguste kaitseks kohtusse (kus on tagatud ka vastaspoole õigus vastu vaielda), on lubamatu asuda oma väidetavate õiguste realiseerimist saavutama võlgniku ja/või temaga seotud isikute maine kahjustamisega. Märgitud plakati ülesseadmist ei saa õigustada avalikkuse huviga, vaid selle ilmneb otsene tahtlus (eesmärk) saada oma nõuete rahuldamine sellel märgitud isikute maine kahjustamise kaudu; väidetavate võlgnike ja/või nendega seotud isikute paigutamine avalikku häbiposti ei ole õiguskaitsevahendina aktsepteeritav. Ülaltoodud asjaolusid ja hinnanguid silmas pidades ning arvestades ka seda, et hageja (äri)maine sai kostja teo läbi ka reaalselt ja tõsiselt kahjustada (mida tõendavad toimiku lk. 25 asuv hagejale saadetud 15.01.2009 teade lepingu allkirjastamisest loobumise kohta koos keeldumisega edasisest koostööst hagejaga seotud ettevõtetega, samuti toimiku lk. 89 asuv VMB Trust OÜ töötajate järelpärimine hagejale selle kohta, kas too on maksejõuetu) leiab kolleegium, et kostjalt tuleb VÕS §-de 127 lg.1, 128 lg.5, 134 lg.2, 1045 lg.1 p.8 ja 1046 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitus 100 000 kr. ulatuses. Kolleegium rõhutab, et hüvituse suuruse määramisel on lähtutud hageja isiklike õiguste rikkumisele antavast hinnangust, mitte aga võimalikust kahjust temaga seotud äriühingutele (03.06.2009 kohtuistungil on hageja hinnanud oma kahjuks „25% lepingu maksumusest, vähemalt 250 000 kr.“). Maakohus on 29.01.2009 määrusega taganud nõuet, mida ei ole esitatud. Seda silmas pidades jätab kolleegium nimetatud määruse tühistamise osas maakohtu otsuse muutmata. 8(9)

Hagi ja apellatsioonkaebuse loeb kolleegium täies ulatuses rahuldatuks. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud kostja CKE Inkasso OÜ kanda.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Mare Merimaa

Osaliselt tühistatud Riigikohtu 21 12 2010 otsusega nr 3-2-1-67-10

RESOLUTSIOON

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.