Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord määruskaebus aebus TsMS Vastavalt poolte kokkuleppele on käesolevale määrusele õigus esitada määrusk TsMS § 661 lg 4 alusel kolme (3) (3) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu RingRingkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 27.09.2011 on laekunud tsiviilasjas nr 2-10-63845 Viru Maakohtule kinnitamiseks poolte Siemens Financial Services AB Eesti filiaal (likvideerimisel) volitatud esindaja ja kostja K T poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissileping.

Menetluse senine käik Siemens Financial Services AB Eesti filiaal esitas 17.12.2010 Viru Maakohtule hagi V S`i ja K T vastu nendega sõlmitud käenduslepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes. Kostja V S tunnistas 18.01.2011 hagiavaldusele esitatud vastuses hageja nõuet põhivõlgnevuse osas ning 20.04.2011 kohtumäärusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-1063845 hageja ja V S`i vahel saavutatud kompromissilepingu.. Nõuded kostjate vastu tulenesid erinevatest OÜ-ga Kapitooted (endine ärinimi TNC-Kitchens OÜ/Camilla Mööbel) sõlmitud liisingulepingutest. Menetlus käesolevas tsiviilasjas jätkus kostja K T vastu esitatud nõudes. Hageja nõue K T

vastu tulenes temaga sõlmitud käenduslepingust, millega oli tagatud liisingulepingust nr 674758 tulenevaid nõudeid. 17.05.2011 täiendas hageja hagiavaldust, märkides, et 27.01.2011 tagastati hagejale liisinguese ning hagejal õnnestus see realiseerida. Samas on hagejal liisingueseme tagasivõtmise, hoiu- ja realiseerimisega seoses tekkinud täiendavaid kulutusi, mille hüvitamiseks palub hageja kostjalt välja mõista 563.59 eurot ning riigilõivu katteks summas 349.53 eurot. Kostja oma vastuses 21.06.2011 liisingueseme tagastamisel tehtud kulutuste suurusega ei nõustunud. 03.08.2011 kohtuistungil pidasid pooled võimalikuks hageja poolt nõude täpsustamisel kompromissläbirääkimiste pidamist. 27.09.2011 edastatud kompromisslepingus kinnitavad pooled, et kompromissi sõlmimisega lõpevad kõik hagiesemega seotud lepingupoolte varalised ja mittevaralised nõuded teineteise vastu. Kostja on kohustunud tasuma kompromissi korras hagejale 174.77 eurot. Kokku on lepitud ka nimetatud summa tasumise tähtajas (15.10.2011) ning tasumisega viivitamisel ettenähtud viiviste suuruses. Pooled paluvad kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see esitatud kujul kinnitada, lõpetades ühtlasi asja menetluse. Pooled on leppinud kokku määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale ning paluvad kompromissileping kinnitada ilma selleks kohtuistungit pidamata. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hageja vastavalt K T` vastu esitatud põhinõude osalt tasutud riigilõivust 1⁄2 tagastamist riigilt. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab ka, et taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-10-63845 maksekorralduse nr 262, 02.04.2009 alusel riigilõivu ettenähtust rohkem (summas 22 500 krooni ehk 1438.01 eurot). Enamtasutud riigilõiv (958.68 eurot) kuulus tagastamisele Viru Maakohtu kohtumääruse 01.04.2011 alusel. Täpsustatud põhinõudelt (kokku 2924.38 eurot) kuulus tasumisele riigilõiv summas 479.33 eurot. Kostja V S` vastu esitatud nõudelt moodustas riigilõiv vastavas osas 129.80 eurot ning sellest tagastati 1⁄2 (62.40 eurot) kompromissilepingut kinnitava 20.04.2011 määruse alusel. Kostja K T vastu esitatud nõudelt on arvestatud tasumisele kuulunud riigilõivu osaks vastavalt tasutud lõivule summas 349.53 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaldamisel kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele tasutud riigilõivust veel (349.53 : 2 ) = 174.77 eurot; nimetatud summa kuulub tagastamisele hageja poolt märgitud juriidilise isiku Intrum Justitia AS arvele. Määruse tegemisel tugines kohus veel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4 sätestatule. Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 08. oktoobril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.