Kohtulahend

2-10-17852 Vastuväite kohaselt, hageja ei nõustu kostja avaldusega ning vaidleb sellele vastu põhistades seda järgnevaga. -Kostja esitatud menetluskulud ületavad seaduses sätestatud väljamõistmisele kuuluvad lepingulise esindaja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas, kus tsiviilasja hind (ehk hagihind) on kuni 3 200 eurot, on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 1 600 eurot. Antud tsiviilasjas oli põhinõue 958.67 eurot (s.o. 15 000 krooni) ning hagihind seega alla 3 200 euro, mistõttu ei saa sissenõutavad kostja lepingulise esindaja kulud olla enam kui 1 600 eurot. Kostja on aga esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2 070,74 euro väljamõistmiseks. Seega ei kuulu antud summa väljamõistmisele hagejalt. -Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisanud arveid ega lepingulise esindaja poolt tehtud tööde eksplikatsiooni. TsMS § 174 lg 3 lause 2 kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja ei ole oma avaldusele lisanud menetluskulude nimekirja. Sellisteks menetluskuludeks saavad olla kostja lepingulise esindaja kohtuvälised kulud. Nende kulude tekkimist ja kandmist saab tõendada vastava alus dokumendiga (arve või selle maksekorraldusega). Antud juhul on kostja nimetanud oma menetluskuludeks lepingulise esindajaga seotud õigusabikulud, kuid ei ole avaldusele lisanud antud teenuse tarbimist tõendavat arvet ega selle eksplikatsiooni, millest nähtuks detailselt menetluskulude nimekiri. TsMS ei näe ette menetlusosalisele kohustust tõendada menetluskulude tasumist. Menetlusosaline peab tõendama ja kinnitama menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist. Senise kohtupraktika kohaselt esitakse menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabi teenuste arve. Sellest nähtub nii lepingulise esindaja menetluskulude nimekiri ning kui ka menetlusosalisele õigusabi teenuse eest tasumise (kulude kandmise) kohustuse tekkimine. Kostja aga ei ole arvet ega vastavat nimekirja avaldusele lisanud, mistõttu ei ole kostja tõendanud avalduses märgitud kulutuste tekkimist. -Kostjat esindas kohtumenetluses füüsiline isik, kuid kostja taotleb kolmandast isikust juriidilise isikuga seotud kulutuste hüvitamist. TsMS § 144 lg 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 218 lg-te 1 ja 2 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kuna seadus sätestab, et menetluskuludena saab menetlusosaliselt välja nõuda vaid teise menetlusosalise esindaja (kohtuvälised) kulud, siis saaks kostja hagejalt nõuda vaid kostjat tsiviilasjas esindanud lepingulise esindajaga seotud kulude kandmist. Kostja avaldusest aga ei nähtu, kelle kuludega või millega seoses seal toodud kulud (kas üldse) tekkinud või kantud on. Avalduses on viidatud Cavere Õigusbüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingule. Samuti on nimetatud, et on olemas arved. Kuivõrd leping oli sõlmitud mainitud äriühinguga, siis võiks eeldada, et kõnealused arvedki on väljastatud viimase poolt. Avaldusest ei nähtu ka kelle poolt seal loetletud teenuseid osutatud on – kas lepingulise esindaja või kellegi kolmanda isiku poolt? Hageja leiab, et juriidilise isiku poolt esitatavaid arveid ei saa käsitleda lepingulise esindaja omadena ja need ei tõenda menetlusosalise esindaja kulusid. Kuivõrd muust isikust menetlusosalise esindaja kohtumenetluses saab olla vaid TsMS §-s 218 lg 2 sätestatud nõuetele vastav isik, siis saab see olla füüsiline isik. Seadus näeb tsiviilkohtus esindusõiguse funktsiooni ette vaid füüsilisele isikule. Seega saavad muust isikust lepingulise esindaja kulud olla vaid konkreetse füüsilisest isikust lepingulise esindaja kulud. Juriidilise isiku poolt väljastatud arved ei sa olla aluseks menetlusosalise esindaja esindamisega seotud kulude tõendamiseks, kuna TsMS ei

2-10-17852 näe seda ette. Cavere Õigusbüroo OÜ ei ole olnud kostja esindaja antud tsiviilasjas. Seega ei kuulu viimase poolt väljastatud arvetega seotud kostja kulutused sissenõudmisele hagejalt, avalduses toodud kulud ei ole kostja lepingulise esindaja vaid kolmanda isikuga seotud kuluarved. Seadus ei näe muust isikust (TsMS § 218 lg 2) lepingulisele esindajale õigust esindada menetlusosalist kolmanda isiku kaudu. Selline õigus on antud vaid advokaatidest lepingulistele esindajatele, kes tegutsevad (sh menetlusosalise lepingulise esindajana) eriseadusest tulenevalt advokaadiühingu (kui juriidilise isiku) kaudu. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma avalduses toodud menetluskulude tekkimist ega kandmist. Hageja palub Harju Maakohtul jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud summa menetluskuludena kindlaks määramata ning hagejalt väljamõistmata. Kohus edastas 15.09.2011.a. kostjale vastuväite ning andis e-kirjaga kostjale hageja vastuväite osas seisukoha esitamiseks tähtaja 20 päeva e-kirja kättesaamisest. AJesitas 22.09.2011.a. seisukoha kohtule. Vastuse kohaselt, kostja hageja vastuväidetega ei nõustu ja seda alljärgnevatel põhjustel. Hageja on asunud seisukohale, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisanud arveid ega lepingulise esindaja poolt tehtud tööde eksplikatsiooni. TsMS § 174 lg 5 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega ei ole kostjal juba seadusest tulenevalt kohustust lisada oma avaldusele arveid ega ka arve spetsifikatsiooni. Samas juhib kostja kohtu ja vastaspoole tähelepanu asjaolule, et kostja poolt 05.07.2011.a. esitatud taotluse punktis 2.2. on selgelt välja toodud õigusabi arve spetsifikatsiooni kohaselt teostatud tööde täpne nimekiri. Hageja on oma vastuväidetes märkinud, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata kuna kostjat esindas kohtumenetluses füüsiline isik, kuid kostja taotleb kolmandast isikust juriidilise isikuga seotud kulutuste hüvitamist. Samuti on hageja märkinud et on ebaselge, kas teenused on osutatud lepingulise esindaja või kellegi kolmanda isiku poolt ning juriidilise isiku poolt esitatavaid arveid ei saa käsitleda lepingulise esindaja omadena ja need ei tõenda menetlusosalise esindaja kulusid. Kostja on seisukohal, et eelnimetatud vastuväide on absurdne. Kogu kohtumenetluse kestel on hagejale teada kõikidest kohtudokumentidest, mis kostja esindaja on koostanud, et kostja volitatud esindaja on Cavere Õigusbüroo OÜ töötaja. Reeglina sõlmitakse kõikides õigusbüroodes ja advokaadibüroodes kliendileping bürooga ning klienti esindab nimetatud büroos töötav jurist või advokaat, kelle nimele klient väljastab ka volikirja. Seega on ilmselge, et kostja esindaja on Cavere Õigusbüroo OÜ töötaja, kellega kostjal on sõlmitud kliendileping ning kes on kostja esindaja teostatud töö eest esitanud ka kostjale vastavad arved. Kostja on seisukohal, et hageja vastuväited on põhjendamatud ja alusetud. Hageja üritab otsitud vastuväidetega leida võimalust kuidas pääseda menetluskulude hüvitamise kohustusest kostjale. Eelnevast tulenevalt palub kostja määrata kindlaks AJmenetluskulud suuruses 2 070,74 eurot ning mõista nimetatud kulud välja hagejalt. Kohus edastas kostja seisukoha hagejale teadmiseks 22.09.2011.a. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lähtudes eeltoodust ei ole menetlusosaline kohustatud esitama kulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 5 kohaselt, kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks

2-10-17852 või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Kohus ei ole Aivar Juhandilt nõudnud menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtule kinnitanud, et taotletud kulud on seotud tsiviilasja 2-10-17852 kohtumenetlusega. Menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg, tehtud toimingud ning teenuse tunnihind. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja toimikust. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. - TsMS §-st 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. AJon menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kohtule kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb Aivar Juhandile lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga. - TsMS § 217 lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. AJon 24.05.2010.a. volitanud Kerli Kase esindama Aivar Juhandit seoses tsiviilasjaga nr 2-10-17852. Esindaja volikiri ja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastavust tõendav dokument on tsiviilasja toimikus (lk 67-68). Äriregistri andmetel ei ole Kerli Kase kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses avaldanud, et lepinguline esindaja Kerli Kase on Cavere Õigusbüroo OÜ jurist ning et kliendileping on sõlmitud Cavere Õigusbüroo OÜ-ga. Samuti on kostja 22.09.2011.a. vastuses kohtule selgitanud, et kostja lepinguline esindaja on Cavere Õigusbüroo OÜ töötaja ning et Cavere Õigusbüroo OÜ on kostja esindaja teostatud töö eest esitanud kostjale vastavad arved. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale kohtumenetluses õigusabi ning esitanud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Seega on tõendatud, et Kerli Kase osales kohtumenetluses kostja lepingulise esindajana ja et seoses esindamisega on kostjal tekkinud vastavad kulud. Nimetatud menetluskulude nimekiri sisaldub kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagiavaldus on esitatud 19.04.2010.a. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 31.01.2011.a., kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 958,67 eurot (15 000 krooni). Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse 27.05.2011.a., tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses on 958,67 eurot. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni.

2-10-17852 AJtaotleb lepingulise esindaja kulude 2 070,74 eurot (32 400 krooni) hüvitamist. Kostja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu hüvitamine summas 2 070,74 eurot ei ole vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. - Lepinguline esindaja on kohtumenetluses osutanud kostjale õigusabi 18 tundi tunnihinnaga 1800 krooni summas 32 400 krooni (2 070,74 eurot) koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 24.05.2010.a. kohtumine kostjaga, hagiavaldusega tutvumine, asjaolude selgitamine 1 tund 30 minutit; 26.05.2010.a. vastuse koostamine hagiavaldusele 3 tundi; 28.10.2010.a. kohtuistungiks ette valmistamine ja kohtuistungil osalemine 2 tundi; 30.10.2010.a. hageja 20.09.2010.a. seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine – 1 tund 45 minutit; 31.12.2010.a. hageja 12.11.2010.a. seisukohtadega tutvumine ja vastuse koostamine, taotlus täiendava tõendi esitamiseks 1 tund 15 minutit; 11.01.2011.a. kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine 4 tundi 30 minutit; 05.04.2011.a. apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 tundi. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid kohtumenetluses esitatud. Kohtunikuabi peab kohtumenetluses põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja nõupidamisi kliendiga ja õigusabi toiminguid ning menetlusdokumente, mida kohus on menetluses aktsepteerinud, samuti nende kogumiseks ja ettevalmistamiseks tehtud toiminguid ja vastavat ajakulu mõistlikus ulatuses. Tsiviilasjas toimus 2 kohtuistungit: 28.10.2010 kell 14:00-15:10 ja 11.01.2011 kell 10:00-14:15 (vahetu istungiaeg 5 tundi ja 25 minutit), kostja lepinguline esindaja on kohtuistungitel osalenud. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, kohtuistungite arv, esitatud menetlusdokumendid) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks Aivar Juhandile õigusabi osutamist 18 tundi summas 2 070,74 eurot (32 400 krooni) koos käibemaksuga. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejal kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud vastavalt piirmäärale 25 000 krooni e. 1 597,79 eurot. - Kohus määrab AJmenetluskulud kindlaks summas 1 597,79 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661

2-10-17852 Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.