Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Sädekuningas ja J. T. Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 1 118 (üks tuhat ükssada kaheksateist) eurot ja 45 senti. Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Sädekuningas ja J. T. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 115-118), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja OÜ Sädekuningas seaduslikule esindajale Peeter Uppinale isiklikult kättetoimetatud 20.mail 2011 (tl 128) ja kostja J. T. isiklikult kättetoimetatud 06.juunil 2011 (tl 129). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

2 (5)

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS-i hagi OÜ Sädekuningas (endine ärinimi Kuni Tuhat Volti OÜ) ja J. T. vastu solidaarselt 11 839, 25 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ Sädekuningas vahel 28.11.2006 sõlmitud liisingulepingu nr 0146309L rikkumisest. Lepingu esemeks oli kaubik Peugeot Partner FT 170C. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 7 798, 01 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 4 746, 87 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2 223, 79 eurot; vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 204, 52 eurot (käibemaksuta), viivismaksete võlgnevusest summas 622, 83 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2 848, 06 eurot (käibemaksuta). Hageja on nõus vähendama summat 1 146, 42 euro võrra. Seega on OÜ-l Sädekuningas kohustus hüvitada hagejale lepingu rikkumise tõttu 3 803, 53 eurot. 28.11.2006 sõlmisid nimetatud lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 0146309L, mille alusel võttis J. T. endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga OÜ Sädekuningas lepingust tulenevate kostja OÜ Sädekuningas kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja J. T. solidaarselt kostjaga OÜ Sädekuningas võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 11 613, 22 euro tasumise eest. Tulenevalt eeltoodust on J. T. kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga OÜ Sädekuningas hagejale 3 803, 53 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ka hageja ja OÜ Sädekuningas vahel 23.10.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0180993L, mille esemeks oli sõiduauto MercedesBenz CLS 500. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 34 690, 15 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 29 528, 74 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 3 623, 81 eurot; vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 294, 64 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 130, 95 eurot, viivismaksete võlgnevusest summas 1 112, 01 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 18 949, 11 eurot (käibemaksuta). Kostja poolt on hagejale laekunud 77, 84 eurot. Hageja on nõus vähendama summat 7 627, 48 euro võrra. Seega on OÜ-l Sädekuningas kohustus hüvitada hagejale 8 035, 72 eurot. 23.10.2007 sõlmisid nimetatud lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 0180993L, mille alusel võttis J. T. endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga Sädekuningas lepingust tulenevate kostja OÜ Sädekuningas kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja J. T. solidaarselt kostjaga OÜ Sädekuningas võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 59 734, 12 euro tasumise eest. Seega on J. T. kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga OÜ Sädekuningas hagejale 8 035, 72 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi OÜ Sädekuningas ja J. T. vastu hagiavalduse täpsustuse kohaselt 11 839, 25 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudest (10 104, 41 eurost) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0146309L ja 0180993L punktis 5.1. sätestatud määras (0,25% päevas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

3 (5)

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Vastavalt VÕS §-dele 142 lg 1, 145 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 11 839, 25 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 10 104, 41 eurolt, alates hagi esitamisest, so 10.maist 2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingute nr 0146309L ja 0180993L punktis 5.1 sätestatud määras, so 0,25% päevas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 1 734, 85 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 278, 23 eurot. Hageja põhinõude suuruseks on 10 104, 41 eurot, millelt tuleb vastavalt riigilõivuseadusele tasuda riigilõivu 1 118, 45 eurot. Seega

4 (5)

on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust suuremas osas summas 159, 78 eurot, mille tagastamist hageja kohtult taotleb. Hageja esitas hagi 11 839, 25 eurot nõudes, millest põhivõlgnevus on 10 104, 41 eurot ja kõrvalnõue 1 734, 84 eurot. Seega on arvestades TsMS §-s 133 lg 1, lg 2 sätestatut käesolevas asjas hagihinnaks 10 104, 41 eurot. Vastavalt RLS § 57 lg 1 tuli nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1 118, 45 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 278, 23 eurot (tl 11). Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud rohkem 159, 78 eurot. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt OÜ-lt Sädekuningas ja J. T. solidaarselt välja mõista Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 1 118, 45 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1; lg 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel leiab kohus, et kuna hageja on käesoleva hagiavalduse esitamisel kohtusse tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 159, 78 eurot, hageja on esitanud taotluse enammakstud osas riigilõivu tagastamiseks, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel hagejale tagastada riigilõiv enam tasutud osas summas 159, 78 eurot.

Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.