2-11-1854/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik AS EMT (edaspidi hageja) ja Raiki Laanus (edaspidi kostja) sõlmisid 23.04.2009. a liitumislepingu /tlk 9/ ning 24.04.2009. a järelmaksuga müügilepingu /tlk 10-13/, millede alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ja müüs kostjale mobiiltelefoni ning kostja kohustus osutatud teenuste ja mobiiltelefoni eest hagejale tasuma vastavalt lepingutele ja esitatud arvetele. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 06.08.2009. a seisuga hagejale 217,46 eurot. Lepinguga kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Vastavalt üldtingimustele kohustub kostja maksmisega viivitamise korral tasuma tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist perioodi 21.08.2009 – 17.01.2011 eest summas 36,30 eurot /viivise arvestus tlk 5/. Vastavalt üldtingimuste punkti 4.1.13. kohaselt on AS-l EMT õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist, mis AS EMT lepinguga seonduvate teenuste hinnakirjale /tlk 36/ on 30,36 eurot. 18.01.2011. a esitas hageja AS EMT kostja Raiki Laanus’e vastu hagiavalduse võlgnevuse 217,46 euro, viiviste 36,30 ning võla sissenõudmise kulude 30,36 euro nõudes. 19.01.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja edastas hagimaterjalid koos kirjaliku seisukoha nõudega hagiavalduses näidatud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule. 21.02.2011 saabus kohtusse politsei teade, mille kohaselt Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonnal ei õnnestunud Raiki Laanuse tegelikku viibimiskohta kindlaks teha. * sõnul elab Raiki Laanus kusagil Tallinnas, kuid aadressi ei ole teada ja telefoniühendus puudub. 28.02.2011. a esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 19.05.2011. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 18.01.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 284,12 eurot, millest põhivõlgnevus on 217,46 eurot, võla sissenõudmisega seonduvad kulud 30,36 eurot ning viivis 36,30 eurot. Hageja on kohtule esitanud koos hagiavaldusega: menetluskulude nimekirja /tlk 7/, õigusabikulusid tõendava arve /tlk 8/, 23.04.2009. a poolte vahel sõlmitud tähtajatu liitumislepingu /tlk 9/, 24.04.2009. a sõlmitud järelmaksuga müügilepingu /tlk 10-13/, hageja poolt 30.04.2009. a esitatud arve summas 222,60 krooni /tlk 14/, 31.05.2009. a arve (periood 01.05.2009-31.05.2009) kostjale summas 690 krooni /tlk 15/, 30.06.2009. a arve (periood 01.06.2009-30.06.2009) kostjale summas 690 krooni /tlk 16/, 31.07.2009. a arve (periood 01.07.2006-31.07.2009) kostjale summas 200 krooni /tlk 17/, EMT teenuste kasutamise üldtingimused /tlk 22-35/; lepinguga seonduvate teenuste hinnakirja /tlk 36/; Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-18457 avalduse rahuldamata jätmise osas /tlk 37-38/ ja riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse /tlk 39/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Järelmaksu müügilepingu p 4.4 kohaselt /tlk 12/ osamakse õigeaegselt tasumata jätmise korral on õigus nõuda ostjalt viivist 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.12 kohaselt on EMT-l õigus nõuda viivist alates arvetega tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Perioodi 20.04.2005 – 04.06.2010 eest nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 2134,85 krooni (136,44 eurot) /viivise arvestus tlk 4 - 5/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Raiki Laanus’elt hageja AS EMT kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 284,12 eurot, millest põhivõlgnevus on 217,46 eurot ja viivised 36,30 eurot ning võla sissenõudmise kulud 30,36 eurot. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 63,91 eurot /tlk 39/ ning kohus on seda kontrollinud 18.01.2011 /tlk 41/. TsMS § 144 p 1 ja 7 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata 08.09.2010. a kohtumäärusega ning hagiavaldus samas asjas esitati kohtule 18.01.2011, seega on möödunud rohkem kui 1 kuu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmise kostjalt ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 20%-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud alljärgnevalt - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 133,15 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.