Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Eesti Energia hagi S. S.`i vastu 1 584.92 euro võlgnevuse, 1 114,01 euro viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.2001 võrgu- ja elektrilepingu nr. 41001727-1 tarbimiskohal aadressiga xxx. Mõõtesüsteemi kontrollimisel 22.06.2007 avastas hageja elektrik H. Suutre, et kostja tarbimiskohal toimub elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Koostati olukorra fikseerimise akt nr. 046113, millega tuvastati, et arvesti tehaseplomm oli paigaldatud alt ülesse ja tekkis arvesti tehase- ja taatlusplommide kahtlus. Hageja töötajate poolt saadeti kostja juurest maha võetud, rikutud tehaseplommidega elektriarvesti Elektrikontrollikeskusesse kontrollimiseks. Taatluslabor asus seisukohale, et arvesti on avatud ja mõõtesüsteemi mõjutatud nii, et arvesti näitab tegelikust tarbimisest oluliselt vähem (92%). Seega oli kostja kasutanud AS Eesti Energia poolt osutatud võrguteenust omavoliliselt ja tarbis elektrienergiat omavoliliselt, jättes elektrienergia eest maksmata. 07.10.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 18.03.2011 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada.

Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 584,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 114,01 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud korras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 27. aprillil 2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid tagastati kohtule märkega „keeldus vastu võtmast“. TsMS § 325 kohaselt, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. /---/. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esindaja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 2 698,93 eurot ja viivis põhinõudelt alates 14. aprillist 2011.a kuni põhinõude (1 584.92 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse riigilõivu väljamõistmiseks. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 319,55 eurot (tl. 31). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 319,55 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47.25 eurot. Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2011 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 14. aprillil 2011. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 14. aprillil 2011, s.o ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-11-17035 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47.25 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 366,80 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,25 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 366,80 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.25 eurot). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.