Tsiviilasi nr.2-11-726
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.09.2011 Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-726
Tsiviilasi
A OÜ hagi KK vastu võlgnevuse 14 560,56 euro ja viivise 184,03 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 560,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ; Kentmanni 8b, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Ivo Kallas (OÜ Õigusruum; Vana-Viru 4, 10111 Tallinn; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 07.09.2011
Rahuldada A OÜ hagi KK vastu võlgnevuse 14 560,56 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Välja mõista KK põhivõlg 14 560,56 eurot ja viivis 184,03 eurot A OÜ kasuks. Välja mõista KK pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhinõudelt summas 5421,34 eurot alates 07.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ning põhinõudelt 9139,22 eurot alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
07.01.2011 esitas hageja kohtule kostja vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus 5 421,34 eurot ja viivis 19,78 eurot, tsiviilasi nr 2-11-726. Hageja esitas 06.04.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse 6 592 euro saamiseks. 03.06.2011 määrusega anti menetlus edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. Tsiviilasja numbriga 2-11-15701 nõudeks oli kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6 400 eurot ja viivis 115,02 eurot. 30.06.2011 määrusega on tsiviilasjad nr 2-11-15701 ja 2-11-726 liidetud ühte menetlusse, kuna mõlema tsiviilasja aluseks on poolte vahel sõlmitud notariaalse lepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljanõudmine. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid 27.10.2010 hageja ja kostja notariaalse käenduslepingu, mille alusel käendab kostja lepingu punktis 2.1 ja 2.5 nimetatud hageja nõudeid E JK OÜ (Võlgnik) vastu. Vastavalt lepingu punktile 3.1 on kostja kui käendaja käenduse piirmääraks 227 823,28 krooni ehk 14 560,56 eurot. Lepingu punktis 3.2 on sätestatud, et kostja kohustub koos Võlgnikuga solidaarselt vastutama selle eest, et lepingu punktis 2.1 ja 2.5 tulenev võlakohustus tasutakse hagejale vastavalt lepingule. Lepingu punktis 2.1 on sätestatud, et lepingu sõlmimisega kinnitab Võlgnik lepingu lisas nr 1 loetletud arvetest tulenevat võlga 84 825,60 krooni ehk 5 421,34 eurot. Lepingu punktis 2.2 kinnitavad hageja ja Võlgnik, et lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks ning Võlgnik annab nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras võlgnetava summa 84 825,60 krooni ehk 5 421,34 euro ulatuses. Lepingu punktis 2.4 on hageja ja Võlgnik leppinud kokku, et hageja ei esita lepingut kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks juhul, kui Võlgnik tasub lepingu punktis 2.1 toodud võlgnevuse osamaksetena hiljemalt 05.01.2011, tasudes hageja kontole järgmiste osamaksetena: 1) hiljemalt 05.11.2010 vähemalt 15 072 krooni ehk 963,28 eurot; 2) hiljemalt 05.12.2010 vähemalt 13 161,60 krooni ehk 841,18 eurot ja 3) hiljemalt 05.01.2011 vähemalt 56 592 krooni ehk 3 616,89 eurot. Kuna Võlgnik ei ole sissenõutavaks muutunud kohustusi täitnud ning hoidnud kõrvale hagejaga suhtlemisest, siis on hageja algatanud Võlgniku suhtes täitemenetluse. Kahjuks ei ole hagi esitamise ajani täitemenetluse tulemusena hageja arvele Võlgniku võlgnevust laekunud, sh ei ole toimunud ka osalist võlgnevuse tasumist. Kuna kostja on ka Võlgniku juhatuse liige, siis on kostja rikkunud lepingu punktis 3.4.1 sätestatud kohustust, mille kohaselt kohustus kostja tegema kõik endast sõltuva tagamaks, et Võlgnik tasub võlakohustuse käesolevas Lepingus kokkulepitud summas ja tähtajal. Lepingu punktis 3.4.3 on sätestatud, et kostja kohustub vastutama hageja ees käendatava kohustuse rikkumise korral solidaarselt Võlgnikuga võla ulatuses summas 227 823,28 krooni ehk 14 560,56 eurot. Kostja vastutab Võlgniku kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. Hageja on püüdnud korduvalt saada kostjaga ühendust, kuid kahjuks tulutult. 07.09.2011 toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse nõude suurendamiseks, mille alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 14 560,56 eurot ja viivised summas 184,03 eurot, lisaks alates 07.01.2011 välja mõista kostjalt tagastamata põhinõudelt (5 421,34 eurot) kuni põhinõude täitmiseni viivis 8% aastas ja alates 21.06.2011 välja mõista kostjalt tagastamata põhinõudelt (9 139,22 eurot) kuni põhinõude täitmiseni viivis 8% aastas. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda.
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja asub seisukohale, et lepingu sisust tingituna on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-21-22-09 p-st 11, on kostja seisukohal, et E JK OÜ ei ole hagejalt, ega tema õiguseelnejalt teenuseid, mille eest tasumist hageja kostjalt nõuab, saanud. Vastuse kohaselt ei ole hageja välja toonud asjaolu, milliseid teenuseid ja millises mahus E JK OÜ-le osutati. Kostjal ei ole võimalik hageja väiteid ümber lükata enne, kui hageja tõendab nõudeõiguse tekkimise asjaolud, s.o
teenuse osutamise asjaolud ja nõudeõiguse loovutamise asjaolud.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on võlatunnistusest ja käenduslepingust tulenev kohustus, mida ta ei ole täitnud. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtule esitatud 27.10.2010 võlatunnistusest nähtub, et E JK OÜ tunnistab oma 84 825,60 kroonist ning 142 997,68 kroonist võlga hageja ees. Võlatunnistuse p 1.2. ning 1.9. järgi tekkis võlgnevus hageja poolt esitatud arvete tasumata jätmisest. Võlatunnistuse p 2.8 järgi oli kohustuse täitmise tähtajaks 31.03.2011. Kohus leiab, et tegemist on VÕS § 30 lg 1 mõttes deklaratiivse võlatunnistusega, milles võlgnik tunnistab varasema kohustuse olemasolu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool menetluses tõendama oma väiteid ja seisukohti. Kohus leiab, et hageja on võlatunnistuse esitamisega kostja kohustuse olemasolu tõendanud. Üldjuhul peab kohustuse olemasolu tõendama hageja ja kostjal on kohustus tõendada, et kohustus puudub või see on lõppenud. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda küll iseseisvat kohustust, kuid selle olemasolu tõttu ei ole hagejal vaja tõendada mitte deklaratiivse võlasuhte aluseks oleva kohustuse olemasolu vaid tõendamiseks piisab võlatunnistuse esitamisest. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et võlatunnistusega deklareeritud kohustus oleks täidetud või muul moel lõppenud. VÕS § 142 lg 1 järgi vastutab käendaja võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohtule esitatud 27.10.2010 käenduslepingust nähtub, et kostja käendab E JK OÜ poolt võlatunnistuses deklareeritud võlga, käenduse maksimaalseks määraks on 227 823, 28 krooni. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista põhivõlg 14 560,56 eurot. VÕS õ 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise tasumist. Viivise suurus ei tohi hea usu põhimõtte kohaselt ületada põhinõude suurust. Kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 184,03 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhinõudelt summas 5421,34 eurot alates 07.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue ning põhinõudelt 9139,22 eurot alates 21.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järg tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.