Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arvates

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja H P sõlminud 24.04.2008 väikelaenulepingu nr. 23082, summas 50 000 krooni, intressiga 18% aastas, tagastamise tähtajaga 20.03.2010, tasumisega igakuuliselt 21.kuupäevaks. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ja kostja J P vahel 24.04.2008 sõlmitud käendusleping maksimumvastutussummas 60 000 krooni. Põhivõlgnik ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, millest hageja teavitas kostjaid ja esitas hoiatuse lepingu ülesütlemiseks. Kuna ka sellele kostjad täitmisele asumisega ei reageerinud, lõpetas hageja lepingu alates 27.08.2010. 07.09.2011 seisuga on kostjate võlg põhinõude osas 1947.58 eurot, koos kõrvalnõuetega viivise ja intressi näol 2187.64 eurot. Hageja on, erinevalt hagis nõutust, viivise nõude 07.09.2011 esitanud vähendatud suuruses, s.t. mitte lepingujärgselt 18% aastas, vaid VÕS § 113 lg.1 kohases seadusejärgses määras. Hagi on esitatud VÕS § 76, 101, 142, 145 ja TsMS § 367 alusel taotlusega mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg, kõrvalnõuded, lisanduv viivis ja menetluksulud. Kostja J P vastuses esitatud taotlust kohaldada VÕS § 140 lg.1, ei pea hageja kohaseks, kuivõrd tegemist on kahju hüvitamise piiramise alustega, kuid hagi ei ole esitatud mitte kahju nõudes, vaid lepinguliste kohtustuste mittekohasest täitmisest tuleneva võla nõudes. Kostja vastuväited Kostja H P ei ole hagile ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Istungil suuliselt ei vaidlusta lepingu sõlmimist, kohustuste täitmata jätmist ja võlanõude arvutuslikku alust. Vastuväitena leiab vaid, et nõue tuleks tasuda solidaarselt, kuna tegelikult võttas ta laenu J P õe jaoks ja sai niiöelda vastutasuks auto, mille omakorda J P hiljem maha müüs ja laenu katmiseks sealt vahendeid ei andnud. Kostja J P esitatud kaja alusel on menetlus taastatud 26.05.2011 määrusega. Kostja J P tunnistab käendajaks olemist, laenu mittetasumist nii tema enda kui kaaskostja poolt ja ei vaidlusta haginõude arvutuslikku alust. Leiab vastuväitena, et tal puuduvad rahalised vahendid mis-iganes summas nõude rahuldamiseks, kuna ta kasvatab üksinda nelja last, kelle ülalpidamiseks kaaskostja poolt kriminaalasjale järgnevalt tasutav elatis on olnud vaid 10-20 eurot kuus. Esindaja taotleb, viitega kostja raskele majanduslikule olukorrale seetõttu VÕS § 140 lg.1 kohaldades jätta hagi J P vastu rahuldamata. Esindaja leiab, et hagi rahuldamine oleks ebamõistlik ja ebaõiglane.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja menetluse käigus vähendatud ulatuses. Kostjad ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on istungil suuliselt sisuliselt mõlemad hagi õigeks võtnud. Mõlemad tunnistavad lepingu sõlmimist, ei esita asjaolusid, mis annaks pidada tehingut kehtetuks või tühiseks, nõustuvad, et lepingujärgsed kohustused on kohaselt täitmata ja ei esita vastuväiteid haginõude arvutuslikus osas. Kostja J P selgitust, ja tõendeid tema raske majandusliku olukorra kohta, ei ole võimalik arvestada VÕS § 140 lg.1 kohaldamise alusena. Kohus leiab, et nimetatud sätte kohaldamine lepingulisest suhtest tulenevale kohustusele saab olla väga erandlik ja oleks antud juhul mõeldav näiteks siis, kui käendaja olnuks tehingu sõlmimise hetkel teovõimetu. Kostja J P, täisealise, teovõimelise ja lepingu allkirjastamise hetkeks juba 3 lapse emana, pidi endale teadvustama, et rahalisi kohustusi kaasatoovate lepingute sõlmimisel tuleb tagada ka nende täitmine. Kohus möönab, et kostja J P suhtes käesoleva kohtuotsuse alusel täitmine võib osutuda raskendatuks, kuid see ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus arvestab hagi lisana esitatud nõuet põhistavaid kirjalikke tõendeid ja ei pea asjakohasteks kostja J P poolt tema raske majandusliku olukorra kinnituseks esitatud tõendeid. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg.1 kohaselt krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Sama seaduse § 5 lg.2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. TsMS § 173 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Lea Herne

Viru Maakohtu 28.09.2011

RESOLUTSIOON

Muuta 27.09.2011 kohtuotsuse resolutsiooni pealkirja ja lugeda õigeks: „hagi rahuldada”. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohtunik

(allkiri)

Marika Leimann

Kohtuotsus jõustus 19. oktoobril 2011. a. Viru Maakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.