2-10-39537
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
27.september 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-39537
Tsiviilasja hind
2 086,72 eurot
Pooled ja nende esindajad
AS Taisto hagi OÜ Hydroservice vastu 2 086,72 euro ja viiviste nõudes hageja AS Taisto (registrikood xxxxxxxx, asukoht Kähri 4 Antsla linn, esindaja adv. Siret Saks); kostja OÜ Hydroservice (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vilja 14 Võru linn Võrumaa)
Kohtuistungi aeg
7.septembril 2011
Hagi ese
rahuldada AS Taisto hagi OÜ Hydroservice vastu. Välja mõista OÜ Hydroservice AS Taisto kasuks põhivõlgnevus 2 086 (kaks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot ja 72 senti. Välja mõista OÜ Hydroservice AS Taisto kasuks viivis põhinõudelt, so. 2086,72 eurolt alates 23.novembrist 2009.a. kuni 17.detsembrini 2010 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot ja 94 senti ning alates 18.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid kokku mitte rohkem kui 2 086,72 eurot. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Taisto menetluskulud jätta OÜ Hydroservice kanda. Välja mõista OÜ Hydroservice AS Taisto kasuks menetluskulu 838 (kaheksasada
kolmkümmend kaheksa) eurot ja 84 senti. Edasikaebamise kord AS Taisto võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. OÜ Hydroservice võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja, kellele on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 318 lg 2 sätestatud korras 29.juunil 2011.a. (tl 35) ja kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega ei ole taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile on kohtul õigus TsMS § 410 alusel teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsus. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist (tl 36). Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, sest kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 410, 413 lg 1 sätteid arvestades hageja taotlusel asja tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
2 (5)
TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale transportteenust arvetel nr A-3164 ja A 3208 sätestatud mahus. Arve number A-3164 väljastati 19.11.2009.a., mille summaks oli 21 150 krooni ja maksetähtajaks 22.11.2009.a. 12.03.2010.a. tasus kostja 2000 krooni arve A-3164 võlgnevusest. Arve nr A-3208 väljastati 30.11.2009.a. summaga 13 500 krooni, maksetähtajaga 14.12.2009.a. Arved on kostjale kätte toimetatud. Kostja on põhivõlgnevust summas 32 650 krooni täies mahus ka tunnistanud oma 10.11.2010.a. esitatud vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist ning arvete tasumist kostja poolt summas 32 650 krooni. AS Taisto poolt on väljastatud arved, millel on märgitud viivise määraks 0,5% päevas. Hageja hinnangul on vastuväide viiviste nõudele alusetu, kuivõrd teenus on osutatud, arved on väljastatud ning pretensioone pole kostja arvetele ega arvel märgitud viivistele esitatud. Seega kuulub kostjalt välja nõudmiseks viivisesumma 32 650 krooni. Juhul, kui kohus ei nõustu viiviste määramisega määras 0,5 % päevas, mis tuleneb pooltevahelisest kokkuleppest, on siiski hagejal õigus nõuda seaduses sätestatud viiviseid kohustuse täitmisega viivitamise eest. Käesoleval hetkel on kostja olnud viivituses lepinguliste kohustuste täitmisega alates 22.11.2009.a. 2009.a. teisel poolaastal ning 2010.a. on olnud intressimääraks 1%, mis teeb aastaseks intressimääraks 8% aastas ja 0,022% päevas. Kostja on viivitanud arve nr A 3164 summas 21 150 krooni 110 päeva (23.11.2009.a.- 12.03.2010.a.).Viivise päevaseks määraks on seega 4,7 krooni ning viivitatud aja eest kuni 12.03.2010 on arvestatud viivis kokku 512 krooni. Arve nr A3164 summas 19 150 krooni tasumisega on käesoleva hetkeni kostja olnud viivituses 278 päeva, viivise päevamääraga 4,2 krooni, mis teeb viiviseks viivitatud perioodi eest kokku 1 171,20 krooni. Arve nr A-3208 viivitamisega on kostja olnud viivituses 367 päeva. Viivisemääraga 0,22% päevas ehk 3 krooni/päevas. Seega on arve nr A-3208 tasumisega viivitamise eest viivise määraks 1 101 krooni. Seega on kostja viivitamisest tulenev viivisenõue arvete nr A-3164 ja A-3208 viivitamise eest kokku käesoleva hetkeni 2 784,20 krooni. Neil asjaoludel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 32 650 krooni ja viivised 32 650 krooni; juhul kui kohus on seisukohal, et kokkuleppe alusel arvutatud viivisearvestus on alusetu, palub hageja välja nõuda seadusjärgsed viivised kostjalt hageja kasuks summas 2 784,20 krooni ja edasi kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja on nõude tõendamiseks kohtule esitanud arvete nr A-3164 ja A-3208 koopiad; panga väljavõtte (tl 18-20). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 94, 108 lg 1, 113 lg 1, mille kohaselt, kui üks lepingu pooltest oma kohustust ei täida, võib teine lepingupool nõuda lepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär; VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-
3 (5)
operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras. Kohtupraktika kohaselt ei tohi ületada väljamõistetavate viiviste suurus põhinõude suurust. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 32 650 krooni, s.o. 2086,72 eurot ja viivis põhinõudelt, so. 2086,72 eurolt alates 23.novembrist 2009.a. kuni 17.detsembrini 2010 177 eurot ja 94 senti ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 18.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid kokku mitte rohkem kui 2 086,72 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 838,84 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 7 500 krooni, s.o. 479,34 eurot ja kulutustest õigusabile 359,50 eurost. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4-5, 17, 37-41). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku 7 500 krooni, s.o. 479,34 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Asjas toimus üks kohtuistung, kus tehti tagaseljaotsus. Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 359,50 eurot hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks 4 (5)
määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt OÜ Hydroservice välja mõista AS Taisto kasuks menetluskulu kokku 838,84 eurot. Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.