2-11-18751
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
27.septembril 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-11-18751 Tsiviilasja number Hagi ese Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi H. K. vastu 739, 13 euro nõudes. 575, 20 eurot hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 45/47 Tallinn Harjumaa, esindaja Külliki Tammik OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood xxxxxxxx, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, tel. 681 4400, e-post: [email protected]); kostja: H. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx).
tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 31-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks ( tl 37). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.10.2007 Topeltneto krediitkaardilepingu. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis kostjale kasutamiseks krediiti summas 575, 20 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest 05.02.2010 kuni 15.04.2011 vastavalt sätestatud hinnakirjale viivisemääraga 0,031% päevas summas 74,00 eurot. Pooled leppisid krediitkaardi tingimuste p 4.3 kokku, et kostja maksab krediidilimiidi kasutatud osalt intressi vastavalt hinnakirjale 12 % aastas laenu summalt. Neil asjaoludel nõuab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hagis H. K. vastu VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 113 lg 1; 397 lg 1; 402 alusel välja mõista kokku 739, 13 eurot, millest krediidivõlg on 575, 20 eurot, intressid 89,93 eurot ja viivised 74 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemäraga 0,031% päevas. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks poolte vahel sõlmitud lepingu, topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakirja, kostjale saadetud hoiatuse ( tl 6-17). Vastavalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
2 (4)
VÕS §-de 3 p 1; 76 lg 1 võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 575, 20 eurot; intressid 89, 93 eurot ja viivised 74 eurot, kokku seega 739, 13 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut lepingujärgne viivis 0,031% päevas põhinõudelt, so 575, 20 eurolt päevas alates kohtuotsuse tegemisest, so 27.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 74 euroga) kokku ei või ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 115, 04 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 230, 08 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 18-20). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 115, 04 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
3 (4)
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Seega arvestades nõude suurust, esindaja tegelikku töömahtu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse õigeksvõtul põhineva otsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 110 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt H. K. välja mõista Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal kasuks menetluskulu kokku 225, 04 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 225, 04 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.