Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
26. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-30954
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Osaühingu V ja RL vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja
Swedbank
Liising
Aktsiaselts
(registrikood
esindajad
10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Kadri Erm kostja I Osaühing V (registrikood XXX, äriregistrijärgne aadress XXX), esindaja RL kostja II RL (isikukood XXX viibib XXX) 979,17 eurot
Hagi hind
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning Osaühing V (kostja I) 14.11.2007.a liisinglepingu väiketraktor Bombardier Outlander suhtes. Hageja andis liisingueseme kostja I kasutusse ning kostja I kohustus selle eest tasuma. Hageja ja kostja I sõlmisid ka 16.11.2007.a lepingu lisa, mille alusel andis hageja kostja I kasutusse kütusekrediitkaardi. Kostja I oma kohustusi ei täitnud ning jättis perioodil 29.02.2008.a – 30.08.2008.a nõuetekohaselt maksmata liisingu osamaksed, intressi ja kütusekrediitkaardiga seotud maksed. Sellest tulenevalt ütles hageja lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 53 208,92 krooni (käibemaksuta). Kostjal I on hagejale tasumata liisingu osamaksed, intress ja kütusekrediitkaardiga seotud maksed kokku summas 22 169,79 krooni. Lisaks võlgneb kostja I hagejale kindlustusmaksete eest 836 krooni. Kuna kostja I vara peale lepingu lõppemist viivitamatult ei tagastanud, tellis hageja vara tagastusteenuse, mille eest tasus 3432,20 krooni (käibemaksuta). Samuti tasus hageja vara müügiteenuse eest 4105,93 krooni (käibemaksuta). Vara võõrandati 68 432,20 krooni eest (käibemaksuta). Kuna vara väärtus ei katnud liisinglepinguga seotud hageja kulusid, siis on hagejal kostja I vastu rahaline nõue summas 15 320,64 krooni. 14.11.2007.a sõlmisid hageja ja RL (kostja II) käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 15 320,64 krooni ja viivise 0,25 % põhivõlalt päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I ja hageja leppisid telefoni teel suuliselt kokku lepingujärgse makse tähtaja edasilükkamises. Kostja I ei ole lepingu ülesütlemise avaldust saanud. Kostja I ei saanud sõidukit tagastada, kuna ta ei olnud lepingu lõpetamisest teadlik. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka vara tagastusteenuse maksumuse nõudmine. Samuti on põhjendamatu müügiteenuse maksumuse nõudmine, kuna hageja on käitunud omavoliliselt. Lisaks müüdi liisinguese liiga madala hinnaga. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja I sõlminud 14.11.2007.a liisinglepingu väiketraktor Bombardier suhtes. Samal päeval on hageja ning kostja II sõlminud käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja II tagama liisinguvõtja kohustusi. Hageja on esitanud 03.06.2008.a teate kostjale I, mille kohaselt ütleb hageja liisinglepingu üles, kui kostja I ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul teate kättesaamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega muutub ülesütlemine kehtivaks ülesütlemisavalduse kättetoimetamisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks 03.06.2008.a teate kätte saanud. Hageja on jätnud tõendamata ka selle, et ta nimetatud teate kostja I aadressile üldse saatis. Selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Eeltoodust tulenevalt on 03.06.2008.a teatega tehtud liisingulepingu ülesütlemine tühine. Iseenesest saaks liisingulepingu ülesütlemiseks pidada ka kostjalt I traktori äravõtmist 19.07.2008.a. Nimelt sätestab TsÜS § 68 lg 3, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos,
millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Siiski ei ole ka see ülesütlemine kehtiv. Kui võlgnik rikub kohustust, siis peab võlausaldaja, tulenevalt VÕS §-ist 114 lg 1, andma võlgnikule täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole liisingulepingut kehtivalt üles ütelnud. Hageja on esitanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkinud kulutuste hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et kuna liisinglepingut ei ole kehtivalt üles üteldud, siis ei saa hageja nõuda VÕS § 367 järgi liisinguesemega seotud kulutuste hüvitamist. VÕS § 367 järgsete kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on see, et liisinguleping on kehtivalt üles üteldud. Sellest järeldub, et hageja ei saa kostjatelt nõuda traktori tagastusteenuse ja müügiteenuse maksumust. Kuna liisingulepingut ei üteldud kehtivalt üles, siis ei ole nende kulutuste tegemine kostjast I tingitud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ka traktori müügihind (traktori väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel), kuna liisingueseme väärtus on oluline VÕS § 367 järgse kulutuste hüvitamise nõude kindlaksmääramisel. Hagejal aga VÕS § 367 järgne nõue puudub. Kuna liisingleping kehtib, siis võib hagejal küll olla liisingulepingu täitmise nõue. Puudub vaidlus selles, et kostjal I oli võlgnevus liisingu osamaksete, intressi, kütusekrediitkaardiga seotud maksete ja kindlustusmaksete osas. Sellist nõuet ei ole aga hageja esitanud. Hageja on esitanud VÕS § 367 järgse liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise nõude. Hageja nõuet ei saa hinnata lepingu täitmise nõudena ka seetõttu, et hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada, milliste hagis märgitud nõuete (jääkmaksumus, debitoorne võlg, kindlustusmaksete võlg, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulu) katteks on traktori müügist saadud raha arvestatud ehk millise konkreetse nõude jääki hageja nõuab. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kohus määras 29.06.2011.a määrusega pooltele avalduste ja tõendite esitamise tähtpäevaks 06.09.2011.a. 06.09.2011.a esitas hageja taotluse täiendava tähtja andmiseks, kuna hageja esindaja pidi tsiviilasja üle võtma eelmise esindaja poolt ning lisaks tuleb liisinglepingust tulenevaid asjaolusid uurida võõrandamisprotsessis osalenud haldurilt. 16.09.2011.a esitas hageja täiendava avalduse ja tõendi. Kohus leiab, et hageja taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja uus esindaja saanud Harju Maakohtu 29.06.2011.a määruse kätte 30.06.2011.a. Seega on hageja uuel esindajal olnud piisavalt aega ennast tsiviilasjaga kurssi viia ja vajalikke tõendeid koguda. Kuna hageja 16.09.2011.a avaldus ja tõend on esitatud TsMS § 331 lg 1 sätestatut rikkudes, siis jätab kohus need tähelepanuta.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.