Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetluskulu kogusummas 583,52 (viissada kaheksakümmend kolm eurot 51 senti) eurot s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 7500 krooni (479,34 eurot), lepingulisele esindajale makstud tasu 1500 krooni (95,87 eurot) ning dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutud riigilõiv 130 krooni (8,31 eurot). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Svetlana Vasilieva (edaspidi kostja) sõlmisid 10.06.2008. a tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 27 364,81 krooni. 17.10.2008. a sõlmisid hageja ja kostja lepingu raames kokkuleppe nr * krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr * suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 4040,31 krooni võrra. Peale täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 30 338,36 krooni (1938,97 eurot). Kokkuleppe nr * järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31,42% krediidisummast aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale maksegraafiku järgseid regulaarseid makseid alates 17.11.2008, kuid kostja rikkus enda kohustust korduvalt. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks, kuid kostja ei asunud lepingulisi kohustusi korrektselt täitma, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ja kohtusse pöörduma. 13.02.2009 saatis hageja kostjale teate, millega hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnevust. Kostja enda kohustusi täitma ei asunud. 06.03.2009 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu nr * üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist.

19.08.2010 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Pärnu Maakohtule 51 689,82 krooni nõudes. 23.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja edastas hagimaterjalid koos kirjaliku seisukoha nõudega hagiavalduses näidatud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule, kuna adressaat ei ela/asu antud aadressil. 02.02.2011 esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 19.05.2011 kohtumäärusega kohus rahuldas hageja taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 19.08.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 51 689,82 krooni väljamõistmist kostjalt, millest 30 338,36 krooni on tagastamata krediidisumma, 5775,94 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 13 975,52 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 20.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 31,42% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 10.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * /tlk 10-11/; tarbijakrediidilepingu nr * tagasimaksegraafiku /tlk 12/; lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimused nr S /tlk 13-15/; 17.10.2008. a laenulepingu * kokkulepe nr * krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta /tlk 16/; kokkuleppe nr * maksegraafik /tlk 17/; kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud üldtingimused nr S /tlk 18-20/; lepingu nr * ülesütlemise ajal kehtinud üldtingimused nr S /tlk 21-23/; 21.11.2008 ja 19.12.2008 võlateatised /tlk 24-25/; 30.12.2008 ja 13.02.2009 lepingu ülesütlemise hoiatused /tlk 26-27/; 06.03.2009 teate lepingu ülesütlemisest /tlk 28/; hageja poolt kehtestatud hinnakirja /tlk 29/; viivise arvestuse /tlk 30/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt esitatud arve / tlk 31-32/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poolt esitatud arve tasumist tõendava maksekorralduse nr 10278 /tlk 33/.

Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Svetlana Vasilieva’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 51 689,82 krooni (3303,57 eurot), millest põhivõlgnevus on 30 338,36 krooni (1938,97 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5775,94 krooni (369,15 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 1200 krooni (76,69 eurot), lepingu sõlmimise tasu 400 krooni (25,56 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 975,52 krooni (893,20 eurot). Samuti kuulub Svetlana Vasilieva’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt, s.o 32,42% aastas tasumata krediidisummast (3303,57 eurot) alates 20. augustist 2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse ja ärakirjade esitamisel riigilõivu 487,65 eurot (7630 krooni) /tlk 34/, mille tasumist on kohus kontrollinud 19.08.2010 /tlk 39/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 487,65 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 95,87 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 31-32/ ja arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 33/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 487,65 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.