Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu hagi laenulepingust nr xxxxxxxx tulenevas nõudes. 07.04.2010.a viis X AS läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i xxxxxxxxxxxx poolt X AS-i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010. a on X AS 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. 05.12.2006.a. sõlmisid xxxxxxxxxxxx AS (reg koodiga xxxxxxxx) ja G. S. väikelaenulepingu nr xxxxxxxx, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu 20 000 Eesti krooni ehk 1 278,23 eurot. Lepingu punktide 1.10 ja 1.11 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti 10.11.2008.a. Kostja ei tasunud kohaselt graafikus fikseeritud tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Kostjal on tänaseni hagejale tasumata laenujääk summas 1 095.38 eurot. Lepingu punkti 1.6 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu põhitingimuste punktis 1.6 oli märgitud intressimääraks 42,5% aastas. Intressi arvestas Hageja vastavalt lepingu punktile 6.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Kostja kohustus tasuma laenuandjale intressi laenusumma tasumata jäägilt lepingujärgse intressimäära alusel. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostjal on hagejale tasumata intress summas 372.63 eurot.

Tulenevalt kostjapoolsest lepingu rikkumisest, saatis laenuandja kostjale 22.03.2007.a meeldetuletuse, milles palus kostjal võlgnevus tasuda hiljemalt ühe nädala jooksul. Kuna kostja nõuet ei tasunud, ütles laenuandja lepingu ühepoolselt üles 29.05.2008.a võlgnevuse põhiosa jäägiga kogusummas 17 138,91 krooni ehk 1 095.38 eurot. Lepingu punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui laenusaaja viivitab mistahes rahaliste maksete tasumisega ja seda 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagiavalduse punktis 6 toodud maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist summas 88.97 eurot alates 15.12.2010 – 03.05.2011. 03.05.2011 seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus moodustab hageja ees kokku 1 578.45 eurot, millest põhiosa on 1 095.38 €, viivis 88.07 €, intress 372.63 ja muud kulud (kirjade saatmiskulu) 22.37 € . Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ettepanekuid hagejale teinud.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 56). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele ärakirjadena lisatud tõenditega: väikelaenuleping nr xxxxxxxx sõlmitud xxxxxxxxxxxx AS ja G. S. vahel 05.12.2006.a (tl 7); laenulepingu nr xxxxxxxx lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused (8-12); laenulepingu nr xxxxxxxx lahutamatuks lisaks olev maksegraafik (tl 13); meeldetuletus kostjale võlgnevusest

22.03.2007.a (tl 14); avaldus laenulepingu nr xxxxxxxx ülesütlemiseks 29.05.2008.a nr 2/353 (tl 15); laenu andmed (tl 16); lepingul sooritatud operatsioonid (tl 17); AS xxxxxxxxxxxx nõudeõiguste avaliku suulise enampakkumise protokoll 07.04.2010.a (tl 18-19); panditud vara avaliku enampakkumise tingimused (tl 20-24); nõuete loovutamise leping (tl 25-28); AS xxxxxxxxxxxx nõudeõiguste avaliku suulise enampakkumise osalejate nimekiri (tl 29); väljavõte X AS krediidikomitee otsusest xx-xxxxx-xxxxxx 07.04.2010.a (tl 30); avaldus pandieseme enampakkumisel osalemiseks 07.04.2010.a (tl 31); Tallinna notary A. M. poolt koostatud ja tõestatud volikiri 08.10.2009.a nr 3370 (tl 32-33); X AS kinnitus enampakkumisel osalemiseks tasude laekumise kohta 07.04.2010.a (tl 34); allkirjade omaksvõtu kinnitamine Tallinna notar T. P. poolt 09.04.2010.a (tl 35); teade enampakkumisel müüdud nõuete uuele võlausaldajale ülemineku kohta (tl 37-38). Hagi on õiguslikult põhjendatud TsÜS § 6 lg 1 ja 2; VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4 ja 6, § 113 lg 1, § 189 lg 1, § 397 lg 1, § 416 lg 1 ning TsMS §-st 367. Kohtule nähtuvalt viis 07.04.2010.a X AS läbi avaliku suulise enampakkumise, mille esemeks olid 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt AS-i xxxxxxxxxxxx poolt X AS-i kasuks panditud nõudeõigused kogumina. Alates enampakkumisel müüdud nõuete omandamisest 07.04.2010. a on X AS 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja –kohustused üle minna ühelt isikult teisele, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Seega on X AS 24.10.2007.a varaliste õiguste pandilepingu kohaselt pandi esemeks olnud nõuete võlausaldajaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust öelda lepingu üles. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki pool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsÜS § 6 lg 1 ja 2; VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 189 lg 1, § 397 lg 1, § 416 lg 1 ning TsMS §-st 367 rahuldab kohus X AS hagi G. S. vastu võlgnevuse 1578,45 euro nõudes. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 255,64 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.