Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

15.04.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevuse hageja ees kokku 173 591,14 krooni, millest: 1) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 59 343,31 krooni (põhiosa 49 804,22 krooni, intress 4737,96 krooni ajavahemiku 25.08.2008 – 23.02.2009 eest ja põhiosa viivis 4801,13 krooni ajavahemiku 23.02.2009 – 15.04.2010 eest) 2) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 52 924,27 krooni (põhiosa 42564,28 krooni, intress 7242 krooni ajavahemiku 25.08.2008 – 29.06.2009 eest ja põhiosa viivis 3117,99 krooni ajavahemiku 25.2009 – 15.04.2010 eest) 3) lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 61 323,56 krooni (põhiosa 49 119,26 krooni, intress 8817,56 krooni ajavahemiku 25.08.2008 – 29.06.2009 eest ja põhiosa viivis 3386,74 krooni ajavahemiku 25.2009 – 15.04.2010 eest) 20.04.2010. a esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Alar Liiv’a vastu 173 591,14 krooni nõudes. 25.05.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. 08.02.2011 esitas hageja seisukoha, milles palus hagimaterjalid kostjale kätte toimetada Ametlike Teadaannete vahendusel. 04.04.2011. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusdokumentide Ametlikes Teadaannetes kättetoimetamiseks. Dokumendid on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 20.04.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5 /. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 11 094,50 euro (173 591,14 krooni) väljamõistmist kostjalt, millest lepingust 1 on tagastamata põhiosa on 3183,07 eurot (49 804,22 krooni), intress 302,81 eurot (4737,96 krooni), põhiosa viivis 306,85 eurot (4801,13 krooni); lepingust

2 on tagastamata põhiosa 2720,32 eurot (42 564,28 krooni), intress 462,85 eurot (7242 krooni), põhiosa viivis 199,28 eurot (3117,99 krooni); lepingust 3 on tagastamata põhiosa 3139,29 eurot (49119,26 krooni), intress 563,54 eurot (8817,56 krooni), põhiosa viivis 216,45 eurot (3386,74 krooni). Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 22.03.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr * /tlk 7/; lepingul * sooritatud operatsioonid /tlk 8/; laenu andmed (laenulepingu nr *) /tlk 9/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 10/; käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 11/; laenulepingust nr * tuleneva laenu tagastamise graafik /tlk 12/; laenu andmed * /tlk 13/; lepingul * sooritatud operatsioonid /tlk 14/; käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 15/; laenulepingust nr * tuleneva laenu tagastamise graafiku /tlk 16/; laenu andmed * /tlk 17/; lepingul * sooritatud operatsioonid /tlk 18/; lepingu ülesütlemise teatis 10.06.2009 /tlk 19/; hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 22/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega osaliselt tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.

VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses on hageja esitanud, et lepingust nr * tulenev põhiosa viivis on 4801,13 krooni ajavahemiku 23.02.2009 kuni 15.04.2010 eest. Viivise protsent on 0,022, võlgnevuses oldud päevi on 416 ning võlgnevuse põhiosaks on 49 804,22 kooni. Hagiavaldusest ei nähtu hageja viivisearvestus ning kohtu arvutuste kohaselt on põhjendatud põhiosa viivise väljamõistmine osaliselt, s.o summas 4558,08 krooni (416 võlgnevuses oldud päeva * viivise protsent 0,022 * põhiosa 49 804,22 krooni). Lepingust nr * tulenev põhiosa viivis ajavahemiku 25.08.2008 kuni 15.04.2010 eest on 3117,99 krooni. Laenu andmete /tlk 13/ kohaselt on viivise protsent 0,022 ning põhiosa võlg 42 564,28 krooni. Lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 14/ kohaselt on põhiosa viivised 29.06.2009 seisuga 400,17 krooni. Hagiavaldusest ei nähtu hageja viivisearvestus ning kohtu arvutuste kohaselt on põhjendatud põhiosa viivise väljamõistmine ajavahemiku 29.06.2009 kuni 15.04.2010 eest osaliselt, s.o summas 3115,77 krooni (põhivõlgnevus 42 564,28 * viivise protsent 0,022 * võlgnevuses oldud 290 päeva). Lepingust nr * tuleneva põhiosa viivise summaks on hageja hagiavalduses märkinud 3386,74 krooni. Laenu andmete /tlk 17/ kohaselt on viivise protsent 0,022 ning põhiosa võlgnevus 49 119,26 krooni. Lepingul sooritatud operatsioonid /tlk 18/ kohaselt on põhiosa viivised 29.06.2011. a lepingu ülesütlemise seisuga 247,92 krooni. Hagiavaldusest ei nähtu hageja viivisearvestus ning kohtu arvutuste kohaselt on põhjendatud põhiosa viivise väljamõistmine ajavahemiku 29.06.2009 – 15.04.2010 eest osaliselt, s.o summas 3381,73 krooni (põhivõlgnevus 49 119,26 * viivise protsent 0,022 * võlgnevuses oldud 290 päeva). Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Alar Liiv’alt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 11 078,48 eurot (173 340,86 krooni), millest lepingu 1 tagastamata põhiosa on 3183,07 eurot (49 804,22 krooni), intress 302,81 eurot (4737,96 krooni), põhiosa viivis 291,31 eurot (4558,08 krooni); lepingu 2 tagastamata põhiosa on 2720,35 eurot (42 564,28 krooni), intress 462,85 eurot (7242 krooni), põhiosa viivis 199,13 eurot (3115,77 krooni); lepingu 3 tagastamata põhiosa on 3139,29 eurot (49119,26 krooni), intress 563,54 eurot (8817,56 krooni), põhiosa viivis 216,13 eurot (3381,73 krooni). Menetluskulud

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni /tlk 22/, mille tasumist on kohus kontrollinud 20.04.2010 /tlk 24/. 20.09.2010 esitas hageja kohtule taotluse hagimaterjalid kostjale kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja palus kohtul Ametlikes Teadaannetes avaldamise kulud kostjalt välja mõista. 06.12.2010. a kohtumäärusega jättis kohus taotluse rahuldamata. Hageja 06.12.2010. a kohtumäärusele vastu ei vaielnud. 08.02.2011 esitas hageja kohtule seisukoha, milles palus taaskord kohtul hagimaterjalid kostjale kätte toimetada Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Riigilõivu hageja uue taotluse eest ei tasunud. 04.04.2011. a kohtumäärusega kohus rahuldas hageja taotluse toimetada hageja poolt esitatud hagimaterjalid kostjale kätte Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus ei kohustanud hagejat 08.02.2011 taotluse eest täiendavat riigilõivu tasuma, kuid kohus ei pea ka põhjendatuks neid kulusid kostjalt välja mõista, kuna 20.09.2010 esitatud taotlus jäi rahuldamata ning 08.02.2011 esitatud taotluse eest oleks pidanud hageja uuesti riigilõivu tasuma, mida hageja teinud ei ole. Kuna hageja ei ole taotluse esitamisel, millega rahuldati tema taotlus menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks riigilõivu tasunud, siis ei pea kohus põhjendatuks selle kulu väljamõistmist kostjalt. Kohus juhindub TsMS § 169 lg 3. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 15 000 krooni (958,67 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.