Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu hagi laenulepingutest nr xx-xxxxxx-xx, xx-xxxxxx-xx ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevas nõudes.

29.06.2011.a seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 452,59 eurot (põhiosa 391,39 eurot, intress 3,91 eurot, kaardikasko 6,44 eurot ning viivis 50,85 eurot). Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 695,94 eurot s.h põhiosa 467,45 eurot, intress 132,40 eurot ja põhiosa viivis 96,09 eurot.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Põhjusel, et kostja ei elanud Rahvastikuregistris oleval aadressil (tl 50) ja ka Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo poolt välja antud õiendist nähtus, et kostja asukoha kohta politseil andmed puuduvad (tl 56) toimetas kohus kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 21.07.2011.a (tl 70). Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 28 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemisest.. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: ärakiri käenduseta väikelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx, mis on hageja ja kostja vahel sõlmitud

11.10.2007.a (tl 7-8); laenu tagastamise graafik lahutamatu lisana laenulepingu nr xx-xxxxxxxx juurde lõpptähtajaga 05.11.2009.a (tl 9); laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus (tl 10-13); lepingu ülesütlemise kiri 25.08.2009.a (tl 14); ärakiri käenduseta väikelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx, mis on hageja ja kostja vahel sõlmitud 29.07.2008.a (tl 15-16); laenu tagastamise graafik lahutamatu lisana laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx juurde lõpptähtajaga 05.11.2009.a (tl 17); laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx andmed, sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus (tl18-20); ärakiri püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust 11.10.2007.a (tl 21-22); krediitkaardikindlustuse poliis nr xxxxxxxxxxxx 11.10.2007.a (tl 23-24); kinnitus kindlustusmaksete tasumise kohta summas 100,77 krooni kindlustusvõtja eest (tl 25); kostja võlgnevuse arvestus 28.06.2011.a (tl 27); leping xx-xxxxxx-xx operatsioonide väljavõte 28.06.2011.a (tl 28-38). Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ning TsMS §-st 367. Hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2007.a käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.06.2009.a. Alates 05.06.2009.a kuni 05.11.2009.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses kuuel üksteisele järgneva intressi maksega. Hageja ja kostja sõlmisid 29.07.2008.a käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 05.06.2009.a. Alates 05.06.2009.a kuni 05.11.2009.a kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses kuuel üksteisele järgneva intressi maksega. Hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2007.a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 6000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 391,39 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja X x&xxxxxxxxxxxx 11.10.2007.a krediitkaardikindlustuslepingu, mille kohaselt kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras 0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kuna kostja lepingulist kohustust ei täitnud, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu nõuab kostjalt tasutud maksete hüvitamist VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ning TsMS §-st 367 rahuldab kohus X AS hagi I. O. vastu võlgnevuse 695,94 euro nõudes. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot ning riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 102,25 eurot ja riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.