Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud KÜ X hagi J. K. vastu võlgnevuse ja kohustuse täitmisele sundimise nõudes. Kostjale kuulub xxxxx linnas xxxxxxxxxxxx-x korteriomand. Majas on moodustatud korteriühistu X. Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud KÜ-le kommunaalteenuseid osutanud ettevõtetele makseid nende poolt esitatud arvete alusel. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri majandamiseks ja haldamiseks. Kostja ei ole täitnud seadusest ja KÜ juhtorganite otsustest tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt ning on aastate vältel tasunud kommunaalmakseid ebaregulaarselt ja ebapiisavas mahus. Perioodil 01.07.2007.a kuni 01.06.2011.a on kostjal kujunenud võlgnevus summas 2932,30 eurot. Kostjale kuuluvas korteris on omavoliliselt eemaldatud kütteradiaatorid, mis oluliselt mõjutab kogu elamu küttesüsteemi normaalset toimimist ning seab alternatiivkütte tarbimise tõttu ohtu elamu energiavarustussüsteemi korrasoleku. KÜ juhatuse 21.12.2002.a otsusega kohustati elamu küttesüsteemist eraldunud korterite omanikke taasühendama radiaatorid hiljemalt järgmise kütteperioodi alguseks 01.09.2003.a, kuid kostja KÜ sellekohast otsust ei täitnud.

MENETLUSE KÄIK

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 316 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 45-47). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: väljavõte kinnistusregistrist, mille kohaselt on J. K. xxxxx linnas asuva korteriomandi X-X omanik (tl 7); ärakiri KÜ X põhikirjast (tl 8-18); ärakiri KÜ X juhatuse koosoleku protokoll 31.12.2002.a (tl 21); J. K. avaldus 30.11.2004.a, millest nähtuvalt läbivad kostjale kuuluvat korterit vaid keskküttetorud (tl 22); KÜ vastus kostja 30.11.2004.a avaldusele (tl 23-24); KÜ X üldkoosoleku prtokolli ärakiri 13.08.2003.a (tl 25-26); väljavõte KÜ X juhatuse koosolekust 21.05.2011.a (tl 27); väljavõte KÜ X juhatuse koosolekust 27.09.2010.a (tl 28); haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevust kajastav väljavõte hageja raamatupidamisest seisuga 01.06.2011.a (tl 29). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1; KÜS § 13 lg 4; § 151 lg 1; KOS § 11 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 3; § 72 lg 5 VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

osa hoolduseks ning remondiks ja tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ning ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1; KÜS § 13 lg 4; § 151 lg 1; KOS § 11 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 3; § 72 lg 5 rahuldab kohus KÜ X hagi J. K. vastu võlgnevuse ja kohustuse täitmisele sundimise nõudes.

Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.