2-10-65498/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.EP vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (võlg, viivis ja menetluskulud kokku) on 23 648,19 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning AM (kostja I) 28.03.2008.a liisinglepingu, mille esemeks oli sõiduk Volvo. Lepingu alusel kohustus hageja andma vara kostja I kasutusse ning kostja I kohustus selle eest tasuma. Kostja I rikkus oma kohustusi ning jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 29.09.2009.a edastas hageja kostjale I avalduse lepingu ülesütlemiseks. Kuna kostja I sõidukit ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks CE OÜ poole. Vara valdus taastati 17.11.2009.a. Pärast valduse taastamist võõrandas hageja sõiduki 70 587 krooni eest (käibemaksuta). Hageja nõue kostja I vastu oli 251 253,27 krooni, mis koosnes vara jääkmaksumusest summas 220 630,05 krooni, debitoorsest võlast summas 26 124,15 krooni, viivisevõlast 419,07 krooni, kindlustusmaksete võlast 580 krooni, vara tagastamisega seotud kuludest 3500 krooni. Vara võõrandati 70 587 krooni eest (käibemaksuta). Kuna sõiduk müüdi koos paljude teiste liisingvaradega, tegi hageja ostjale allahindluse summas 29 988,62 krooni, kuid nimetatud hinnavahet hageja ei nõua. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I 150 677,65 krooni. 28.03.2008. sõlmisid hageja ja AP(kostja II) käenduslepingu, millega kostja II võttis endale kohustuse tagada kostja I kohustuste täitmine. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võla 150 677,65 krooni ja viivise 7 % aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostja I hagile ei vastanud. Kostja II vaidles hagile vastu. Käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Hageja kallutas kostjat II vaidlusalust käenduslepingut sõlmima, kasutades ära tema kogenematust. Hageja lubas, et kostjal II ei tule käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita, kuna soetatav sõiduauto on piisav tagatis. Lepingu sõlmimisel lubas hageja kostjale II, et ta vastutab üksnes juhul, kui nõuet ei saa põhivõlgniku vastu rahuldada. Lisaks selgitas hageja,

et kui käendaja peab tasuma põhivõlgniku vastu esitatud nõuded, läheb sõiduki omand üle käendajale. Hageja käitumine on ebamoraalne. Arvestades käendatava kohustuse suurust, ei ole tehing mõistlik ega õiglane. Kostjal II puudusid ja puuduvad vahendid sellise summa tasumiseks. Kostja II esitab kirjalikus vastuses ka käenduslepingu tühistamise avalduse juhuks, kui kohus leiab, et tehingu tühisuse eeldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel ei ole täidetud. Hageja poolseid lubadusi tehingu sõlmimise käigus võib käsitleda eksitusse viimisena (TsÜS § 92), samuti tahtlikku eksitusse viimisena ehk pettusena (TsÜS § 94). Lisaks kasutas võlausaldaja ära käendaja kogenematust ning käendusleping sõlmiti kostja II suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 97). Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 28.03.2008.a liisinglepingu sõiduki Volvo suhtes. Samuti puudub vaidlus selles, et samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja II tagama liisinguvõtja kohustusi. 29.09.2009.a saatis hageja võlgnevuse tõttu kostjale I liisingulepingu ülesütlemise avalduse. Liisinglepingu üleütlemist vaidlustatud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostjad ei vaidlustanud hagis väidetut, et liisinguvõtja debitoorne võlg liisinguandja ees oli 26 124,15 krooni, viiviste võlg 419,07 krooni ning kindlustusmaksete võlg 580 krooni. Samuti ei vaielnud kostjad vastu sellele, et vara jääkmaksumus oli 220 630,05 krooni. CE OÜ 18.11.2009.a arvest selgub, et hageja on tasunud sõiduki tagastusteenuse eest 3500 krooni (käibemaksuta). Vaidlust ei ole, et liisinguvõtja sõidukit ise ei tagastanud. Seega on kulud tagastusteenusele põhjendatud. 30.12.2009.a vara müügiaktist selgub, et hageja võõrandas sõiduki 70 587 krooni eest (käibemaksuta). Hagiavalduses vähendas hageja oma nõuet 29 988,62 krooni võrra, kuna müüs selle summa võrra auto turuhinnast madalamalt. Müügihinnale kostjad vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude suuruseks 150 677,65 krooni, s.o 9630,06 eurot. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kohus ei nõustu kostjaga II, et käendusleping on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtu arvates, ei ole kostja II esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tehingu heade kommete vastasusele. Kostja II väited, et hageja andis käenduslepingu sõlmimisel temale erinevaid lubadusi ja selgitusi, on tõendamata. Selle kohta ei ole kostja II esitanud ühtegi tõendit. Ka asjaolu, et kostjal II puuduvad kohustuse täitmiseks rahalised vahendid, ei anna alust asuda seisukohale, et käendusleping oleks heade kommetega vastuolus. Kostjal II ei olnud kohustust liisinguvõtjat käendada. Kostja II on sõlminud käenduslepingu vabatahtlikult. Kohtu hinnangul ei saa kostja II tehingut tühistada ka eksimuse (TsÜS § 92), pettuse (TsÜS § 94) ega ka raskete asjaolude ärakasutamise tõttu (TsÜS § 97, kehtis kuni 30.04.2009). Kostja

II ei ole tõendanud tehingu tühistamise eeldusi. Nagu ülal märgitud, ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks käenduslepingu sõlmimise ajal andnud kostjale II viimase poolt väidetud lubadusi ja selgitusi. Samuti ei saa hageja ja kostja II vahel käenduslepingu sõlmimist pidada tehingu tegemiseks raskete asjaolude tõttu. Kostja II sõlmis lepingu vabatahtlikult. Lisaks on kostja II väited tema väidetavast kogenematusest tõendamata. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9630,06 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest. Kuna kostjad on viivitanud võla maksmisega, siis on viivise väljamõistmine põhjendatud. Liisinglepingu p 5.1 on lepitud kokku viivisemääraks 7 % aastas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 7 % aastas põhivõlalt alates 23.12.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. EP sõlmitud käenduslepingust nähtuvalt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 23 648,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt vastutab AP võla, viiviste ja menetluskulude eest kokku mitte suuremas summas kui 23 648,19 eurot.