Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-20565
Tsiviilasi
OÜ Ehitus Service hagi Vello Õunapuu vastu põhivõlgnevuse 44 974.40 krooni ja 34 568.35 krooni viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
79 542.75 krooni (5 083.71 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ehitus Service apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Ehitus 10636638), esindaja Igor Sumarok
Service
(registrikood:
Õunapuu
(isikukood:
Vastustaja (kostja): Vello
Apellatsioonkaebus rahuldada.
Viru Maakohtu 1. novembri 2010 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Välja mõista Vello Õunapuult OÜ-u Ehitus Service kasuks põhivõlgnevus 2 874,39 eurot (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend neli eurot 39 senti) ja viivis 2 209,34 eurot (kaks tuhat kakssada üheksa eurot
34 senti), kokku 5 083,73 eurot kaheksakümmend kolm eurot 73 senti).
(viis
tuhat
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Vello Õunapuu kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
PankrS § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet pankrotimenetluse raames, siis eksisteerib hagejal võimalus esitada oma nõue üldkorras. Sellest tulenevalt ei ole käendusega tagatud kohustus lõppenud ning VÕS § 153 lg 1 rakendamisele ei kuulu. Käendaja ja põhivõlgnik vastutavad võlausaldaja ees üldjuhul solidaarselt. Seepärast säilib võlausaldajal õigus esitada põhivõlgniku pankrotimenetluses nõue käendaja vastu ka pärast seda, kui võlausaldaja on esitanud juba nõude põhivõlgniku vastu. Samuti ei ole käesoleval juhul tegemist äriregistrist kustutatud äriühingu juhatuse liikme vastutusega, vaid tegemist on käendaja kohustustega ja käenduse kohustuste täitmisega. Juriidilise isiku kustutamisega äriregistrist ei lõppe juriidilise isiku kohustused. Riigikohus on märkinud, et kui võlausaldaja on mööda lasknud nõuete esitamiseks sätestatud tähtaja, ei lõpe võlausaldaja nõue registrist kustutatud äriühingu vastu, sest siin ei ole tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Samuti ei ole tegemist aegumistähtajaga, millele tuginedes võiks võlgnik esitada vastuväite võlausaldaja nõude maksmapanekule. Tuginedes hageja ja V. Õunapuu vahel sõlmitud käenduslepingule palus hageja mõista kostjalt tema kasuks välja 44 974.40 kooni põhivõlgnevuse ja 34 586.53 krooni 22.04.2010 seisuga arvestatud viivise eest, kokku 79 542.75 krooni.
Käendaja saab VÕS § 149 lg l kohaselt esitada kõik vastuväited, mida saanuks esitada põhivõlgnik ise. Põhivõlgnikul omakorda olnuks õigus esitada vastuväide, et käendatavat kohustust ei eksisteeri ja seda seetõttu, et juriidilise isiku registrist kustutamisel lõppesid ka tema kohustused. Võlasuhtega seotud kõrvalkohustuse lõppemist reguleerib VÕS § 187. Käenduse osas on sätestatud eriregulatsioon VÕS § 149 lg-s 2. Käendus on oma olemuselt aktsessoorne tagatis ja ta lõppeb põhikohustuse lõppemisel, kui see ei ole poolte kokkuleppes reguleeritud teisiti (VÕS § 149 lg 2). Võlasuhte lõppemise alused tulenevad VÕS §-st 186. Juriidilise isiku õiguste ja kohustuste saatus selgub likvideerimismenetluses. Pankrotivõlgniku lõpp ehk registrist kustutamine pankrotimenetluse lõpuks ei välista iseenesest nõuete hilisemat esitamist PankrS § 167 alusel, kuid seda eeldusel, et pankrotivõlgnikul oli siiski nõuete rahuldamiseks vajalikku vara. Antud juhul seda asjaolu esitatud ja tõendatud ei ole. Põhivõlgniku pankrotimenetlus lõppes raugemisega pankroti välja kuulutamata seetõttu, et põhivõlgnikul puudusid vajalikud vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leidis, et kuna käendus on aktsessoorne suhe ja eriregulatsioon antud juhul poolte vahel VÕS § 149 lg 2 mõttes puudus, siis kohustust ei ole võimalik täita juriidilisest isikust põhivõlgniku osavõtuta kohustissuhtest. Juriidilisest isikust põhivõlgnikku ei eksisteeri alates tema registrist kustutamisest 09.03.2010. Hagejal oleks asjakohane kas vaidlustada pankrotimenetluse lõpetamise määrus või esitada enne põhivõlgniku registrist kustutamist põhivõlgniku või käendaja vastu nõue kohtusse. Seega kui kõrvalkohustusena oleks tegemist olnud mitteaktsessoorse tagatisega või kui käendaja vastuväited olnuks piiratud VÕS § 149 lg 2 alusel, saanuks hagi rahuldada.
käendaja vastu nõude tulenevalt hageja ja OÜ Äntu Ehitus kui põhivõlgniku vahel 19.02.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3781 ning hageja ja kostja vahel 19.02.2008 sõlmitud käenduslepingust. Vaidlust ei ole, et OÜ Änta Ehitus kui põhivõlgnik on 09.03.2010 kustutatud äriregistrist seoses pankrotimenetluse raugemisega. Seega lõppesid OÜ Äntu Ehitus õigused ja kohustused, sh hageja ja OÜ Äntu Ehitus vahel 19.02.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3781 tulenevad võlakohustused. Kostja kui käendaja vastutus põhivõlgniku võlakohustuse eest on aktsessoorne võlakohustus. Kohtupraktika kohaselt juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks antud mitteaktsessoorsed tagatised, nagu hüpoteek ja garantiivastutus. Kohus on õigesti leidnud, et pooled ei soovinud suhet reguleerida selliselt, et käendaja kohustus realiseeruks ka sel juhul, kui põhivõlgnik registrist kustutatakse. Kohus on seejuures õigesti asunud seisukohale, et põhivõlgnikul omakorda olnuks nõudele õigus esitada vastuväide, et käendatavat kohustust ei eksisteeri ja seetõttu, et juriidilise isiku registrist kustutamisel lõppesid ka tema kohustused. Seetõttu on kohus õigesti kohaldanud VÕS § 149 lg-t 1, mille kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kohus on jätnud põhjendatult kohaldamata VÕS § 149 lg 2, mille kohaselt käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Seetõttu on kohus õigesti kohaldanud VÕS § 149 lg 2; 2) on hageja ekslikult asunud seisukohale, et nii käenduse kui garantii vastutuse õiguslikud tagajärjed on ühesugused juhul, kui põhivõlgnikust juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega. Hageja ei ole arvestanud, et käenduse kui aktsessoorse kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja käendus kui kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust. Garantii kui mitteaktsessoorse kõrvalkohustuse kehtivus ei ole aga seotud tagatava kohustusega ja on sõltumatu põhivõlgniku ja võlausaldaja võlasuhtest. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend käsitleb juhtumit, kus tegemist oli mitteaktsessoorsete tagatistega ning selline lahend ei ole käesoleval juhul asjakohane; 3) on põhjendatud kohtu seisukoht, et kuivõrd teade OÜ Äntu Ehitus pankrotimenetluse raugemisega lõppemise kohta ilmus 11.01.2010 ja selle järgnevalt olnuks hagejal asjakohane kas vaidlustada pankrotimenetluse lõpetamise määrus või esitada põhivõlgniku või käendaja vastu nõue kohtusse ja seda enne põhivõlgniku registrist kustutamist. Kuna hageja ei ole hagi enne OÜ Äntu Ehitus registrist kustutamist esitanud, siis lõppes käendus OÜ Antu Ehitus äriregistrist kustutamisega; 4) ei ole kohus tuvastanud ega kostja väitnud, et hageja kui võlausaldaja nõue lõppes põhivõlgniku likvideerimisega. Kohus jõudis kohtuotsuses järeldusele, et seoses põhivõlgniku OÜ Äntu Ehitus äriregistrist kustutamisega lõppes kostja käendusvastutus, kuivõrd põhivõlgniku käendusega tagatud kohustused lõppesid. Kui hageja leiab OÜ Äntu Ehitus võla eest vastutava isiku, kelle vastutus ei ole seoses registrist kustutamisega lõppenud, võib hageja võlausaldajana oma nõude ikkagi maksma panna.
OÜ-u Ehitus Service kasuks põhivõlgnevuse 2 874,39 eurot, s.o 44 974,40 krooni, ja viivise 2 209,34 eurot, s.o 34 568.35 krooni, kokku 5 083,73 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ning seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.