Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-11-294
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.september 2011,Jõhvi
Menetlus
istungimenetlus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
OÜ Nobelium hagi H. F. vastu võlgnevuse 7988,18 euro nõudes ja H. F. vastuhagi saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudes kogusummas 2758,83 eurot.
Menetlusosalised
Hageja
OÜ Nobelium RK 11236473
Seaduslikud esindajad
Juhatuse liikmed D. R. IK xxx ja T. R. IK xxx
Kostja
H. F. IK xxx
Kostja lepinguline esindaja
Jurist M. K. IK xxx
1.Lõpetada hagimenetlus kostja poolt menetluse kestel hagi rahuldatud osas ning hageja poolt nimetatud osas hagist loobumise tõttu .
1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud hagimenetluse kestel rahuldatud osale võrdeliselt ,so summas 723,48 (seitsesada kakskümmend kolm eurot ja 48eurosenti) eurot ja kanda see kostjal hageja D. R. arvele AS Swedbankis nr 221052879440 2.Jätta hageja menetluskulud hagi rahuldamata osas hageja enda kanda .
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest
07.jaanuaril 2011 võttis Viru Maakohus menetlusse OÜ Nobelium hagi H. F. vastu . Hagis esitas hageja kostja vastu alternatiivsetena nõuded esemete tagastamiseks või nende väärtuse kompenseerimiseks summas 7988,19 eurot. Kostja oma vastuses 27.01.2011 esitas hagejale vastuväited ,samuti esitas koos vastusega hagejale vastuhagi saamata jäänud töötasu 2510,34 euro nóudes , samuti lõpparve väljamaksmisega viivitamise nõudes summas 248,49 eurot. Kostja tegi ka hagejale ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga . Kostja oli nõus esemete tagastamisega hagejale kui hageja hüvitab talle saamata jäänud töötasu või teeb töötasu nõude osas hageja töövahenditega tasaarvestuse. Kohus võttis 21.jaanuaril 2011 vastuhagi menetlusse. Hageja esitas 02.veebruaril 2011 oma seisukohad kostja vastuse suhtes ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Seisukohas märkis ta ära, et ei võlgne kostjale töötasu, seetõttu ei ole nõus ka kompromissettepanekuga. Oma 23.03.2011 vastuses vastuhagile põhjendab hageja töötasu võlgnevuse puudumist detailsemalt. Vastuhageja esitas 30.03.2011 kohtule oma arvamuse vastuhagis kostja seisukohtadele, milles ta jäi tema poolt esitatud nõuete juurde.
02.juunil 2011 toimunud kohtu eelistungil kuulas kohus ära pooled ja nende esindajad . Hageja esitas oma nõuded iga tagasinõutava eseme suhtes ja kostja esitas iga tagasinõutava eseme kohta oma seisukoha. Hageja selgitas, et esemed, mida ta tagasi nõuab, ei ole temalt kostja poolt varastatud. Ta nõuab tagasi 15 asja ja on tasunud sellelt riigilõivu. Kui kostjal ei ole neid asju tagastada, siis ta peab nende väärtuse hüvitama rahas. Kostja jääb esialgu vastuhagi juurde, kuid peale istungil tehtud vaheaega loobub vastuhagist. Hageja vastuhagist loobumisele vastu ei vaidle. Kostja soovib need hageja asjad, mis on tema käes, vabatahtlikult hagejale tagastada, kuid keeldub minemast hageja territooriumile, kuna seal on suur koer . Kohus lükkab asja arutamise edasi ja määrab uue istungiaja soovides jätkata menetlust siis, kui asjad on tagastatud. 15.08.2011 esitab hageja kohtule avalduse osalise hagist loobumise kohta, kuna kostja on tagastanud hagejale osa tema poolt nõutud asjadest. Hageja nõudeks jääb : Võlaõigusseaduse(VÕS) § 132 lg 2 alusel nõuab hageja kosjalt hüvitust madelhaagise reg.märgiga xxx tehnilise passi vormistamise kulude katteks 19,17 eurot, VÕS § 1032 lg 2 alusel ühekäe määrdepritsi väärtust 53,90 eurot ja lehtsilmusvõtmete 8-22 mm komplekti väärtust 84 eurot. Hageja nõuab Asjaõigusseaduse(AÕS) § 80 ja VÕS § 1028 alusel tõsteketi 7mm/1,5 t tagastamist. Hageja soovib menetluskulude tagastamist tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5-le summas 798,90 eurot . 30.08.2011 toimub kohtuistung,kus nii hageja esindajad kui kostja kuulatakse üle vande all. Hageja esindaja kordab oma nõudeid ,mille ta esitas avalduses hagist osalise loobumise kohta. Kostja esindaja ütleb,et hageja sai esemed tagasi paar päeva peale eelmist kohtuistungit. Kostja täitis sellega istungil sõlmitud suulist kompromissi . Hagejate esindajad selgitavad veel , miks nad leiavad, et tagastamata esemed on kostja käes ja põhjendavad nende esemete väärtust eurodes. Hageja esindaja ütleb , et esemete väärtus on hagi esitamisest suurenenud ,kuna esemete ostuväärtus on kallimaks läinud ja selle raha eest enam neid esemeid osta ei saa. Hageja ei ole tasunud täiendavat riigilõivu kuigi suurendas oma nõuet.
02.06.2011 toimunud kohtuistungi käigus selgus, et hageja enamus asjadest, mida ta kostjalt tagasi nõuab ,on kostja käes ja tema valduses. Kostja ei ole neid asju tagastanud, kuna tahab oma töötasu kätte saada ning ei lähe pooltevahelise tüli tõttu võõrale territooriumile ,et sinna asju tagastada(tl 122 pöördel).Hageja keeldub ise minemast kostja juurde asjadele järele, kuna kostjal on suur koer (tl 126). Seega kostja tunnistab hagi osaliselt.
Kuna 10.juunil 2011 asjad enamuses hagejale tagastatakse, loobub hageja peale nende asjade tagasisaamist osaliselt oma nõuetest kostja vastu tehes selle kohta kohtule 15.08.2011 ka kirjaliku avalduse.. Asjade tagastamise ning selle kohta kohtule esitatud avalduse tõttu saab kohus tagastatud asjade suhtes menetluse lõpetada hagist loobumise põhjusel tuginedes TsMS § 429 lg 1 ja 2. TsMS § 429 lg 1 sätestab: hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab : kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus peab andma ma hinnangu sellele ,kas osaline hagist loobumine oli tingitud pooltevahelisest kompromissist või ei olnud.Kostja esinmdaja on kohtus märkinud, et see oli kompromiss (tl 140) Kui see oleks kompromiss, oleks hagejal õigus kohtult tagasi taotleda 1⁄2 osas riigilõivu tagastamist tuginedes TsMS § 150 lg 2-le. Kohus leiab , et hagi osaline õigeksvõtmine ei ole siinkohal kompromissiks. Hagi on osaliselt õigeks võetud seetõttu, et kostja tunnistas esemete osalist tema käes olemist ning need esemed andis kostja hagejale vabatahtlikult välja 10.06.2011(tl 129 avaldus),so peale esimest kohtuistungit 02.06.2011 . Kostja ei tõenda, et tal olid objektiivsed põhjused nende asjade enda käes hoidmiseks ja juba varasemalt, so. enne hagi esitamist, hagejale mitte tagastamiseks. Töösuhetest tingitud palgavaidlused ei saa olla esemete kostja käes hoidmise põhjuseks. Samuti ei saa selleks olla poolte omavahelised tülid. Kostja poolt esitatud vastuhagist on kostja hiljem loobunud. Kohus on võtnud loobumise vastu, kuna hageja ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid ja kohus ei leia, et sellega kellegi huve riivatakse. Kohus viitab TsMS § 429 lg 1 ja 2 ,mis on siinkohal eelnevalt tsiteeritud. Hageja nõue madelhaagise reg.märgiga xxx tehnilise passi vormistamise kulude katteks, ühekäe määrdepritsi ja lehtsilmusvõtmete 8-22 mm väärtuse nõudes, samuti tõsteketi 7mm/1,5 t tagastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte poolt kohtule vande all antud ütlused on vastukäivad ning kumbki pool ei ole tõendanud asjaolusid, mis tagaksid kas hagi rahuldamise või mitterahuldamise esitatud ütlustele kui tõenditele tuginedes. Kui poolte poolt esitatud tõendid on vastuolulised, saab kohus haginõude tõendamiseks vajaliku tõendusmaterjali puudumisele tuginedes jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
Kohus tugineb menetluskulude väljamõistmisel TsMS § 168 lg 5 : Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu ,et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
Kostja peab kandma hageja menetluskulud selles osas, mille hageja kandis nende esemete tagasinõude hagi esitamisel riigilõivu tasudes , millised esemed ta kohtumenetluse käigus kostjalt tagasi sai. Kohus ei rahuldanud hagi madelhaagise reg.märgiga xxx tehnilise passi vormistamise kulude katteks nõutud summa 19,17 euro nõudes, ühekäe määrdepritsi väärtuse 22,36 euro nõudes , lehtsilmusvõtmete 8-22mm komplekti väärtuse 20,77 euro nõudes ,tõsteketi 7mm/1,5 t ,mille väärtuseks on hageja märkidud 30,97 eurot tagastamise nõudes. Kui hageja on märkinud hagi hinnaks 7988.19 eurot (124987,99 krooni ) ning sellest rahuldamata osa väärtus on 93.27 eurot (19,17+ 22,36+20,77+30,97 =93,27), siis hagi menetluse kestel rahuldatud osa on 90.56 protsenti ning rahuldamata osa on 9,44 protsenti. Menetluskulude arvutamisel ja välja mõistmisele kohus lähtub hagi rahuldatud ning rahuldamata osa protsentuaalsetest suurustest . Hageja on tasunud 31.12.2010 hagilt riigilõivu 12500 krooni e. 798.90 eurot . Hagi rahuldamata osa ,so 9.44 % riigilõiv on summa 75,42 eurot (so. 9,44 % summast 798,90)ning see jääb hageja kanda. Hagi rahuldatud osa ,so. 90.56 % riigilõiv on summas 723,48 eurot (so. 90.56% summast 798,90) ning see tuleb kanda kostjal. Kohus e ole saanud menetluskulude väljamõistmisel tugineda kostja esindaja poolt viidatud TsMS § 168 lg 6 le, mis sätestab hagi kohest õigeksvõttu kostja poolt ning seda, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab , et kuigi poolte vahel oli tüli, ei takistanud see tüli kostjal leida võimalust varem esemeid tagastada kui alles peale esimest kohtuistungit. Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.