Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19.september 2011.a. xxxxx kohtumaja, xxxxx Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-4760
Tsiviilasi
AS K. hagi S. K. põhivõlgnevuse, summas 3680 viivise, summas 3679 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
235,19 eurot (3680 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS K. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx.xx xxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress J. I. , xxx xx.xx xxxxx E-post: Kostja: S. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx x-xx, tegelik elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx E-post:
esindajad
krooni ja
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista S. K. K. kasuks 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot 91 senti laenulepingust tuleneva võla katteks (sealhulgas põhinõue 235,19 eurot ja viivis 45,72 eurot). 2.Määrata kindlaks S. K. AS-le K. hüvitatavate menetluskulude suurus 143 (ükssada nelikümmend kolm) eurot 80 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja hüvitatavate kulude suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2007 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist) laenu summas 3000 krooni, mille laenusaaja pidi laenuandjale tagastama koos lepingu sõlmimise tasuga lepingus toodud tingimustel hiljemalt 07.01.2008. Laenu saamiseks oli kostja täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille järel oli toimunud laenu taotleja isiku tuvastamine isiku autentimise teel panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Seega olid kostja andmed laenutaotluse esitamisel kontrollitud. Kirjeldatud toimingute tegemise järgselt kandis AS K. 06.12.2007 kostja pangakontole 3000 krooni. Laenulepingu tingimuste p 9.1 kohaselt oli kostja laenu mittetähtaegse tagastamise korral kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas. Kuna kostja laenusummat tähtaegselt ei tagastanud, saatis hageja kostjale teate võlast, millele kostja ei reageerinud. Seetõttu on hageja oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole, nõudes tagastamata laenu 3000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ning viivise 3679 krooni väljamõistmist. Nõuet esitades on hageja toetunud VÕS §-dele 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 396 lg 1. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 19.oktoobril 2010.a. kostjale kätte toimetatud (tl.25). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl.1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
(5) 2
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena teate võlast (tl.8), hagihoiatused (tl.9, 10), väljatrüki laenutaotlusest ja info isikuandmete registreerimise kohta (tl.11-12), maksekorralduse (tl.13) ning laenulepingu üldtingimused (tl.17-20). Kuna laenulepingu üldtingimuste p.9.1 sätestatud viivise määr – 0,5% päevas ei ole tulenevalt VÕS §-st 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas) Ajavahemikul 01.01.2008 kuni 09.12.2008 oli vastav intressimäär 0,03% päevas, alates 10.12.2008 0,026% päevas ja alates 01.01.2009 kuni 31.12.2010 oli 0,022% päevas. Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Eesti krooni vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Kostja on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude –235,19 eurot (3680 krooni) tagastamisega alates laenu tagastamise tähtajast - 07.01.2008 kuni hagi esitamiseni 01.02.2010 757 päeva , sealhulgas ajavahemikul 07.01.2008-09.12.2008 338 päeva, 10.12.2008-31.12.2009 22 päeva ja 01.01.2009-01.02.2010 397 päeva. Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 45,72 eurot [(235,19 x 0,03% x 338) +(235,19 x 0,026% x 22) +(235,19 x 0,022% x 397)]. Kostja võlgneb hagejale kokku 280,91 eurot, sealhulgas tagastamata laen 191,73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 43,46 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 45,72 eurot.
(5) 3
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka S. K. AS K. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot) ja esindajatasu – 2500 krooni (159,78 eurot) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 22.01.2010.a. (tl.14), kuid puudub tõend maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ning üleüldse maksekäsu kiirmenetluse toimumise kohta. Seetõttu saab kohus rahuldada vaid taotluse hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. summas 2500 krooni (tl.7).
27.01.2010 arve
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Julianuse Õigusbüroo OÜ 27.01.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on esindustasu võlglase S. K. . TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille kuni 31.12.2010.a. kehtinud redaktsiooni § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva hagi hind on 3680 krooni (235,19 eurot) ja nõutav esindajatasu 2500 krooni (159,78 eurot). Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni (79,89 eurot). Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 143,80 eurot (63,91 +79,89 ). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(5) 4
Kuna hageja on sellekohase taotluse esitanud (tl.6), tuleb kostjat kohustada maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest, kui kostja selleks tähtajaks menetluskulusid ei hüvita. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
(5) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.