Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 420 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja M. S. kostja) 20.03.2007 partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 8649 (07-054546-KK, edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse partner krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221035563359 ja arvelduskontoga nr 221023570464 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt püsimakseid 250 krooni kuus, kohustudes tagama maksepäeval kuu 15.kuupäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 8.2. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.09.2007, jättes püsimaksed kuni 15.12.2007 tasumata. Seetõttu ütles hageja 19.12.2007 lepingu ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 07.229149-KB alla.. 13.05.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse ja lõpetamise kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 14.05.2008 ning hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud ning ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 23.02.2010 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.03.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 3144,15 krooni, s.h. põhiosa 2636,13 krooni, intress 5,85 krooni perioodi 19.12.2007 kuni 19.12.2007 eest, põhiosa viivis 423,53 krooni perioodi 15.09.2007 kuni 17.03.2010 eest ja menetlustasu 78,64 krooni võlgnevuse teatise koostamise ja tähitult saatmise eest.

2 (5)

Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS §-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 3144,15 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (2636,13 krooni) alates 18.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kuna 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks. Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse isiklikult kätte saanud 5.oktoobril 2010.a. (tl.21), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4 pöördel). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

3 (5)

Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-10) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 200,95 eurot, s.h. põhiosa 168,48 eurot, intress perioodi 19.12.2007 kuni 19.12.2007 eest 0,37 eurot, põhiosa viivis perioodi 15.09.2007 kuni 17.03.2010 eest 27,07 eurot ja menetlustasu 5,03 eurot võlgnevuse teatise koostamise ja tähitult saatmise eest. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 18.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, Nimetatud intressimäär kehtis kuni 31.12.2010. Käesoleval ajal on vastav intressimäär 1,25% aastas. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 18.03.2010 kuni 31.12.2010 oli 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas ja vastav viivisemäär alates 01.01.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.09.2011 on 8,25% aastas, s.o. 0,023% päevas. Kostja on olnud viivituses Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhinõude –168,48 euro tagastamisega ajavahemikul 18.03.2010 kuni 31.12.2010 289 päeva ja alates 01.01.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.09.2011.a. 262 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 20,86 eurot [ (168,48 x 0,022% x 289 = 10,71) +(168,48 x 0.023% x 262 = 10,15]. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 221,81 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 1250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. S. (tsiviilasi nr. 2-08-50084) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 23.02.2010 (tl.10) ning hagi on kohtusse esitatud 22.03.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. 4 (5)

Hagi esitamisel on tasutud 17.03.2010.a. riigilõivu 1000 krooni (maksekorralduse koopia tl.12) ja maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni (tl.12). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1250 krooni ehk 79,89 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.