2-11-23398/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.. Asjaolud ja menetluse käik Alsveri Ehitus OÜ juhatuse liige Sxxx Rxxxxxx esitas 20.05.2011a kohtule avalduse, milles palus seoses ettevõtte maksejõuetusega kuulutada välja ettevõtte pankrot. Kohus võttis, pärast puuduste eemaldamist, avalduse 09.08.2011.a menetlusse, algatas Alsveri Ehitus OÜ pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Hele Kuudi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Esitatud on järelepärimised Maksu- ja Tolliametile, Maanteeameti registreerimisosakonda ning krediidi- ja finantsasutustele. Alsveri Ehituse OÜ on kantud Tartu Maakohtu äriregistrisse 21.12.2005.a. Põhilisteks tegevusaladeks oli ehitustegevus. Osaühingu osakapital on 42 000 krooni, Sxxx Rxxxxxxx osa 42 00 krooni alates 16.12.2008. Varad. Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et Alsveri Ehituse OÜ omas AS Swedbankis Arvelduskontot nr 221030207678, mille saldo seisuga 23.08.2011 oli 0,00 EUR-i, Alsveri Ehituse OÜ nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud, ka kinnistuid ei ole Alsveri Ehituse OÜ nimele registreeritud. Ajutisele haldurile teadaolevad Alsveri Ehituse OÜ varad moodustavad kokku 0 krooni. Võlad. Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja Tollikeskusele: Erijuhtude tulumaks 12,91; Käibemaks 1 325,36, Kinnipeetud tulumaks 1 277,90, Kogumispension 49,91, Sotsiaalmaks 2 865,60, Töötuskindl maks 289,09, Kokku 5 820,77. Intress 23.08.2011a seisuga 189,94 eurot. Maksu- ja tolliametile võlgnevus kokku 6 010,71 EUR. Laenud ja kohustuse tarnijatele Lühiajaline laen: Sxxx Rxxxxxx 3 968,60 eurot. Tarnijatele: Ahto Äriteenused OÜ 338,74 eurot, FIE Axxx Pxxxxx 2 180,93 eurot, Kokku 2 519,67 eurot. Võlgnevusi töötajatele ei ole. Juhatuse liikme informatsiooni põhjal 23.08.2011a, on töölepingud on lõpetatud suuliselt, vormiliselt lõpetamata. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad Alsveri Ehituse OÜ ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 12 498,98eurot. Majanduslik olukord Alsveri Ehituse OÜ 2008a, 2009a ja 2010a majandusaasta aruandes oli omakapitali nõue täitmata. 15.07.2011 bilansiline seis omakapitali nõudes -12 309 eurot Alsveri Ehituse OÜ ei ole täitnud Äriseadustiku § 176 ja 180 tulenevat nõudeid. Käesolevaks ajaks on kõik koostöölepingud lõpetatud. Haldur on lisaks vara olemasolule kontrollinud ka Alsveri Ehituse OÜ arvelduskonto väljavõtteid alates 01.01.2009.a. Vara tagasivõitmise võimalusi ei selgunud. Kuna pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eelpoolkirjeldatust, on ajutine haldur seisukohal, et Alsveri Ehituse OÜ on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus:

Ehituse konkurentsi suurenemisega ja majanduslangusega puudus võimalus jätkata tegevust. Väike osakapital ei võimaldanud äriühingul laieneda, omakapitali puudujääk on alates 2008a. Maksu-ja Tolliameti korraldusega 13-2.7/54447 24.11.2009 arestiti arvelduskonto ja peeti kinni 195 eurot (3 053.06 krooni) . Praktiliselt sellest kuupäevast lõppes ka majandustegevus. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt osaühingu maksejõuetuse põhjustamist PankrS § 28 alusel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub ajutine haldur lõpetada Alsveri Ehituse OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Alsveri Ehituse OÜ likvideerimine ja kustutamine Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrist teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Hele Kuut, pärast seda toimingut vabastada Hele Kuut ajutise halduri kohustustest. Likvideeritud Alsveri Ehituse OÜ dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele : Sxxx Rxxxxxx. Välja mõista Hele Kuut kasuks ajutise halduri tasu vastavalt juurdelisatud aruandele Edastada kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonnale. Kohtuistung Kohtuistungil 30.08.2011a jäi võlgniku juhatuse liige Sxxx Rxxxxxx avalduses toodu juurde. Ta avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ajutise halduri tasu maksmisele vastuväiteid ei esita. Võlgnik tegeles ehitustöödega. Maksejõuetuse põhjus oli tellijalt saamata jäänud raha, u 70 000 eek. Tekkis maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile ja OÜ konto arestiti. Sellest ajast alates firma ei tegutse enam. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik taotleb sama. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud ehitus ja renoveerimisteenused. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 6 010,71 euro ulatuses ja vara 0 euro väärtuses. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnikul puudub reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlgniku juhtorgani liige on töötajatega töölepingud lõpetanud. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse – maksuvõla tekkimise ja ettevõtte vahendite puuduse sõlmitud lepingu jätkamiseks- on tinginud asjaolu, et võlgniku juhtorgani liige on heauskselt sõlminud tööettevõtulepingu suulises vormis, mida tellijaks oleva juriidilise isiku esindajate vahetumise tõttu tõendada ei suuda. Võlgnik ei ole mitme aasta kestel suutnud ega soovinud realiseerida debitoorset nõuet tööettevõtulepingus tellijaks oleva isiku vastu. Kohtule esitatud materjalide hulgas puuduvad üldse igasugused andmed, mis võimaldaksid sellise tööettevõtulepingu olemasolu või täitmist tõendada. Seetõttu on debitoorse võlgnevuse tõendamine võimalikus eelseisvas menetluses ebatõepärane. Hüpoteesi püstitamine, et sellise nõude olemasolu on võimalik tõendada, tähendab pankrotimenetluse kulude tekkimist, mille kandmiseks vahendeid ei ole. Olukorras, kus lepinguvabaduse printsiibi tingimustes on

lubatav suulise lepingu sõlmimine, ei saa lugeda võlgniku juhatuse liikme taolist käitumist (lepingu sõlmimine suuliselt) raskeks juhtimiveaks. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist Alsver Ehitus OÜ poolt ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kaaludes nõude esitamise võimalust võlgniku juhtorgani liikme vastu PankrS § 29 lg.1 alusel on kohus seisukohal, et sellise nõude tulemuslik realiseerimine on vähetõenäoline arvestades teadaolevaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Alsver Ehitus OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida, kustutada äriregistrist. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Sxxx Rxxxxxxx. Menetluskulude jaotus PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul puudub realiseeritav vara, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada riigi vahenditest summas 396 eurot ja ülejäänud osas jäävad võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.