Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, NÕUE JA MENETLUSE KÄIK Hagiavalduse (tl 2-5) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.04.2008 tudengikaardi ja arvelduskrediidi lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3 000,00 EEK kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx . Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 10. kuupäev. Lepingu kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama piisvalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 10.07.2009 kuni 10.01.2010 kostja intressi makseid ei tasunud. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates. 29.10.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 13.11.2009 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 21.01.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles, sulges limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 19.08.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 232,60 EUR s.h. põhiosa 189,70 € , intress 19,19 € perioodi 10.07.2009-21.01.2010 eest ja põhiosa viivis 23,71 € perioodi 21.01.2010-19.08.2011 eest. 29.08.2011.a kostja esitatud vastusest (tl 28) nähtuvalt võtab kostja hagi õigeks, vastuväiteid ei ole, nõustub kirjaliku menetlusega ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 30.08.2011.a hageja arvamusest kostja vastusele (tl 32-33) nähtub, et hageja nõustub kirjaliku menetlusega ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 31,95 eurot. Hageja palub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ja teise poole hagiavalduse esitamisel riigilõivust summas 31,95 eurot jätta täies ulatuses kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

MENETLUSKULUDE JAOTAMINE

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu summas 31,95 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 31,96 eurot, mis on tasutud 19.08.2011.a, maksekorraldusega nr 36145, kogusummas 63,91 eurot, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072699, selgitusega „A. K. , hagiavalduse esitamine“. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on menetlus lõpetatud ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei ole arvatud käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu hulka, ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv pooles ulatuses käesolevas tsiviilasjas tagastamisele. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.