Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja kell 15.00
Tsiviilasja number
2-11-26183
Tsiviilasi
BOÜ avaldus pankroti välja kuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja (võlgnik): BOÜ, reg kood XXX, asukoht XXX Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann (bnt Klauberg Krauklis Attorneys-at-law Advokaadibüroo OÜ, epost [email protected] ) Juhatuse liige IG(sünd XXX)
esindajad
Juhatuse liige OV(ik XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (e-post [email protected] ) Ajutine pankrotihaldur Maire Arm (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid, e-mail [email protected], tel 50 188 40) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
24.08.2011.a. võlgniku esindaja vandeadvokaat Aet Bergmann, võlgniku juhatuse liige OV ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup, ajutine pankrotihaldur Maire Arm
Resolutsioon
Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 98 440,27 eurot. Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevus kokku 130,15 eurot. Kohustused võlausaldajate ees kokku summas 98 310,12 eurot alljärgnevalt: IG, juhatuse liikme laen summas kokku 46 213,22 eurot. STAB, osaniku laen summas 401 922,17 SEK (44 853,89 eurot), millele lisandub laenuintress seisuga 06.06.2011.a. summas 7 243,01 eurot, mille osas ei ole tagasimakseid tehtud. Kokku võlgnevus summas 52 096,90 eurot. Varad: Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul igasugune vara puudub. Maanteeameti 13. juuni 2011.a. vastuse kohaselt BOÜ nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ega väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. BOÜ-le kuulus Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriossa nr XXX, asukohaga XXX kantud kinnistu XXXkaasomandist, pindalaga 6215 m2. Kinnistu XXX kaasomandist on OV’u poolt võõrandatud IS’ile (isikukood XXX) 29.09.2009.a. asjaõiguskokkuleppe alusel ja sisse kantud 02.10.2009.a. IS’ile kuuluvale mõttelisele osale JIOÜ (registrikood XXX) kasuks oli seatud hüpoteek summas 350 000,00 krooni. Hüpoteegi kanne on kustutatud 06.06.2011.a. kinnistamisavalduse alusel ja IS’ile kuuluva kaasomandiosa omanikuks on kantud JIOÜ. Ajutine haldur nõudis kinnistusregistrist välja kõnealuse müügilepingu. 10.08.2011.a. Viru Maakohtu kinnistusosakonna edastatud Tallinna notar Robert Kimmeli poolt 29.09.2009.a. tõestatud kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs BOÜ esindaja juhatuse liige OVIS’ile XXX asuva kinnistu mõttelise osa hinnaga 495 000 krooni, milline summa on lepingu punkt 2.1. kohaselt müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Võlgniku pangakontodelt ei nähtu nimetatud summa laekumist. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Pangaväljavõttest nähtuvate ülekannete osas (arved summas ligikaudu 600 000 krooni) OÜ-le RP pöördus ajutine haldur selgituse saamiseks OÜ RP juhatuse poole, kellelt saadud vastuse kohaselt teostati ehitustöid vastavalt tööettevõtte lepingule nr 2009/01 aadressil XXX ajavahemikus 28.05.2009 – 28.08.2009. Teostati katuseremonttöid, fassaadiremonttöid, siseviimistlustöid, lammutustöid, piirdeaia remonttöid ja koristustöid. Ettemaksu tasumine eelnevalt oli töölepingu tingimuseks ja tööd anti tellijale üleandmis-vastuvõtuaktiga üle. OÜ RP kinnitab, et tal on olemas kõik tööde vastuvõtmise aktid ja lepingud ja vajadusel on lubanud need esitada. Ajutisel halduril peale ehitajaga vestlemist ei tekkinud kahtlust, et töid reaalselt ei teostatud. Küll tekkis arvamus, et objekti müügihind võis olla tegelikust väärtusest madalam, kuna objekt müüdi 495 000 tuhande krooniga, remonditöid teostati ligikaudu 100 000 krooni ulatuses rohkem. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel rohkem tehinguid mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. detsembris, kui Harju Maakohtu 31.08.2010.a. kohtuotsusega taastati ühe omaniku ja juhatuse liikme IGi juhatuse liikme õigused ja teadaoleva informatsiooni kohaselt selgus, et äriühingul vara puudub ja majandustegevust ei toimu ning ainus ettevõttele kuuluv kinnistu on tol ajal juhatuse liikme ametis olnud OV’u poolt võõrandatud.
Võlgniku kohustuste suuruseks on 98 440,27 eurot, võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude all tuleks ära märkida pankrotiavalduse mitte õigeaegset esitamist OV’u poolt, samuti on rikutud raamatupidamise peamisi kohustusi, sealhulgas aastaaruannete mitte esitamine äriregistrile. Vara müügist saadud rahade pangakontole mitte kandmine võib olla samuti kuriteo tunnuseks. Esitatud minetused võivad kvalifitseeruda ka raskeks juhtimisveaks. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalused on ebaselged, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Ajutine haldur esitas 23.08.2011 kohtule seisukohtade täiendused seoses juhatuse liikme OV’u poolt täiendavate dokumentide esitamisega: Majandusaasta aruannetega tutvudes nähtub, et äriühingul sisuliselt tegevus puudub, mis nähtus algselt ka pangakontolt. Aastaaruandes on kajastatud aktiva poole peal pikaajaline investeering ja passiva poole peal vastav kasum, veidi üle miljoni krooni. Tutvudes investeeringu sisuga, selgus, et tegu on sularahas antud laenuga. Laenusaajaks on märgitud Valgevene kodanik. Laenuleping on koostatud eesti keeles, laenusaaja isiku kontaktandmed ja tuvastusvõimalused puuduvad. Haldurina töötades olen oma senises praktikas korduvalt näinud võlgnike poolt kasutatud analoogset kassa puudujäägi peitmise lahendust, mistõttu ka seekord ei ole võimalik pidada raha olemasolu investeeringu näol reaalseks. Juhul, kui laen oleks tõepoolest kellelegi antud, on äriühingu juhatusel tavaliselt olemas teistsugused ja adekvaatsed tõendid investeeringute tegemisest. Tagamata laenud on niigi kõige üldisemas mõttes äriühingule kahju tekitamine, kuid antud juhul ei ole juhatuse liige esitanud usutavaid tõendeid kassa puudujäägi tegelikust põhjusest. Ajutise halduri esimeses ettekandes oli tulenevalt kinnistu ostu-müügi lepingulisest hinnast haldur hinnannud puudujäägiks ligi pool miljonit krooni. Vastavalt juurde toodud dokumentidele selgub, et puudujääk on rohkem kui miljon krooni. Kokkuvõttes ei näe ajutine haldur põhjust oma esialgsete lõppjärelduste muutmiseks. Juhatuse liikme OV’u toodud dokumendid ei veena äriühingu maksejõulisuses, vaid veelgi enam kinnitavad esialgses arvamuses esitatud kahtlusi kuritarvitustes. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 98 440,27 eurot, võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul tuleks kuriteo tunnustega tegude all ära märkida pankrotiavalduse mitte õigeaegset esitamist OV’u poolt, vara müügist saadud rahade pangakontole mitte kandmist ning samuti on rikutud raamatupidamise peamisi kohustusi, sealhulgas aastaaruannete mitte esitamist äriregistrile. Eelnev võib ajutise halduri hinnangul kvalifitseeruda ka raskeks juhtimisveaks. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel rohkem tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. OVu väited äriühingu maksejõulisuse osas ole tõendamist leidnud, kohus andis aega võlgniku esindajale esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks, halduri täiendava ettekande kohaselt (tlk 69-70), ei ole alust muuta esialgset ettekannet ja selles toodud järeldust, et äriühing on maksejõuetu. Haldur tutvus täiendavalt väidetava investeeringu sisuga, selgus, et tegu on nn sularahas antud laenuga ja laenusaajaks on märgitud Valgevene kodanik, laenusaaja isiku tuvastamisvõimalused puuduvad. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid investeeringute tegemisest. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.08.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ B võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ B dokumentide hoidjaks OV. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab
kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub ajutise pankrotihalduri tasu 1092,50 eurot ning kulud 192 eurot välja mõista võlgnikult OÜ B Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid kasuks. Haldur palub kanda ajutise halduri tasu Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid arvelduskontole. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd asjas on selgunud, et puuduvad igasugused rahalised vahendid pankrotihalduri töötasu väljamõistmiseks, tuleb arvestada, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu 1092,50 eurot ning kulud 192 euro tuleb kinnitada ja jätta võlgniku kanda ning riigi vahenditest tuleb hüvitada 397 eurot ja kanda see summa Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid arvelduskontole. L. Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.