4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.19.07.2010 esitas I R hagi Harju Maakohtusse AS-i IF Eesti Kindlustus (nüüd IF P&C Insurance AS) vastu 200 000 krooni saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 16.01.2009 kindlustuslepingu hagejale kuuluval kinnistul asuva hoone kindlustamiseks kindlustusväärtusega 750 000 krooni, mis oli märgitud ka 16.01.2009 väljastatud poliisile. Kostja väljastas hagejale 17.01.2009 uue kindlustuspoliisi, kus oli märgitud kindlustusväärtuseks 550 000 krooni, kuigi hageja sellekohast tahet ei avaldanud.
3.Hoone hävis 11.11.2009 toimunud tulekahjus täielikult. Kostja maksis hagejale välja 547 000 krooni. Hageja leidis, et kostja ja hageja vahelistes suhetes tuleb lähtuda 16.01.2009 sõlmitud ja väljastatud poliisil näidatud andmetest. Kostja on oma lepingust tuleneva kohustuse 200 000 krooni suuruses osas jätnud täitmata ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja esitatud tõendid ehitise väärtuse kohta ei ole usaldusväärsed, sest need on esitatud kostja äripartnerite poolt. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid kindlustuslepingu esialgu minipaketina (tulekahju, rahe ja tugev tuul) 750 000 kroonise kindlustusväärtusega, kuid järgmisel päeval muudeti kindlustusväärtust hageja palvel põhipaketile (tulekahju, rahe, tugev tuul, vandalism, murdvargus, röövimine) ja summaks määrati 550 000 kooni. Kostja väljastas koos arvega hagejale ka uue poliisi. Põhipaketil märgitud kindlustuse ulatus vastab ka hüpoteegipidaja AS Swedbank nõuetele tagatise kindlustamise osas. Väiksem kindlustusväärtus märgiti poliisile seetõttu, et lepingu muutmisel fikseeriti, et hoones puudus vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mis vähendab selle väärtust.
5.Ehitise kindlustusväärtuseks on selle tavaline väärtus. Isegi kui eeldada, et pooled leppisid kokku kindlustusväärtuses 750 000 krooni, ei loeta kokkulepitud kindlustusväärtust kindlustusväärtuseks, kui see erineb oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Ehitise taastamisel on kahjuks ehitise taastamise mõistlikud kulud. Mõistlikuks saab lugeda kulusid samasuguse ehitise püstitamiseks, mis kostja esitatud hinnapakkumiste ja kinnisvaraportaali väljavõtte järgi on 450 000 - 590 0000 krooni.
Esimese astme kohtu otsus
6.18.03.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid kindlustuslepingu ja 11.11.2009 aset leidnud tulekahju on kindlustusjuhtum. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises kindlustusväärtuses pooled lepingus kokku leppisid, samuti on vaidlus ehitise väärtuse üle.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu tingimusi kajastab VÕS § 434 lg 1 järgi poliis. VÕS § 436 lg 1 sätestab, et kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja avaldusest, loetakse see kõrvalekalle kindlustusvõtja poolt heakskiidetuks, kui kindlustusvõtja ei vaidle sellele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastu 14 päeva jooksul poliisi saamisest. Pooled võtsid kohtuistungil omaks asjaolu, et 17.01.2009 muudetud poliis saadeti hagejale koos teise poolaasta arvega 2009. aasta suvel. Kostja arvest nr 29841070 nähtub, et see on dateeritud 04.07.2009. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks vastu vaielnud kostja poolt väljastatud uuele poliisile. Kohus arutas seda asjaolu pooltega 28.02.2011 toimunud kohtuistungil. Seega tuleb lugeda uus poliis, see tähendab uued lepingutingimused, hageja poolt heakskiidetuks. Kohus asus seisukohale, et lepingu tingimusteks tuleb seetõttu lugeda kindlustuskaitse ulatus 550 000 krooni. Isik peab tsiviilkäibes tegutsema vajaliku hoolsusega. Kostja eelviidatud arvel on märgitud tasumisele kuuluv summa miinusmärgiga, mis oleks pidanud pöörama hageja tähelepanu asjaolule, et kindlustussumma suurus on muutunud. Kostja poolt välja toodud asjaolu, et muudetud poliis vastas ka hüpoteegipidaja poolt esitatud nõudele kindlustada tagatis murdvarguse ja vandalismi vastu, toetab küll kostja arvamust, et poliisi muutmise algatus pidi tulema hagejalt, kuid ei oma asjas VÕS § 434 lg 1 tõttu tähtsust.
9.Kostja on oma lepingust tuleneva kohustuse täies mahus täitnud, sest on välja maksnud hüvitise 547 000 krooni, see on kindlustusväärtus miinus omavastutus. Hageja ei saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist, milles pooled ei ole kokku leppinud. Hageja tasus lepingumakseid vastavalt 550 000 kroonisele kindlustusväärtusele, seega sai ta oodata ka üksnes selles suuruses kahjude korvamist. Asjas ei oma iseenesest tähendust see, et kostja poolt välja makstud hüvitise suurus vastas ka tegelikult samalaadsete ehitiste väärtusele, sest kostjal puudus kohustus välja maksta rohkem kui lepingus kokku lepitud. Apellatsioonkaebus
10.I.R palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
11.Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 436 lg-dele 2 ja 3, mille kohaselt kõrvalekalle loetakse heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu sama sätte lg-s 1 sätestatule eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega. Teate võib asendada poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega poliisil. Iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata. Vastustaja ei esitanud selles asjas eraldi kirjalikku teatist selle kohta, et objekti kindlustustingimusi on muudetud, samuti ei olnud ka uues poliisis vastavat märget tehtud. Apellant sai 2009. aasta suvel posti teel kätte koos arvega ka muudetud poliisi.
Poliisi number ja selle struktuur ei erinenud AS If Eesti Kindlustus esinduse poolt varem väljaantust. Seoses sellega ei märganudki ta, et nimetatud poliis on koostatud uute kindlustustingimustega. Lisaks ei võrrelnud apellant esimest ja järgnevaid arveid ega olnud kursis sellega, et makse suurus on muutunud. Apellant sai kindlustustingimuste muudatustest teada alles peale kindlustusjuhtumi saabumist. Apellandil ei ole süüd selles, et ta ei pööranud tähelepanu kindlustustingimuste muudatustele. Apellant esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles palus kohaldada antud kohtuvaidluses VÕS § 436 lg 1 ning lg 2 sätteid, kuid kohus taotlusele hinnangut ei andnud. Vastustaja seisukoht
12.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
13.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 16.01.2009 väljastas kostja hagejale poliisi nr 9295000, millelt nähtub, et pooled olid leppinud kokku vaidlusaluse elamu kindlustusväärtuseks 750 000 krooni (t lk 5-8); 2) koos arvega 04.07.2009 (t lk 141) väljastas kostja hagejale sama numbriga, kuid 17.01.2009 kuupäeva kandva poliisi, millel oli elamu kindlustusväärtuseks märgitud 550 000 krooni (t lk 138); 3) hageja ei vaielnud uue poliisi sisule vastu; 4) 11.11.2009 elamu hävis ja kostja maksis kindlustushüvitisena hagejale välja 547 000 krooni.
15.Esmalt ei nõustu kolleegium maakohtu hinnanguga muudetud lepingutingimuste heakskiitmise kohta kindlustusvõtja poolt. Tõepoolest on hageja võtnud omaks, et ta ei vaidlustanud kindlustusandja poolt lepingutingimuste muutmist. Samas on hageja selgitanud, et kostja ei käitunud lepingumuudatuste teatavaks tegemisel vastavalt seadusele ning et temal puudus mõistlik vajadus suvel koos arvega saadud uut poliisi sellise tähelepanuga lugeda, et saada aru tingimuste muutmisest. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga. VÕS § 436 lg 2 kohaselt loetakse kõrvalekalle poliisi sisust heakskiidetuks üksnes siis, kui kindlustusandja on poliisi väljastamisel juhtinud kindlustusvõtja tähelepanu kõrvalekaldele eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega. Puudub vaidlus, et sellist teadet kostja hagejale ei esitanud. Asjakohane on maakohtu selgitus, et see, kelle algatusel lepingutingimuste muutmine toimus, asja lahendamisel tähtsust ei oma. VÕS § 436 lg 2 kohaselt võib teate asendada poliisi sisust eraldi esiletõstetud märkega poliisil. 17.01.2009 kuupäeva kandval poliisil ega koos sellega esitatud arvel mingeid vastavaid märkeid ei olnud. Kolleegium nõustub apellandiga, et arvel miinusmärgiga ettemaksu (mitte tasumisele kuuluva summa, nagu ekslikult märkis maakohus) näitamine ei pidanud ega saanudki anda kindlustusvõtjale vajalikku teavet lepingutingimuste muutmise kohta kindlustusandja poolt. On inimlik ja mõistlik, et hageja, teades, et tal on juba alates talvest olemas poliis ning tema kohustuseks on tasuda järjekordne makse, ei pööranud arvega koos saabunud uuele poliisile piisavat tähelepanu. 16.01.2009 ja 17.01.2009 poliiside visuaalsel võrdlemisel nähtub, et tegemist on nii numbri, väljastamise kuupäevade (järgnevad kuupäevad), struktuuri kui muu vormistuse poolest äärmiselt sarnaste dokumentidega. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium veendumusel, et ei ole alust lugeda heakskiidetuks kindlustusandja poolt ühepoolselt muudetud lepingutingimusi ning poolte vahel kehtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal 16.01.2009 poliisil märgitud kindlustuskaitse, sealhulgas kindlustusväärtusena ja summana 750 000 krooni. Kindlustusandja, saates kindlustusvõtjat eraldi teavitamata
talle suvel koos järjekordse arvega pool aastat varem väljatrükitud muudetud poliisi, ei toiminud heas usus, milleks kohustab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg
16.VÕS § 426 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja poolseks maksimaalseks väljamaksu summaks. VÕS § 477 kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on juhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Pooled vaidlevad kindlustusjuhtumi tagajärjel saabunud tegeliku kahju suuruse üle. Kuna kaevatavas otsuses maakohus tegeliku kahju suurust ei menetlenud (ei uurinud ega analüüsinud vastavaid poolte väiteid ega tõendeid), siis ei ole ringkonnakohtul võimalik käesolevat tsiviilasja lõpuni lahendada. Tulenevalt TsMS § 9 lg-st 3 ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul lahendada hageja nõue kostja vastu sisuliselt lõpuni.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja on esitanud tegeliku kahju tõendamiseks hinnapakkumised VJS Formplast OÜ-lt suuruses 51 684 krooni (t lk 161) ja Johanna&Partnerid OÜ-lt suuruses 546 935 krooni (t lk 185-186). Hageja on neid vaidlustanud, kuid omapoolseid tõendeid esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ka kohus ei selgitanud eelmenetluses pooltele tõendamiskoormuse jagunemist ega teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus jättis eelmenetluses täitmata TsMS § 351 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustuse. Viidatud sätte kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada pooltele, millisel õiguslikul alusel ja sellest tulenevalt millistel eeldustel saaks hagi rahuldamisele kuuluda.
18.Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.