Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1/4

2-09-60662 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui hageja soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kostja soovib esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Natalja Umarova hagi Anna Jevstropova vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõudeks on poolte üürilepingu alusel tasumata jäänud võlgnevuse maksmise nõue. Algne haginõue oli 46 567, 63 krooni, millele lisandus lepingujärgsete viiviste nõue 0,1% päevas tulenevalt Lepingu punktist 3. 8. Seega hagi kõrvalnõudeks on viivised, hagiavalduses toodi viivisesumma suurus kuni hagi esitamise päeva seisuni. 12.07.2010.a. vähendas hageja haginõuet kuni 44 717, 63 krooni (s.o. 2857,40 eurot),, kuid jäi lepingujärgsete viiviste nõude juurde (0,1 % päevas põhisummalt iga viivitautd päeva eest. Kostja ei ole kolmel korral ( 26.01.2011; 04.07.2011 ja 07.09.2011.a.) ilmunud kohtuistungile, esitades taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks mõjuva põhjuse – haiguse olemasolu tõttu. Mitte ühelgi korral ei ole kostja esitanud TsMS § 422 lg 2 toodud nõuete kohast tõendid. 2/4

2-09-60662 Kohus on teostanud 04.07.2011 ja 07.09.2011.a toimunud kohtuistungi kohta järelpärimised perearstile, millest on ilmnenud, et kostja tervislik seisund on võimaldanud kohtuistungist osa võtta, kuid ta ei ole istungile ilmunud. 07.09.2011.a. toimunud kohuistungil vähendas hageja viivisenõuet, piirdudes viiviste väljamõistmisel konkreetselt määratletud summaga 4902,10 eurot (viivisearvestus 18.07.2011.a. seisuga). Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsusega haginõue de rahuldamist põhinõude osas summas 2857,40 eurot (so. 44 717, 63 krooni) ning viiviste osas kogusummas 313,20 eurot (s.o 4902, 10 krooni).

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt TSMS § 407 lg 1 Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagejal ei esinenud mõjuvat põhjust kolmel järjestikkusel korral kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus on kontrollinud mõjuva põhjuse olemasolu ja leidnud, et kostjal see puudub. Kohus on seisukohal, et kostja on oma taotlustega püüdnud kohut eksitusse viia ja menetlust venitada. Tulenevalt TSMS § 413 kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud täies ulatuses. VÕS § 108 lg 1 sätestab Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtub, et kostja rikkus üüri tasumise kohustust ning ei tasunud lepingujärgseid üürimakseid. VÕS §113 lg 1 sätestab viivise nõudmise alused Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille punktis 3.8. olid pooled kokku leppinud viivisemäära iga makes tasumisega viivitatud 0,1% päeva eest. VÕS § 271 määratleb üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnisasja üürilepingu regulatsiooni elu- ja äriruumide üürimisel, kui seadusest ei tulene teisiti. 3/4

2-09-60662 VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hagiavaldusest ilmneb,et pooled olid üürilepingus kokku leppinud kõigi üüripinna kasutamisega seonduvate kulutuste hüvitamises. VÕS § 294 määrab kindlaks maksetähtaja Kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. Hagiavalduse kohaselt kostja ei tasunud üüri ja kõrvalkulusid perioodiliste maksetena ega ka lepingu lõppemisel, tal tekkis võlgnevus, mille hüvitamist kostja nõuab. Menetluskulude jaotus Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud Viru Maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.