lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-55286/19

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.09.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-55286/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1523
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 105 lg 1, 2Ülesütlemise tühisusele tuginemineTLS § 100 lg 4Ülesütlemise hüvitisTLS § 104 lg 1Ülesütlemise tühisusTsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 79Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 85 lg 4Töölepingu korraline ülesütlemineTLS § 91 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-170-11Riigikohus06.02.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kim Johansen Transport osaühing10818405(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-55286

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2011, Tallinn

Tsiviilasi

R Ku hagi Kim Johansen Transport OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks 3966,79 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R Ku apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R K (isikukood xxxxxxxxx), esindaja Thea Rohtla Kostja Kim Johansen Transport OÜ (registrikood 10818405), esindaja v.adv Kalle-Kaspar Sepper

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2011 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Lugeda R Ku ja Kim Johansen Transport OÜ vaheline tööleping erakorraliselt ülesöelduks töölepingu seaduse § 91 lg 2 p 3 alusel 15.07.2010.
3.Välja mõista Kim Johansen Transport OÜ-lt hüvitis 3966 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kuus) eurot ja 79 eurosenti R Ku kasuks.
4.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-24-13632/43Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-12004/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TLS § 95 lg 1Ülesütlemisavaldus
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 218 lg 4Lepinguline esindaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Kim Johansen Transport OÜ kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1.R K töötas kostja juures autojuhina 01.09.2009 sõlmitud töölepingu alusel. Hageja leidis, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingut ning esitas kostjale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 15.07.2010 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel. Ülesütlemist põhjendas hageja sellega, et kostja kohustas teda korduvalt rikkuma ettenähtud töö- ja puhkeaja norme, mille rikkumise tõttu määrati hagejale Rootsi politsei poolt trahv. Hageja pidi korduvalt sõitma järjest enam kui 12 tundi. Kostja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.
2.Hageja esitas 12.08.2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tunnustamiseks. R K palus tuvastada töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 15.07.2010 ning lähtuvalt TLS § 100 lg-st 4 mõista välja kolme kuu keskmine töötasu summas 3966,79 eurot. TVK jättis apellandi nõude 13.10.2010 otsusega rahuldamata ja tööleping loeti korraliselt ülesöelduks TLS § 85 lg 4 järgi..
3.R K pöördus hagiga kohtusse 05.11.2010, milles palus lugeda 01.09.2009 sõlmitud leping erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 15.07.2010 ja TLS § 100 lgst 4 lähtuvalt mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3966,79 eurot.
4.Kostja ei vaidlustanud hageja poolset töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 alusel. Seega lõppes tööleping 15.07.2010 TLS § 91 lg 2 p 3 alusel.
5.Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kostjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja ühe kuu keskmine töötasu on 20 688,90 krooni (1322,26 eurot), kolme kuu keskmine töötasu on 62 066,70 krooni (3966,79 eurot). Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejat ei ole kohustatud rikkuma seadust või töölepingut. Hageja väited, et teda sunniti korduvalt sõitma rohkem kui 12 tundi järjest, on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning mentluskulud R Ku kanda.
8.Hageja palus lugeda tööleping erakorraliselt üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel pidades kostja rikkumiseks sundi korduvale töö- ja puhkeaja seaduse rikkumisele. Kohtus ei leidnud tõendamist kostjapoolne oluline töölepingu rikkumine, kuna hageja väited on jäänud tõendamata.
9.Hageja väitel tema ülesütlemisavaldus on muutunud TLS § 105 lg 2 alusel kehtivaks, kuna kostja seda ei vaidlustanud. Vastavalt TLS § 104 lg-le 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse

2(4)

tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.

10.TLS § 105 järgi pidanuks kostja esitama töövaidluskomisjonile (või kohtule) avalduse hageja töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, kuid antud juhul on olukord vastupidine – hageja on esitanud avalduse ülesütlemise kehtivuse tunnustamiseks.
11.Kohtu hinnangul, lähtudes TLS § 105 tõlgendusest, ei pidanud kostja esitama täiendavat avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks töövaidluskomisjonile. Tõlgendades TLS § 105 grammatiliselt, on antud sätte kohaldamise eeldused täidetud, kuna nimetatud paragrahvis ei ole märgitud isikut, kes peaks töövaidluskomisjoni või kohtu poole pöörduma – kas töötaja või tööandja. Sellest tulenevalt võivad pöördujaks olla mõlemad isikud. Tõlgendades antud paragrahvi teleoloogiliselt, seisneb antud sätte mõte selles, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tuleb ülesütlemine läbi vaielda töövaidlusorganis, kuhu tuleb pöörduda 30 kalendripäeva jooksul. Kui hageja ise on õigusselguse saamiseks pöördunud töövaidluskomisjoni nõudega tunnustada erakorralise ülesütlemise kehtivust, on TLS § 105 olukord saavutatud. Tarbetu oleks nõuda tööandjalt täiendava nõude esitamist erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tunnustamiseks, sest teise poole esitatud nõude raames vaieldakse sama vaidlust. Kuivõrd TLS § 105 ei sätesta töövaidlusorganisse pöörduvat isikut, mille kohaselt võivad selleks olla mõlemad lepingupooled, võib nõuet sõnastada mitmeti ning kuna antud juhul on avaldus esitatud tähtajaliselt, käib vaidlus töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse osas, ei ole erakorraline ülesütlemine TLS § 105 lg 2 alusel kehtiv.
12.Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Seega puudub alus ka hagejale hüvitise maksmiseks. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Ekslik on kohtu tõlgendus TLS § 105 lg-st 1, nagu ei sätestaks seadus töövaidlusorganisse pöörduvat isikut. Antud säte piiritleb selgelt avalduse tegija. Seaduse sõnastusest saab selgelt välja lugeda, et avalduse töövaidluskomisjonile või hagi kohtule peab esitama ülesütlemise saaja, mitte esitaja. Töötaja saab küll ülesütlemisavaldust vaidlustada, kuid seda juhul, kui ülesütlemisavalduse esitab talle tööandja. Ekslik on kohtu järeldus, nagu ei olnuks vaja kostjal töövaidluskomisjoni esitada täiendavat nõuet. Hageja ei ole töövaidlusorganisse esitanud avaldust ei töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ega ole sama mõttega nõuet ka kuidagi muud moodi formuleerinud, nagu leidis kohus. Kostja avalduseks lähtuvalt kohtuotsuses kirjeldatust oleks olnud erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine – neid kahte pöördumist ei saa pidada samaks vaidluseks.
15.Hageja on tuginenud nõude esitamisel TLS § 105 lg-le 2. Tegemist ei ole sisulise vaidlusega tuvastamaks erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ja selle põhjalt makstava hüvitise suurust, vaid tegu on kostja tegevusetusega ülesütlemisavalduse saamisel TLS § 105 lg 1 mõttes, mille tulemusena hageja esitatud avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel oli kehtiv TLS § 105 lg 2 mõttes. Kuivõrd hageja ega ka kostja ei olnud esitanud nõuet töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, ei olnud maakohtul alust

3(4)

järeldusele, et kuna hageja ei ole suutnud tõendada erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine, mistõttu puudub alus ka hagejale hüvitise maksmiseks. Vastustaja seisukoht

16.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
18.Vaidlust ei ole maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude üle. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu poolt TLS § 105 lg-le 1 antud tõlgendusega, nagu ei sätestaks seadus töövaidlusorganisse pöörduvat isikut. Töölepingu seaduse kohaselt võivad vastavate aluste olemasolul töölepingu erakorraliselt üles öelda mõlemad pooled, nii tööandja kui töötaja. Ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele (TLS § 95 lg 1). TLS §-st 105, mis sätestab töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemise, tuleneb, et ülesütlemine on kehtiv, kuni pole tuvastatud selle tühisus. Seega töövaidlusorganisse peab pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise tühisusele.
19.Kuivõrd tööandja ei esitanud töövaidlusorganisse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2).
20.Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on välja toonud, et tema keskmine töötasu oli 20 688,90 krooni (1322,26 eurot) ja kolme kuu keskmine töötasu on 62 066,70 krooni (3966,79 eurot), mida kostja pole vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3966,79 eurot. Menetluskulude jaotus ja selgitus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb nii esimese kui teise astme menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja Kim Johansen Transport OÜ kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Malle Seppik

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-25-18816/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium