Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

ASJAOLUD

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 08.06.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt taotles kostja hagejalt arvutivõrgu lehekülje vahendusel eralaenu vastavalt 20 000 krooni s.o 1278,23 eurot. Hageja kandis taotletud laenusummad kostja arvelduskontole 16.10.2007.a. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingud üles ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. X volitas Y kostjalt võlga sisse nõudma, millest teavitas ka kostjat. Y esitas 02.06.2008. a kostjale nõude, kuid kostja ei ole oma võlgnevust käesoleva hetkeni tasunud Hageja nõuab kostjalt põhinõude 1278,23 euro, intressi 968,13 euro ning kahju 117,20 euro tasumist.

MENETLUSE KÄIK

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 316 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta (tl 43-45). Menetlusdokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 26.07.2011.a Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: 1) eralaenu tingimused (tl 4); 2) eralaenu taotluse kinnitus, millelt nähtuvalt on kostja 11.10.2007.a kinnitanud, et laenutaotluses esitatud andmed on õiged ning nõustub laenutingimustega kohustudes neid täitma (tl 5); 3) 16.10.2007.a maksekorraldus, millelt nähtub, et kostja arveldusarvele on üle kantud 20 000 krooni (tl 6); 4) makseblankett 22.10.2007.a maksetähtajaga 10.11.2007.a summas 574 krooni (tl 7); 5) makseblankett 23.11.2007.a maksetähtajaga 10.12.2007.a summas 574 krooni (tl 8); 6) makseblankett 22.12.2007.a maksetähtajaga 10.01.2008.a summas 574 krooni (tl 9); 7) makseblankett 22.01.2008.a maksetähtajaga 10.02.2008.a summas 574 krooni (tl 10); 8) makseblankett 22.02.2008.a maksetähtajaga 10.03.2008.a summas 574 krooni (tl 11); 9) makseblankett 22.03.2008.a maksetähtajaga 10.04.2008.a summas 574 krooni (tl 12); 10) makseblankett 10.05.2008.a maksetähtajaga 14 päeva summas 20615,50 krooni, millelt nähtuvalt ei ole kostja vastavalt kokkuleppele tasunud võlgnevust summas 20 615,50 krooni (tl 13); 11) laenukonto väljavõte seisuga 22.05.2008.a, millelt nähtub eelmise kuu saldo summas 20 615,50 krooni, lisanduv intress summas 412,31 krooni ning saldo arve väljastamisel 21 027,81 krooni (tl 14); 12) 02.06.2008. a nõudekiri nr 5754 kostjale Y OÜ-lt, millelt nähtub volitus hageja nõude sissenõudmiseks kogusummas 22 341,88 krooni s.o 1427,91 eurot (tl 15). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 4-5). VÕS § 396 lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale laenu summas 20 000 krooni (1278,23 eurot). Kostja laenu kokkulepitud graafiku kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne

lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis hageja 10.05.2008.a kostjale laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 13), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja 14 päeva. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 1278,23 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressimäär on 25,8% aastas. Kostja intressivõlgnevus on 968,13 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule nähtuvalt on kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumise tagajärjel, mille eest kostja vastutab. Kahju on hagejale tekkinud summas 117,20 eurot, esineb põhjuslik seos kahju tekitava teo ja tagajärje vahel. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 260 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 319,55 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.