BestBalt Invest OÜ hagi Claus House OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes Hageja BestBalt Invest OÜ (registrikood 11509385, Õismäe tee 124-26 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Johanna Korhonen
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja Claus House OÜ (registrikood 11270754, Alakiventie 4C36 00920 Vartiokylä Helsinki Soome Vabariik), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Claus House OÜ-lt BestBalt Invest OÜ kasuks välja TsMS § 367 alusel alates 3.detsembrist 2008 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt 263 923.03 krooni (16 867.76 €) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 263 923.03 krooni (16 867.76 €). Kohtukulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.BestBalt Invest OÜ (edaspidi hageja) esitas 3. detsembril 2008 Harju Maakohtule hagiavalduse Claus House OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 263 923 krooni 3 senti ja viivise, mida hagiavalduse esitamise ajaks on 108 833 krooni 72 senti. Harju Maakohus andis 11. detsembri 2008. a määrusega hagi kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtule.
2-08-81973 Pärnu Maakohus saatis 20. jaanuaril 2009 kostjale koos teatega hagi menetlusse võtmisest hagiavalduse ja selle lisad ning asja menetlusse võtmise määruse hageja teatatud aadressile Metsa 27, Kärla alevik, Kärla vald, Saaremaa. Teates anti kostjale 20-päevane tähtaeg vastuse esitamiseks ning hoiatati teda, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Teate võttis 3. veebruaril 2009 vastu Tanel Juuro, kes oli äriregistri kohaselt kuni 19. veebruarini 2009 kostja juhatuse liige. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Alates 19. veebruarist 2009 on kostja juhatuse liige Ivo Ili (edaspidi kostja juhatuse liige). Tema ning kostja registrijärgne aadress on XXXXXXXXX. Kohtukordnik üritas 26. märtsil 2009 kell 09.15 ja 30. märtsil 2009 kell 16.50 kostjale hagimaterjale tulutult sellel aadressil kätte toimetada. 6. aprillil 2009 võttis nimetatud aadressil hagimaterjalid vastu kostja juhatuse liikme isa , kes teatas, et kostja juhatuse liige ei ela sellel aadressil ning tema viimaseks teadaolevaks aadressiks on XXXXXXXXXXXXXX. Maakohus saatis kostjale viimati nimetatud aadressile 7. aprillil 2009 tähitud kirjaga teate hagi menetlusse võtmise kohta ning hagiavalduse koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega. Need dokumendid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel.
2.Pärnu Maakohus jättis 3. juuli 2009. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades teda esitama kohtule andmed, mis võimaldavad hagi kostjale kätte toimetada. Hageja esitas 21. juulil 2009 maakohtule hagiavalduse täienduse ja taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Taotluse kohaselt on hageja üritanud kostja juhatuse liikme tegelikku elu- või töökohta selgitada kolmandate isikute kaudu. Hagejal ei õnnestunud lisaks kohtule teadaolevatele aadressidele välja selgitada muid aadresse. Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2009. a määrusega hageja taotluse ning kohtuteade avaldati
3.Hageja esitas 9. detsembril 2009 maakohtule taotluse, milles palus teha tagaseljaotsuse.
18.veebruaril 2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse täpsustuse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 263 923 krooni 3 senti ja viivise, mille määraks päevas on 0,5% tähtaegselt tasumata summast, kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata hageja menetluskulude suuruseks 27 624 krooni 55 senti.
4.Pärnu Maakohus tegi 2. märtsil 2010 tagaseljaotsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 263 923 krooni 3 senti, viivise hagi esitamise aja seisuga 108 256 krooni 34 senti ning ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest. Lisaks jättis maakohus hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Tagaseljaotsuse resolutiivosa avaldati 5. märtsil 2010 AT-s.
5.Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale teistmisavalduse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 2. märtsi 2010. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-81973 osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis Claus House OÜ-lt välja BestBalt Invest OÜ
2-08-81973 kasuks ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest, ning osas, millega maakohus jaotas poolte menetluskulud ja mõistis Claus House OÜ-lt välja BestBalt Invest OÜ kasuks menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti.
2.Jätta ülejäänud osas tagaseljaotsus muutmata.
3.Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
7.Asja uuel menetlemisel saatis maakohus kostjale vastamiseks hageja 21.07.2009.a. hagiavalduse täienduse viivise nõudes ja 18.02.2010.a. hagiavalduse täienduse täpsustuse viivise nõudes. Hageja 21.07.2009.a. esitatud hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 263 923,03 krooni ning viivised, mis hagiavalduse esitamise hetkel oli 108 256.34 krooni, kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda /t.l. 67-68/. 18.02.2010.a. hagiavalduse täienduse täpsustuses palub hageja TsMS § 1741 lg 1 ja lg 3 ning § 367 alusel: 1) kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude summas 263 923,03 krooni ja viivised 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni; 2) menetluskulud panna kostja kanda ja 3) määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud summas 27 624,55 krooni /t.l. 79-80/.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja leiab, et hageja on nõudmas viivist määraga 0,5% päevas, so. oluliselt suuremas määras, kui on seadusjärgne viivisemäär. Selline viivisemäär (0,5%) ei ole kuidagi põhjendatud ega õige. Hagimaterjalide kohaselt on tegemist kahju hüvitamise nõudega, kusjuures nõude varasem omanik BestBalt Rakennus Oy on kajastanud talle väidetavalt tekitatud kahju arvetel, kuhu on ühepoolselt märgitud viiviseprotsent 0,5%. Hageja ongi arvestanud viivist vaid tulenevalt ühepoolselt väljastatud arvetel näidatud viivisemäärast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 (otsuse p 11) märkinud, et majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Eelnev tähendab seda, et pelgalt arve väljastamine ja sellel näidatud 0,5% viivisemäär ei tähenda seda, et pooled oleksid leppinud kokku 0,5%-lises viivisemääras.
2-08-81973
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega peab seadusjärgsest viivisemäärast suurema määra rakendamiseks eksisteerima vastav leping /poolte kokkulepe. Antud asjas sellist kokkulepet ei ole ning ilmselt ei saa selles asjaolus ka vaidlust olla. Mingit lepingudokumenti, mis sätestaks seadusjärgsest viivisemäärast suurema määra, poolte vahel allkirjastatud ei ole. Asja juures on vaid hageja õiguseellase koostatud ja esitatud arved, milledele ühepoolselt lisatud viivisemääraks 0,5% päevas. Kostja on seisukohal, et arvete puhul, kus on ühepoolselt tehtud märge viivise kohta 0,5% päevas, ei saa teha järeldust, et pooled on leppinud kokku arvega hilinemise puhuks rakendada kõrgendatud viivisemäära. Kostja leiab, maksimaalne, mida hageja antud olukorras nõuda võiks, on seadusjärgne viivis arvete tasumisega hilinemise eest, kuid selleks peaks hageja tõendama, et kostja oleks need arved üldse kätte saanud. Hageja on jäänud oma nõude juurde mõista kostjalt välja põhinõude summa 263 923,03 krooni ja viivised 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et hagi esitamiseks (01.12.2008) oli kogunenud viiviseid 108 256, 34.krooni, siis oleks hageja nõude kohaselt praeguseks viivist kogunenud juurde 1 134 869.krooni (263 923,03*0,5%* 860), kokku seega viivisenõue 1 243 125, 34 krooni. Kuivõrd viivisemäär 0,5% on ilmselt põhjendamatu ja sellist kokkulepet poolte vahel ei eksisteeri, siis ei saa kostja hinnangul ca 1,1 miljoni kroonist viivisenõuet rahuldada ja hagi peab jääma seetõttu suuremas osas rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja palun jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusega, st. jätta enamus menetluskulusid hageja kanda.
9.Hageja märgib vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 263 923,03 krooni põhineb kolmele kostja poolt käesoleva ajani tasumata arvele (22.08.2008.a. väljastatud arve nr 2, 01.09.2008.a. väljastatud arve nr 3 ja 12.09.2008.a. väljastatud arve nr 5, hagiavalduse lisad 4 ja 11-12). Arved on esitatud kostjale tähitud kirjadega, mida hageja saab tõendada vastavate kviitungitega (lisad 1-3). Arvetel näidatud viivisemääraga 0,5% päevas tasumata põhinõudelt on kostja nõustunud. Ta ei käesoleva ajani esitanud ühtegi arveid puudutavat pretensiooni või vastuväiteid ega taotlenud viivisemäära vähendamist võlaõigusseaduse § 113 lg 8 tähenduses.
2-08-81973
Tähelepanuta ei saa ka jätta asjaolu, et kostja endine juhatuse liige Ivo Tass (juhatuse liige kuni 29.09.2008.a.) ja hageja juhatuse liige Jaanus Kivimaa leppisid suuliselt 12.09.2008.a. kokku, et BestBalt Invest OÜ esitab eraldi arve arvete nr 2 ja 5 tasumisega hilinemise tõttu kogunenud viivise tasumiseks. See, et pooled leppisid kokku viivise tasumises ja hageja esitas kostjale kokkuleppest tuleneva 12.09.2008a. arve nr 6 (lisa 4), näitab hageja arvates seda, et kostja ja hageja vahel oli ka kokkulepe viivise rakendamises määras 0,5% tasumata põhinõudelt päevas ja et kostja juhatuse liige oli igal juhul teadlik seadusejärgsest viivisemäärast kõrgema, kokkuleppelise viivisemäära rakendamisest. Kostja on enda vastuses viidanud Riigikohtu 17.12.2009.a. lahendile nr 3-2-1-144-09, mille punktis 11 on lisaks kostja poolt viidatule öeldud, et „arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.“ Hageja arvates kinnitab 12.09.2008.a. arve nr 6 sõnastus, et kostja ja hageja juhatuse liikmete vahel oli kokkuleppe viivisemääras 0,5% päevas tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab täiendavalt, et isegi kui kohus peab hageja viivisenõuet 0,5% päevas tasumata põhinõudelt põhjendamatuks, on kostjal kohustus tasuda põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. Sellisel juhul on hageja viivisenõue käesoleval hetkel: Põhinõue EEK
Hagejal on õigus viivisenõudele vastavavalt kostjale esitatud ja kostja poolt kättesaadud ja aktsepteeritud arvetele, kuid vähemalt VÕS 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Ka kostja on enda
13.aprilli 2011.a. seisukohtades möönnud, et hagejal on õigus vähemalt seadusjärgsele viivisele. Hageja hinnangul kannab viivis antud tsiviilasja puhul eelkõige kompensatsioonilist funktsiooni. kuivõrd hageja on oodanud kostjapoolset arvete tasumist käesolevaks hetkeks rohkem kui 2,5 aastat. Arvete tasumise asemel ja tekkinud kohustuste vältimiseks asuti Claus House OÜ-d edasi võõrandama ja juhatuse liikmeid vahetama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja esindaja on korduvalt püüdnud alustada läbirääkimisi kostja esindajaga. Hageja esindaja poolt on kostja esindajale saadetud 14.12.2010.a. (lisa 5) ja 25.04.2011.a. (lisa 6) vastasisulised e-kirjad lisaks millele hageja esindaja pöördus kostja esindaja poole
2-08-81973 04.04.2011.a. ka telefoni teel. Hageja on kompromissi sõlmimise ja käesoleva menetluse kiirema lahendamise eesmärgil olnud teatud tingimustel isegi nõus loobuma vaidlusalusest viivisenõudest. Kostja ei ole hageja ettepanekutele vastanud. Samuti on hageja juhatuse liige Jaanus Kivimaa püüdnud kontakteeruda Claus House OÜ endise juhatuse liikme, Ivo Tass ́iga, selles siiani õnnestumata. Kuivõrd kostja ei ole hageja kompromissiettepanekutele, milles hageja on olnud nõus viivisenõudest loobuma, isegi reageerinud, leiab hageja, et menetluskulude jaotamisel tuleb rakendada eelnimetatud TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut ja jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Kostja leiab vastuseks hagejale, et saab hageja viimatistest seisukohtadest aru nõnda, et seadusest suuremas viivisemääras olevat kostja ja hageja juhatuse liikmed suuliselt kokku leppinud. Kostja ei kinnita selliseid kokkuleppeid ja hageja ei ole väidetava suulise kokkuleppe kohta mitte mingeid tõendeid esitanud. Hageja ülesanne on tõendada oma väiteid, sh. väidetava suulise kokkuleppe olemasolu viivisemäära osas. Hageja möönab ka ise, et maksimaalselt võiks asjas olla rakendatud seadusjärgne määr, seda kinnitab asjas esitatud arvestuskäik ja seisukohtadele lisatud e-kirja-vahetus. Kindlasti ei ole kostja nõus, et menetluskulud jääksid täies ulatuses kostja kanda, sest suur osa (viivised) nõudest tuleks jätta rahuldamata. Nõustuda ei saa väitega, et kostja ei ole olnud nõus kompromissiga ega ole midagi vastanud. Hageja esindajale on antud teada, et pakutav kompromiss ei sobi, sest see tähendaks sisuliselt kogu hagi (põhinõue + seadusjärgsed viivised) õigeksvõtmist. See, et hageja on nõus loobuma 0,5%-lisest viivisemäärast, on kostja arvates paratamatus, aga mitte kompromissiettepanek. Samuti ei saanud kostja olla nõus hageja tingimusega juhatuse liikmelt lisatagatise andmiseks ja Soome maksuametiga ähvardamisega.
KOHTU SEISUKOHT
11.Pärnu Maakohtu 4.07.2011.a. määrusega määrati antud asjas kirjalik menetlus ning menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise lõpptähtpäevaks 22.08.2011.a. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 12.septembri 2011.a. /t.l. 177/. Käesolevas tsiviilasjas on Pärnu Maakohus teinud 2. märtsil 2010 tagaseljaotsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 263 923 krooni 3 senti, viivise hagi esitamise aja seisuga 108 256 krooni 34 senti ning ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest. Lisaks jättis maakohus hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Riigikohus on 9.03.2011.a. määruses määranud, et tagaseljaotsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest, ning jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude katteks 27 624 krooni 55 senti. Seega on Pärnu Maakohtu 2.03.2010.a. tagaseljaotsus jõustunud osas, millega maakohus on kostjalt hageja kasuks mõistnud välja põhivõla 263 923.03 krooni ja viivise 108 256.34 krooni. Seega antud juhul asja uuel läbivaatamisel peab kohus lahendama hageja viivisenõude mõista kostjalt välja ajavahemiku eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis, mille määraks päevas on 0,5% põhinõudest ja menetluskulude jaotuse.
2-08-81973 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Praeguse asja menetluse tulemusena on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõlg 263 923.03 krooni (16 867.76 eurot). Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises viivise määras pooled kokku leppisid. Hageja väidab, et pooled leppisid kostjale esitatud arvetel ja 12.09.2008 suulises vormis kokku viivise määras 0,5%, kostja hageja väidet omaks ei võta. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et lepiti kokku seaduses sätestatust erinevas viivise määras. Hagimaterjalide kohaselt on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagejale loovutatud nõude varasem omanik BestBalt Rakennus Oy on kajastanud talle tekitatud kahju arvetel, kuhu on ühepoolselt märgitud viiviseprotsent 0,5%. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 (otsuse p 11) märkinud, et majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Kohus nõustub kostjaga selles, et eelnev tähendab seda, et pelgalt arve väljastamine ja sellel näidatud 0,5% viivisemäär ei tähenda seda, et pooled oleksid leppinud kokku 0,5%-lises viivisemääras. Suulise kokkuleppe olemasolu, ei ole hageja tõendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega peab seadusjärgsest viivisemäärast suurema määra rakendamiseks eksisteerima vastav leping /poolte kokkulepe. Antud asjas ei ole hageja sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et seega on hageja viivise nõue põhjendatud seadusjärgses viivisemääras põhinõudest alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
2-08-81973
12.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama sätte 2.lõike kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud asjas nõudis hageja kostjalt 263 923.03 krooni põhivõla ja hagiavalduse esitamise hetkeks oleva viivise 108 833.72 krooni ning viivise 0,5% päevas alates hagiavalduse esitamisest tähtaegselt tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kohtumenetluse tulemusena mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 263 923.03 krooni põhivõlga, 108 833.72 krooni viivist ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 3.12.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Järelikult rahuldati hagi asja uuel läbivaatamisel vaid TsMS § 367 alusel nõutava viivise määra osas osaliselt. Kohus asub antud tsiviilasja eripära (kostja ei olnud pikka aega kohtule kättesaadav) ja sellest tingitud menetluse venimist arvestades seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Sellisele arusaamisele ajendas kohut jõudma ka asjaolu, et hageja on kompromissi sõlmimise ja käesoleva menetluse kiirema lahendamise eesmärgil olnud teatud tingimustel nõus loobuma vaidlusalusest viivisenõudest. Kostja ei ole hageja ettepanekutele vastanud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.