2-10-62125
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
12.september 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62125
Tsiviilasja hind
6 417,70 eurot
Pooled ja nende esindajad
AS Swedbank hagi R. P. vastu 7 726,69 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja AS Swedbank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Kadri Kõressaar); kostja R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xx xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
22.augustil 2011
Hagi ese
rahuldada AS Swedbank hagi R. P. vastu. Välja mõista R. P. AS Swedbank kasuks 7 726 (seitse tuhat seitsesada kakskümmend kuus) eurot ja 69 senti. Välja mõista R. P. AS Swedbank kasuks viivis põhinõudelt, so 6 417,70 eurolt alates 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 6 417,70 eurot. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta R. P. kanda. Välja mõista R. P. AS Swedbank kasuks menetluskulu 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 90 senti. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R. P. tasuda menetluskulult
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 798,90 eurot. Edasikaebamise kord AS Swedbank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja, kellele on kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 7.mail 2011.a. (tl 92) ja kostja on kohtule teatanud, et eelmisel päeval haigestus laps ja abikaasa ei tulnud Tartust koju, mistõttu ei saa ta kohtuistungile tulla ning taotleb kohtuistungi edasilükkamist (tl 95). Kohtukutses on kostjat hoiatatud, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile on kohtul õigus TsMS § 410 alusel teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsus. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist (tl 98). Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, sest kostja ei ole põhistanud kohtule mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega esitanud sellekohaseid tõendeid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 410, 413 lg 1 sätteid arvestades hageja taotlusel asja tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
2 (4)
TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.veebruaril 2006 laenulepingu (leping 1) summas 100 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2010. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.11.2008. Lepingu p 10.1 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 alusel. 12.07.2006 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 60 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas, tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Lepingu 2 p 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. 01.02.200931.03.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. Hageja saatis kostjale 10.06.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 25.06.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustab hageja kohtumenetlust kogu võlgnevuste sisenõudmiseks. 10.08.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ning 23.07.2009 sulges lepingu 2 kasutuslimiidi. Seisuga 10.detsember 2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 120 896,43 krooni (7 726,69 eurot), millest lepingust nr 1 tulenev võlgnevus kokku 50 161,10 krooni (3 205,88 eurot; põhiosa on 40 473,04 krooni, intress 4 947,41 krooni ajavahemiku 30.01.2009 kuni 10.08.2009 eest ja põhiosa viivis 4740,65 krooni ajavahemiku 30.01.2009 kuni 10.12.2010 eest); lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 70 735,33 krooni (4 520,81 eurot; põhiosa on 59 942,18 krooni, intress 2 424,24 krooni ajavahemiku 01.02.2009 kuni 23.07.2009 eest ja põhiosa viivis 8 368,91 krooni ajavahemiku 31.03.2009 kuni 10.12.2010 eest). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktika kohaselt ei ületa väljamõistetavate viiviste suurus põhinõude suurust. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja 3 (4)
mõista võlgnevus 7726,69 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis põhinõudelt, so 6 417,70 eurolt alates hagi esitamisest, so 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 6 417,70 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb määrata tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 798,90 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 12 500 kroonist. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendi ( tl 8) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv 12 500 krooni, s.o. 798,90 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt R. P. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 798,90 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 798,90 eurot. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.