2-10-62133
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
12.september 2010 Võru kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-62133
Hagi ese
AS Swedbank hagi V. R. vastu 6 561,81 euro ja lisanduva viivise nõudes 5 197,30 eurot hageja AS Swedbank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Kadri Kõressaar); kostja V. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx)
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
22.august 2011.a.
rahuldada AS Swedbank hagi V. R. vastu. Välja mõista V. R. AS Swedbank kasuks 6 561 (kuus tuhat viissada kuuskümmend üks) eurot ja 81 senti. Välja mõista V. R. AS Swedbank kasuks viivis põhinõudelt, so 5197,30 eurolt 13.detsembrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui 5 197,30 eurot. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus AS Swedbank menetluskulud jätta V. R. kanda. Välja mõista V. R. AS Swedbank kasuks menetluskulu 639,12 eurot. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb V. R. tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 639,12 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks ( tl 56). TsMS § 440 lg 1, 2 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 2 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2007 määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 000 krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 2 000 krooni kuus, tagatiseks olid kostja igakuised laekumised. Lepingu 1 p 5.5. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi kasutamise eest aastamaksu 300 krooni. 10.11.2008 kustutas kostja põhiosa võlgnevusest ja tasumata jäi põhiosast 752,49 krooni. 09.10.2007 sõlmisid pooled laenulepingu (leping 2) summas 115 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.2008. Lepingu 2 p 10.1 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 alusel. Hageja saatis kostjale 26.03.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 10.04.2009 ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sisenõudmiseks. 17.06.2009 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Seisuga 10.detsember 2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 102 670,10 krooni, s.o. 6 561,81 eurot, millest 1) lepingust 1 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 828,61 krooni, s.o. 116,86 eurot (põhiosa 752,49 krooni, aastamaks 300 krooni, aastamaksu viivis 89,17 krooni, teenustasu sularaha väljavõtu eest 68,30 krooni, teenustasu viivis 39,62 krooni ja põhiosa viivis 579,03 krooni perioodi 13.10.2008 -10.12.2010 eest; 2) lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 100 841,49 krooni, s.o. 6 444,95 eurot ( põhiosa 80 567,53 krooni, intress 10 412,62 krooni perioodi 10.10.2008 - 17.06.2009 eest ja põhiosa viivis 9 861,34 krooni perioodi 10.10.2008 -10.12.2010 eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis V. R. vastu välja mõista 102 670,10 krooni, s.o. 6 561,81 eurot, ja viivise protsendina 2 (4)
põhinõudelt (81 320,02 kroonilt e. 5 197,30 eurolt) alates 11.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6 561,81 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis põhinõudelt, so 5197,30 eurolt alates hagiavalduse esitamisest 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kuid mitte rohkem kui põhinõude, s.o. 5197,30 euro suuruses. Kohtupraktika kohaselt rahuldatakse hagi viiviste nõudes kuni põhinõude suuruses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendava dokumendi ( tl 8). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3 (4)
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse tuleb kostjalt V. R. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 639,12 eurot. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.