AS PITOL (pankrotis) lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise otsustamine
Kirjalik menetlus
9. september 2011. a
Menetlusosalised esindajad
ja
(registrikood:
10063705)
nende 1. Avaldaja: pankrotihaldur – Katrin Prükk (isikukood: 47505106547, postiaadress: Tartu, Pepleri 32)
2.Asjast puudutud isikud: 2.1 võlgniku - AS PITOL (pankrotis) – endine juhatuse liige Raul Lusti (isikukood: 36712212716; elukoht: Põlva maakond Põlva vald Metste küla) 2.2 endine pankrotihaldur - Kaupo Piir (isikukood: 34903152721, elukoht: Võru, Vabriku 8-42) 2.3 endine pankrotihaldur - Peeter Uppin (isikukood: 36202136524, elukoht: Tartu, Vaarika 1-30)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada AS PITOL (pankrotis) pankrotimenetlus seoses lõpparuande kinnitamisega.
2.Lugeda juriidiline isik - AS PITOL (pankrotis) – lõpetatuks.
3.Jätta vabastamata Katrin Prükk halduri ülesannetest ning otsustada tema vabastamine halduri ülesannetest pärast vara järeljagamise aruande kohtule esitamist.
4.Määrata Katrin Prüki pankrotihalduri tasuks (bruto) 1686,38 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot 38 senti, mis maksta välja pankrotivara arvelt.
5.Kinnitada haldur Katrin Prüki kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud
2-00-178
kulutuste suuruseks 829,57 eurot.
6.Jätta Kaupo Piirile halduritasu määramata tasust loobumise tõttu.
7.Määrata Peeter Uppini pankrotihalduri tasuks (bruto) 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot 60 senti, mis tasaarvestada Tartu Maakohtu 28.04.2006. a määrusest (tsiviilasi nr 2-06-22) tuleneva nõudega - 7993,57 eurot. Jätta Peeter Uppini halduritasu – 421,60 eurot (bruto) – välja maksmata.
8.Jätta rahuldamata Peeter Uppini taotlus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 236,47 euro ulatuses.
9.AS PITOL (pankrotis) dokumentide hoidjaks jätta Katrin Prükk.
10.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt pankrotiseaduse § 163 lõikele 2 vastuväite. Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib puudutatud isik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Faktilised asjaolud Põlva Maakohtu 13.09.2000. a otsusega kuulutati välja AS PITOL pankrot ja pankrotihalduriks määrati Kaupo Piir (tl 41-42). Põlva Maakohtu 12.12.2000. a määrusega vabastati Kaupo Piir pankrotihalduri kohustustest ning uueks pankrotihalduriks nimetati Peeter Uppin alates 12.12.2000. a (tl 56). Põlva Maakohtu 31.01.2003. a määrusega vabastati Peeter Uppin pankrotihalduri kohustustest ning uueks pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk alates 01.02.2003. a (tl 98). Tartu Maakohtu 02.03.2005. a määrusega kinnitati AS PITOL (pankrotis) jaotusettepanek (tl 150). 09.03.2011. a esitas pankrotihaldur Katrin Prükk kohtule AS PITOL (pankrotis) lõpparuande, milles taotleb selle kinnitamist ja pankrotimenetluse lõpetamist. Samuti taotleb haldur endale tasu määramist summas 829,57 eurot (neto), tema mittevabastamist halduri ülesannetest pankrotivarasse raha laekumise tõttu ning Raul Lusti määramist võlgniku pankrotimenetluse eelsete dokumentide hoidjaks (tl 214-226).
Kohtu põhjendused I
2(9)
2-00-178
Vastavalt PankrS § 163 lg 4 pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Lõpparuandes on haldur õigesti ära toonud igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest saamata jäänud summa suuruse, mistõttu kohus võtab need andmed aluseks käesolevasse määrusesse märkimisel.
1.AS PITOL (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõuete eest jäänud võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: 1) Põlva Piim AS-l – 5723,55 eurot (89550,96 krooni); 2) Urmas Nõmmel – 72902,53 eurot (4659,32 krooni); 3) Tudor Laulul - 5690,69 eurot (89040 krooni); 4) Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) – 3721,39 eurot (58227,12 krooni); 5) AS-l Külmari (registrist kustutatud) – 58638,14 eurot (917487,55 krooni).
2.Nõuete kaitsmise protokolli (tl 122-126) ja tunnustatud nõuete nimekirja (tl 129) kohaselt ei ole võlgnik ühelegi esitatud nõudele vastuväidet esitanud.
II
1.PankrS § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul vastuväite teate avaldamisest. Nimetatud lõpparuandega tutvumise teate on pankrotihaldur avaldanud 18.08.2011. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad võisid vastuväiteid esitada kohtule 10 päeva jooksul viimase teate avaldamisest. Seega võisid võlausaldajad esitada vastuväiteid lõpparuandele kuni 29.08.2011. a. Kuna ükski võlausaldaja ei ole kohtule vastuväiteid lõpparuande kohta esitanud, siis puudub võlausaldajatel õigus käesolevat kohtumäärust vaidlustada PankrS § 164 lg 2 alusel.
2.Maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas on haldur märkinud järgmist. AS Pitol makseraskused tekkisid 2000. aasta algusest, kui emaettevõtte AS Ühinenud Meiereid alustas läbirääkimisi ettevõtte müügiks Hollandi ettevõtjaga. Jaanuaris 2000 koondas AS Ühinenud Meiereid kõik oma tütarühingute võlanõuded hollandlase G. van den Berg vastu ilma, et oleks nõuete eest tütarühingutele tasunud. AS Ühinenud Meiereid tasaarveldas koondatud nõuded G. van den Berg nõuetega ja AS Pitol nõue G. van den Berg vastu loeti lõppenuks. AS-l Pitol tekkis likviidsusprobleem, mida lõppkokkuvõttes ei suudetudki lahendada. Esmalt arestiti võlgniku vara AS Külamari taotluse alusel, hiljem aga ka töötajate taotluste alusel, peatades sellega ettevõtte tegevuse. 23.10.2000 alustas Põlva Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus haldur K. Piiri teatise alusel kriminaalasja 002650000941 menetlust KrK § 148 tunnustel selles, et AS Ühinenud Meiereid põhjustas tahtlikult AS Pitol maksejõuetuse. Kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu 23.08.2002, sest eeluurimisega ei tehtud kindlaks, et AS Ühinenud Meiereid oleks oma tütarettevõtte (AS Pitol) müügiga tahtlikult põhjustanud AS Pitol maksejõuetuse. Menetluse lõpetamise määruses leiti, et AS-l Pitol on 11 081 USD suurune nõue AS-i Ühinenud Meiereid vastu ning antud nõude on hiljem Harju Maakohus ka rahuldanud.
3(9)
2-00-178
Seega leiab haldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega ka rasked juhtimisvead pankrotiseaduse mõttes, sest maksejõuetust ei põhjustanud juhtorgani liikmete rikkumised, ning maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muid asjaolusid PankrS § 162 lõike 3 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda halduri seisukohtades võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eelnevast võib kohus järeldada, et võlgniku maksejõuetus tekkis emaettevõtte poolt võlgade mittetasumise ja tütarettevõtte alafinantseerituse tõttu. AS-lt Ühinenud Meiereid on võlgniku kasuks sisse nõutud 6087,20 eurot (95244 krooni) ning haldur ei kavatse enam täiendavaid hagisid esitada.
3.Esitatud materjalide kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses kaitstud võlausaldajate nõudeid kogusummas eurot 85808,17 eurot (1342611,22 krooni). Lõpparuande kohaselt on AS PITOL (pankrotis) pankrotivara kokku 24913,14 eurot (389806 krooni, vt lõpparuande p 1.1, 1.4 ja 1.5). Pankrotimenetluse kestel (perioodil 13.09.2000 – 31.01.2003) on võlgniku töötajatele välja makstud töötasu, töölepingu lõpetamise ja saamata jäänud puhkuse eest hüvituseks kokku 78405 krooni. Samuti on pankrotimenetluse ajal tehtud väljamakseid K. Piiri ja P. Uppini halduri tasuks (sh K. Piiri ajutise halduri tasuks 6534 krooni) 37 434 krooni, pankrotimenetluse teenindamiseks 12 980 krooni, riigimaksudeks 19123 krooni, kohtukuludeks ja riigilõivuks 2400 krooni ning muudeks kuludeks 117110 krooni. Eelmärgitud väljamaksed on kokku 17093,29 eurot (267452 krooni, vt lõpparuande p 2.4.1 – 2.4.6). Võlausaldaja Tudor Laulu tunnustatud nõudest on 17.01.2001, s.o pankrotimenetluse ajal ja enne jaotusettepaneku esitamist, haldur P. Uppini poolt välja makstud 20 000 krooni. Tudor Laulul oleks olnud lõpparuande koostamise ajal õigus jaotise alusel saada 3873,94 krooni (247,59 eurot). Teistele võlausaldajatele jaotiste alusel väljamakseid tehtud pole, kuid need on halduri poolt deponeeritud. Haldur on jaotiste alusel täiendavaks väljamaksmiseks deponeerinud 41 926,06 krooni. Deponeerimisel on haldur arvestatud asjaoluga, et pankrotimenetluse rahaliste vahendite saldo on 79 313 krooni, pankrotihalduri tasu täiendav kulu on 37 240 krooni ning likvideerimise täiendav kulu 146,94 krooni. Seega on tehtud pankrotivarast võlausaldajatele väljamakseid või neile raha deponeeritud järgmiselt: 1) Põlva Piim AS-le - 3 298,74 krooni ehk 210,83 eurot (deponeeritud); 2) Urmas Nõmmele – 2 685,47 krooni ehk 171,63 eurot (deponeeritud); 3) Tudor Laulule - 20 000 krooni ehk 1278,23 eurot (välja makstud); 4) Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu) - 2144,88 krooni ehk 137,08 eurot (deponeeritud); 5) AS-le Külmari (registrist kustutatud) - 33 796,97 krooni ehk 2160,02 eurot (deponeeritud). Rohkem pankrotivarast väljamakseid tehtud ei ole, kuna PankrS § 153 lg 1 kohaselt tehakse pankrotivarast kõigepealt PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed.
4(9)
2-00-178
4.Järgmisena peabki kohus tuvastama väljamaksmisele kuuluvad haldurite tasud ning kinnitama haldurite poolt nende kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevat pankrotimenetlust on läbi viinud kolm haldurit – Kaupo Piir (13.09. – 12.12.2000), Peeter Uppin (12.12.2000 – 31.01.2003) ja Katrin Prükk (alates 01.02.2003). Haldur Katrin Prüki ettepaneku kohaselt peaks kohus K. Piirile ja P. Uppinile halduritasu määramisel lähtuma nendest õigusaktidest, mis kehtisid nende vabastamise ajal. Kohtul ei ole võimalik taolise ettepanekuga nõustuda. PankrS § 65 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 193 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Seega, lähtudes eelmärgitud sätetest, tuleb kohtul halduritasu määramisel nii K. Prükile kui ka K. Piirile ja P. Uppinile juhinduda lõpparuande kinnitamise ajal kehtivatest õigusnormidest. PankrS § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 sätestab, et kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Sama paragrahvi lg 51 punktid 1-3 sätestavad, et kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane (p 1); haldur esindab võlgnikku kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi (p 2); kohus peab seda põhjendatuks (p 3). PankrS § 65 lg 9 kohaselt, kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks haldur, jaotatakse halduri tasu nende vahel. Kohus leiab, et käesolevas pankrotimenetluses ei esine selliseid eeldusi, mis võimaldaks määrata haldurite tasu seaduses sätestatud alammäärast suuremana. Seega on põhjendatud ja õiglane määrata haldurite tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Antud summa jagamisel kõigi halduri vahel lähtub kohus nende panusest pankrotivara suurendamisse, samuti nende töö mahust, keerukusest ja vastutusest. Lõpparuande kohaselt on pankrotivara suurenenud haldurite tegevuse tulemusena kokku 18116,14 euro (283456 krooni) krooni võrra. Kohtul pole sellise seisukohaga võimalik nõustuda. PankrS § 65 lg 2 kohaselt saab halduritasu määramisel arvestada vaid sellist pankrotivarasse laekunud raha, mis on saadud pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest või muu halduri aktiivse tegevuse tulemusena. Seega ei saa arvesse võtta näiteks pangaintresside maksmist ning riigi poolt maksutagastusi,
5(9)
2-00-178
kuna need ei ole seotud halduri aktiivse tegevusega ning taolise raha arvesse võtmine läheks vastuollu PankrS § 65 lg 2 kolmanda lause eesmärgi ja mõttega. Järelikult saab kohus halduritasu määramisel võtta arvesse järgmised laekumised pankrotivarasse: 21.11.2000. a OÜ-lt Puutaim 690,08 eurot (10797,35 krooni), 24.11.2000. a AS-lt Ühinenud Meiereid 10163,70 eurot (159027,49 krooni) ning 10.12.2004. a 6087,20 eurot (95244 krooni) (1 kd tl 216, 247, 248). Seega tuleb käesoleva pankrotimenetluse läbiviimise eest halduritasu arvestamisel lähtuda 16940,98 (690,08+10163,70+6087,20) euro suurusest pankrotivarast. Halduri tasu (bruto) alammääraks PankrS § 651 lg 1 alusel on 3011,40 ((2556 + (4139,98-st 11 %= 455,40) = 3011,40)) eurot. Märgitud pankrotivarast (s.o 16940,98 eurost) on laekunud 64% K. Piiri ja 36% K. Prüki tegevuse lõpptulemusena. Ka tuleb halduri tasu määramisel arvestada iga halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Asja materjalidest nähtuvalt pidi K. Piiri haldurina registreerima võlausaldajatelt saabunud nõuded, maksma neljale töötajale osaliselt välja saamata jäänud töötasu, teatama Põlvamaa Tööhõiveametile töötajate koondamisest, saatma töötajatele maksmata töötasude osas taotluse Rahandusministeeriumile ning edastama laekumata arvete osas, mille osapoolteks olid AS Põlva Piim ja AS Ühinenud Meiereid, materjalid politseile. P. Uppin maksis töötajatele välja riigilt saadud hüvituse, esitas võlgniku huvides hagi AS Ühinenud Meiereid vastu (tsiviilasi 2-649/2001) ja nõudeavalduse AS Ühinenud Meiereid pankrotimenetluses ning esindas AS-i Pitol kriminaalasjas 002650000941. K. Prükk nõudis endiselt haldurilt Peeter Uppinilt välja võlgniku pankrotimenetluse dokumendid, korrastas raamatupidamise ja maksuarvestuse alates pankrotiotsuse tegemisest, koostas pankrotivara arvestuse alates pankrotiotsuse tegemisest, viis läbi võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku, koostas jaotusettepaneku, esindas võlgnikku AS Ühinenud Meiereid pankrotimenetluses, sh korraldas nõude tunnustamise hagi esitamise (tsiviilasi nr 2-196/03 lahenes võlgniku kasuks), müüs pankrotivara hulka kuulunud nõude AS Ühinenud Meiereid vastu, suhtles politseiga, võttes politseilt vastu võlgniku dokumendid ja selgitades kriminaalasja lõpetamise asjaolusid, kontrollis endise halduri Peeter Uppini poolt Rahandusministeeriumile esitatud raha eraldamise taotlust ja eraldatud raha väljamaksmist, esitas võlgniku nimel hagi endise halduri Peeter Uppini vastu summas 125 072 krooni ja esindas võlgnikku kohtus, esitas võlgniku nimelt täitemenetluse algatamise avalduse Peeter Uppini vastu, selgitas välja Peeter Uppini vara, esitas kohtutäituritele avaldused täitemenetluse alustamiseks võlgniku huvides P. Uppini vastu, korraldas mitmeid enampakkumisi Peeter Uppini vastu suunatud nõudeõiguse müügiks ja pidas läbirääkimisi võlausaldajatega nõude müügiks, korraldas võlgniku raamatupidamist, andis aru võlausaldajatele, kohtule ja teistele huvitatud isikutele ning koostas lõpparuande. K. Prüki kutseoskusi saab käesolevas pankrotimenetluses pidada heaks.
Haldur K. Piiri tegevus vastavalt 06.12.2000. a aruandele on seisnenud järgmises: registreeris tähtaegselt saabunud nõuded, maksis neljale töötajale osaliselt välja saamata jäänud töötasu, teatas Põlvamaa Tööhõiveametile töötajate koondamisest, saatis töötajatele maksmata töötasude osas taotluse Rahandusministeeriumile ning edastas laekumata arvete
6(9)
2-00-178
osas, mille osapoolteks olid AS Põlva Piim ja AS Ühinenud Meiereid, materjalid Põlva Politsei Majanduskuritegude osakonnale. Haldur P. Uppini tegevus vastavalt 20.12.2002. a aruandele on seisnenud järgmises: loobus K. Piiri poolt Rahandusministeeriumile esitatud taotlusest töötajatele maksmata töötasude hüvitamiseks, esitas hagi AS Ühinenud Meiereid vastu (tsiviilasi 2-649/2001), esitas nõudeavalduse AS Ühinenud Meiereid pankrotimenetluses ning esindas võlgnikku kriminaalasjas 002650000941. Vastavalt koostatud lõpparuandele on K. Piir ja P. Uppin menetluse läbiviimisel rikkunud oluliselt kehtestatud õigusnorme, mistõttu nende kutseoskusi tuleb pidada nõrgaks. Arvestades eelmärgitud asjaolusid ning seda, et kõige suurem menetlustoimingute maht, keerukus ja sellest tulenev vastutus on langenud K. Prükile, kõige väiksem aga P. Uppinile ning võlgniku esindaja ega pankrotitoimkonna liikmed ei ole halduritasu suuruse osas oma seisukohti esitanud, siis leiab kohus, et õiglane ja mõistlik on jagada PankrS § 65 lg 9 alusel halduritasu lõppkokkuvõttes järgmise proportsiooniga: 56% K. Prükile, 30% K. Piirile ja 14% P. Uppinile. Väljamaksmisele kuuluvalt halduritasult on vaja tasuda kõik riiklikud maksud. K. Prükk on taotlenud halduritasu määramist 1789,53 euro (28000 krooni) ulatuses. Lähtudes eelmärgitud proportsioonist, saab kohus K. Prüki taotluse rahuldada osaliselt ja määrata tema halduritasuks (bruto) 1686,38 (56% 3011,40-st) eurot. K. Piir ei ole taotlenud halduritasu määramist ning on teatanud, et loobub selle nõudmisest. Seega tuleb jätta halduritasu K. Piirile määramata tasust loobumise tõttu. P. Uppin on taotlenud halduritasu määramist 575,20 euro (9000 krooni) ulatuses. Lähtudes eelmärgitud proportsioonist, saab kohus P. Uppini taotluse rahuldada osaliselt ja määrata tema halduritasuks (bruto) 421,60 (14% 3011,40-st) eurot. PankrS § 65 8. lõike esimene lause sätestab, et kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud. Lõpparuande kohaselt on P. Uppin pankrotimenetluse ajal teinud endale halduritasu (neto) väljamakseid 1335,75 euro (20900 krooni) ulatuses. Kuna võlausaldajate üldkoosoleku 12.10.2000. a otsus halduritasu määramise kohta oli tühine, siis on P. Uppin alusetult saanud 1335,75 eurot. Samuti nähtub lõpparuandest, et P. Uppin on teinud alusetuid kulutusi 6657,80 euro (104172 krooni) ulatuses. Eelnimetatud summade sissenõudmiseks esitas haldur K. Prükk võlgniku nimel hagi P. Uppini vastu. Tartu Maakohtu 28.04.2006. a määrusega (tsiviilasi nr 2-06-22) lõpetati hagimenetlus kompromissiga, mille kohaselt tunnistas P. Uppin täielikult AS-i Pitol (pankrotis) 125072,20 krooni (ehk 7993,57 euro) suurust nõuet. Arvestades asjaolu, et P. Uppinil on Tartu Maakohtu 28.04.2006. a määrusest (tsiviilasi nr 2-06-22) tulenev nõue tasumata ning haldur K. Prükil ei ole õnnestunud antud nõuet senini ära müüa, siis leiab kohus, et eelmärgitud nõue (7993,57 euro) ja P. Uppini halduritasu (421,60 eurot) kuuluvad tasaarvestamisele PankrS § 65 8. lõike esimene lause ja VÕS 197
7(9)
2-00-178
alusel. Kuna peale tasaarvestuse tegemist on AS-l Pitol (pankrotis) 7571,97 euro suurune nõue P. Uppini vastu, siis tuleb jätta P. Uppinile määratud halduritasu välja maksmata.
5.Lõpparuande kohaselt on K. Prükk halduri kohustuste täitmiseks teinud kulutusi, mis on pankrotivara arvelt Advokaadibüroole Advocatus, mille büroo kaudu ta tegutses, arvete alusel hüvitatud. Kokku on K. Prükk halduri ülesannete täitmiseks teinud advokaadibüroo kaudu kulutusi 11000 krooni ulatuses, millest on bürookulud (kontoritehnika kasutus, registrite abonenttasud, sekretäriteenus, raamatupidamise korraldamine, dokumentide hoid ja säilitamine, elektri ja kommunaalkulud, abonenttasud Interneti eest) 5700 krooni, bürooruumide rent, sõiduauto kasutamise kulud 3800 krooni, telefonikulud 1000 krooni, postikulud 200 krooni ja kontoritarvete kulu 300 krooni. Nimetatud summadele lisandus käibemaks 1980 krooni. Kohtul puudub alus kahelda lõpparuandes kajastatud K. Prüki poolt halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkuses ja õigsuses. Antud kulud on tal tekkinud ligemale 8 aastase pankrotimenetluse kestel ja antud kulutused on dokumentaalselt tõestatavad. Seega võib kohus kinnitada Katrin Prüki poolt halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 829,57 euro (11000+1980 krooni) ulatuses. P. Uppin taotleb halduri kohustuste täitmisega tehtud kulutuste eest hüvitust 3700 krooni (1 kd tl 267, 268). Antud kulud on tekkinud autokütuse ostmise ning bürooruumide eest rendi maksmisega OÜ-le Matorius (äriregistrist kustutatud). Kuna K. Prüki andmetel ei ole P. Uppin talle üle andnud kulusid tõendavaid dokumente ja pole neid esitanud ka kohtule, siis ei saa kohus halduri taotlust 236,47 euro (3700 krooni) osas lugeda põhjendatuks ega seda haldurile hüvitada tõendamatuse tõttu.
6.Eeltoodu alusel nõustub kohus halduri poolt esitatud lõpparuande esitamise vajaduse ja põhjendatusega. Halduril oli õigus kohtule esitada lõpparuanne PankrS § 162 lg 1 p 2 alusel, sest pankrotivara on põhilises osas müüdud ja jaotiste alusel raha võlausaldajale välja makstud või deponeeritud. Kuna esitatud lõpparuanne vastab PankrS §-s 162 sätestatud nõuetele, sellele ei ole vastuväiteid esitatud ning sellest ei nähtu, et see rikuks võlgniku või mõne võlausaldaja õigusi, sellepärast tuleb AS PITOL (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada lõpparuande kinnitamisega PankrS § 157 p 5 alusel. Ühtlasi tuleb lugeda juriidiline isik - AS PITOL (pankrotis) – lõpetatuks. Haldur ei pea võimalikuks täiendavate nõuete ja hagide esitamist vara tagasivõitmiseks ega kahju hüvitamiseks. Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur Katrin Prükil õnnestunud realiseerida Tartu Maakohtu 28.04.2006. a määrusega (tsiviilasjas nr 2-06-22) tunnustatud nõuet – 7993,57 eurot (125072,20 krooni) Peeter Uppini vastu. Kuna antud nõue isegi pärast tasaarvestust peaks kõigi eelduste kohaselt olema võõrandatav ning selle arvelt võib laekuda raha veel pankrotivarasse, siis tuleb PankrS § 165 lg 4 ja 166 lg 7 alusel jätta Katrin Prükk vabastamata halduri ülesannetest ning otsustada tema vabastamine halduri ülesannetest pärast vara järeljagamise aruande kohtule esitamist. III
8(9)
2-00-178
ÄS § 58 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Haldur taotleb määrata võlgniku pankrotieelsete dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige Raul Lusti. Kuna Raul Lusti ei ole andnud nõusolekut võlgniku dokumentide hoidjaks määramise kohta (2 kd, tl 30), siis tuleb jätta võlgniku dokumentide hoidjaks Katrin Prükk.
Lembit Käis kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.