Tsiviilasi nr.2-10-46058
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-46058
Tsiviilasi
EEAS hagi DLvastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
668,01 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja EEAS, rk XXX, asukoht XX
esindajad
Hageja esindaja Monika P Kostja DL, ik XXX, elukoht XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostja vastu hagi, mille palus kostjalt välja mõista põhivõlg 668,01 eurot ja viivis 21,18 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 26.09.2009 käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse P OÜ poolt tootelepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks piirsummas 11 388,65 eurot. P OÜ ja hageja sõlmisid kapitalirendi korras 26.09.2009 kliendilepingu ja tooteleping televiisori Samsung ja GPS seadme Tom Tom Classic Europe 42 kasutamiseks, tasumine pidi toimuma osamaksetena. Põhivõlgnik ei ole oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja saatis põhivõlgnikule korduvalt võlateateid ning ütles lepingu 31.03.2010 üles. Hageja esitas kostjale võlanõude 05.08.2010, milles tegi ettepaneku tasuda võlg 19.08.2010. kostja võlga tasunud ei ole. Hageja nõue kostja vastu koosneb põhivõlast, võla sissenõudmise kuludest summas 30,23 eurot ja viivistest summas 21,18 eurot. Pooled on leppinud kokku viivise määras 0,15 % päevas.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei vastanud tooted avalikus pakkumises olevale asjale. Põhivõlgnik ei täitnud seetõttu oma lepingulisi kohustusi ja nõudis hagejalt selgitusi. Hageja lubas teha tagasiarvestuse summas 445,45 krooni, kuid vastavasisulist arvet ei esitanud. Põhivõlgnik ei ole kunagi keeldunud oma kohustuste täitmisest.
Kohus lahedas asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hageja ja kostja seisukohaga, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et põhivõlgnik sõlmis hagejaga kapitalirendilepingud televiisori ja GPS seadme kasutamiseks. Poolte vahel on vaidlus kostja kohustuse suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluse tõendama tema poolt esitatud väiteid. Tõendama ei pea väiteid, mis on omaksvõetud TsMS § 231 lg 2 mõttes. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 järgi on kostjad kohustatud hüvitama hagejale liisinglepingu erakorralisest ülesütlemisest tekkinud kulud. Hageja ja kostja möönavad, et müügilepingu sõlmimisel oli televiisori kvaliteedi osas probleeme. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks müügilepingust taganenud või teinud hagejale hinnaalandamise avalduse. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue kostja vastu on oluliselt suurem kui kostja väidetud võimalike ebamugavuste eest põhjustatud tasaarvestuse lubadus, mida hageja lubas. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on kohustuse täitnud, kohustus on lõppenud või kohustust pole. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hageja on põhivõlgnikule saatnud arved müügiesemete eest taasumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema või põhivõlgnik oleks arved tasunud. Hageja on andunud kostjale VÕS § 114 lg 1 ettenähtud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning seejärel lepingu üles öelnud. Järelmaksugraafik on leping, mida saab üles öelda, sel juhul kuulub kogu
müügihind tasumisele koheselt. Pooled on üldtingimuste p 6.11 kokku leppindu viivises 0,15 % päevas. Üldtingimuste p 6.10 järgi on kostja kohustatud hüvitama ka liisinglepingu ülesütlemisest tulenevad kulud. Kohus leiab, et hageja näidatud kulud 30,23 euro on mõistlikud võla sissenõudmise kulud. Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarselt. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi välja mõista põhivõlg koos kahjuga 668,01 eurot ning VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi viivis 21.18 eurot. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi. TsMS § 405 lg 1p 3 järgi võib kohus määrata menetluskulud lihtmenetluses summaliselt kindlaks kohtulahendiga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 191,73 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.