Tsiviilasi nr.2-10-30633
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-30633
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi KK ja M L vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7729,01 eurot/120932,68 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS, rk 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja esindaja: Sigrid P XXX Kostja: KK, ik XXX, elukoht XXX Kostja : M L , ik XXX, elukoht XXX
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja ja KK (kostja 1) sõlmisid liisinglepingu 21.11.2006 sõiduauto Peugeot 307 kasutamiseks. Kostja kohustuseks oli tasuda liisingumakseid sh intresside eest ning sõlmida vabatahtlik ja kohustuslik liikluskindlustusleping ning tasuma kindlustusmakseid. Kostja 1 jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata ning kostja 1 lepingujärgsetest maksetest tulenev võlgnevus hageja ees on 25 906,11 krooni. Hageja on arvestanud tähtaegselt tasumata põhivõlalt viivist, mille suurus on hagi esitamise seisuga 351,22 krooni. Kostja 1 jättis tasumata liikluskindlustusmaksed summas 2685,00 krooni, mille tasus hageja. Hageja saatis kostjale 1 lepingu ülesütlemise teate 26.02.2008, mille kohaselt võla tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 18.03.2008. Hagejal taastas liisingueseme valduse OÜ Incure Inkasso ja OÜ R vahendusel. Hageja võõrandas liisingueseme AS SA vahendusel hinnaga 58 474,58 krooni. Liisingueseme valduse taastamise ja võõrandamise kuluna tasus hageja 16 967,04 krooni. Vara jääkmaksumuseks hindas hageja 133 497,89 krooni. Hageja kogu nõue kostja 1 vastu oli pärast lepingu lõppemist 179 407,26 krooni ja see koosnes vara jääkmaksumusest, liisingumaksete ning intressi võlgnevusest, kindlustusmaksete võlgnevusest ja vara realiseerimise kuludest. Kostjal 1 on lepingust tuleneva kohustus hüvitada kõik liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulud. Hageja ja kostja 2 sõlmisid käenduslepingu liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, kuid mitte rohkem kui 16 148,52 eurot. Hageja saatis 26.02.2008 kostjale 2 teatise võla olemasolust ning 18.06.2009 kirjaga teatas hageja kostjale 2 liisinglepingu ülesütlemisest. Hageja ja kostja vastutavad hageja ees solidaarselt. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlg 120 9362,68 krooni ja lepingus sätestatud viivis 7 % aastas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse käigus teatas hageja, et nõude suuruseks on 2900,54 eurot, sest kostja 2 on osa võlgnevusest tasunud.
Kostja 1 esitas kohtule vastuväited, mille kohaselt on nõus tasuma kuumaksete ja kindlustusmakset võlgnevuse ning viivised maksegraafiku alusel. Teistele hageja nõuetele vaidleb kostja 1 vastu. Kostja 2 võttis hagi õigeks.
Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus võib TsMS § 444 lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osata teha otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks. Kostja 2 on hagi õigeks võtnud ning tema osas, eelkõige käenduslepingu osas kohus otsust seetõttu ei põhjenda. Kostjad on asjas solidaarvõlgnikud, kuid nad on TsMS § 207 lg 2 järgi menetluses iseseisvad, seega ei laiene kostja 2 poolt hagi õigeksvõtmine kostjale 1. Kostja 1 on hagi õigeks võtnud osaliselt. Kohus ei põhjenda otsust kostja 1 poolt õigeksvõetud osas st liisingu ja kindlustusmaksete ja viivise osas.
VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja 1 sõlmisid liisinglepingu sõiduauto kasutamiseks, kostja 1 jättis liisinglepingust tulenevad kuumaksed ning kindlustusmaksed tasumata ja hageja ütles lepingu üles. Kostjad vastutavad liisinglepingu ja käenduslepingu ning VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse täitmise eest solidaarselt. VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 järgi on kostjad kohustatud hüvitama hagejale liisinglepingu erakorralisest ülesütlemisest tekkinud kulud. Kohus leiab, et sõiduki valduse taastamine ja realiseerimine on seotud lepingu erakorralise ülesütlemisega. Hageja on eelkõige finantsteenuseid vahendav isik ning sõiduki realiseerimine vastava ala asjatundja vahendusel on mõistlik. Kohtule esitatud OÜ Incure Inkasso ja OÜ R ning SAAS arvetest nähtub, et hageja on neile tasunud liisingueseme valduse taastamise ning realiseerimise eest 16 967,04 krooni. Hageja realiseeris liisinguesemeks oleva vara. Kohtule esitatud vara müügiaktist nähtub, et hageja võõrandas sõiduki hinnaga 69 000 krooni sh käibemaks. Vara hageja valdusesse saamise ja realiseerimise ajavahe ei ole pikk, vara on realiseeritud sellega tegeleva äriühingu poolt ning kohus leiab, et vara realiseerimise hinda võibki pidada vara harilikuks väärtuseks. Hageja on tõendanud vara väärtust ning kostjate kohustuseks oleks olnud ümber lükata hageja esitatud tõendid, mida kostja teinud ei ole. Kostjatelt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 alusel hageja kasuks välja mõista tasumata kuumaksed ja kindlustusmaksed, maksetega viivitamisest tulenevad viivised, vara väärtuse ja realiseerimise jääkväärtuse vahe ning vara realiseerimiseks tehtud kulutused, mis hagi esitamise seisuga olid 7729,90 eurot. Hageja vähendas menetluse kestel nõuet, sest kostja 2 oli tasunud osa võlgnevusest. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista võlg 2900,54 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivise tasumist alates kohustuse täitmisega viivitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel vastavalt lepingus kokku lepitud viivise määrale. Kohus leiab, et põhinõuet ületav viivise määra on vastuolus hea usu põhimõttega, seega ei tohi ka kohtuotsuse järgselt sissenõutavaks muutuv viivis ületada phivõlga. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamises kuni kohustuse täitmiseni. Kostja on kohtuotsuse tegemise seisuga viivituses Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksula alates kohtulahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.