Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused 03.12.2009.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt AS T. E. R. õigusjärglane) sõlmis kostjaga 24.04.2003.a. Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10120806, mille alusel AS T. E. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas T. E. poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 18.09.2004.a. (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS T. E. summas 4932,01 krooni. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud üldtingimused). Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas T. E. ennetähtaegselt lepingu. T. E. loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale summas 4932,01 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 4932,01 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast 18.09.2004.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 01.12.2009.a. 1188 päeva eest summas 8796,24 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4931,01 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku 9863,02 krooni väljamõistmist. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1250 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu 2500 krooni. Kostja vastuväited Kostja oma 06.05.2011.a. kirjalikus vastuses ( tl 41) esitanud küll hagile vastuväite, ent pole eelistungile ilmunud. Kostjat on kohtusse kutsumisel hoiatatud, et mitteilmumise korral võidakse asi lahendada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS §-s 410 on sätestatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Eelistungile ilmunud hageja esindajad esitasid taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 lg 1 alusel, sest kostja ei ilmunud eelistungile ilmunud ja kohale ilmunud hageja esindajad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

2 (4)

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-20) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuste eest 4932,01 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viiviste väljamõistmist kuni hagi koostamiseni taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 4931,01 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 630 eurot 36 senti (sealhulgas 315,21 eurot põhivõlgnevuse ja 315,15 eurot viivise katteks). Hagiavalduse tekstis on hageja viidanud ka TsMS §-le 367, mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Samas sellist konkreetset nõuet hagis esitatud ei ole. Seetõttu kohus leiab, et puudub alus kostjalt viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja lisanud juba hagiavaldusele. Hageja menetluskuludeks vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 6) on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1250 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 23, 25). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 27.12.2007.a. 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 02.02.2010.a. 1000 krooni riigilõivu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks

3 (4)

kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata 13.10.2010.a. Hagi on kohtusse saabunud 03.12.2009.a. Ilmselgelt ei ole käesolev hagi on kohtusse esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu ei saa hageja menetluskuludeks käesolevas asjas lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kui ka õigusabikulusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 2500 krooni ulatuses (so nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses). J. . O. arve (tl 23) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. . O. -le õigusabiteenuse osutamise eest 2500 krooni ( sh käibemaks 416,67 krooni) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 4932,01 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kuid nõutav õigusabi kulu sisaldab ka käibemaksu (416,67 krooni). Eelistungil hageja esindajad ei kinnitanud TsMS § 174 lg 6 kohaselt, et avaldaja poleks käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Ka sisaldab õigusabi kulu tasu õigusabi eest maksekäsu kiirmenetluses. Seetõttu kohus leiab, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu tuleb vähendada ning välja mõista 1500 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 2500 krooni ( 1000 + 1500) so 159,78 eurot. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotlust hageja esitanud ei ole. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.